W.EG. Eesti OÜ hagi solidaarselt T.O Äriteenused OÜ ja G.M-i vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
126 627,46 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: W.EG. Eesti OÜ (registrikood 10326286), lepinguline esindaja Ahto Järvela Kostja I: T.O Äriteenused OÜ (registrikood 12950103), seaduslik esindaja O.F
Kostja II: G.M (isikukood XXX) Kohtuistung
3. juuni 2026
Protokollija
Kohtuistungisekretär Kaire Kuznetsov
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
2.Mõista solidaarselt T.O Äriteenused OÜ-lt ja G.M-ilt W.EG. Eesti OÜ kasuks välja põhivõlg 82 942,82 eurot ja 23. septembri 2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt 82 942,82 eurolt summas 7057 eurot.
3.Mõista T.O Äriteenused OÜ-lt W.EG. Eesti OÜ kasuks välja 23. septembri 2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt 82 942,82 eurolt summas 6353,27 eurot.
4.Mõista T.O Äriteenused OÜ-lt W.EG. Eesti OÜ kasuks välja viivis 0,1% päevas põhivõlalt 82 942,82 eurolt alates 24. septembrist 2025 kuni põhivõla 82 942,82 euro tasumiseni.
5.Mõista T.O Äriteenused OÜ-lt W.EG. Eesti OÜ kasuks välja sissenõudmiskulu 40 eurot.
6.Jätta W.EG. Eesti OÜ hagi T.O Äriteenused OÜ ja G.M-i vastu rahuldamata osas, milles W.EG. Eesti OÜ palub mõista solidaarselt T.O Äriteenused OÜ-lt ja G.M-ilt välja põhivõla suuremas summas kui 82 942,82 eurot.
7.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8.Jätta menetluskulud solidaarselt T.O Äriteenused OÜ ja G.M-i kanda.
9.Mõista solidaarselt T.O Äriteenused OÜ-lt ja G.M-ilt W.EG. Eesti OÜ kasuks välja menetluskulu 2700 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 718293400.
10.Mõista T.O Äriteenused OÜ-lt ja G.M-ilt W.EG. Eesti OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Apellatsioonkaebuse esitamine Pooled võivad esitada otsuse peale Tartu Ringkonnakohtule (aadress Kalevi 1, 51010, Tartu; epost [email protected]) apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.W.EG. Eesti OÜ (hageja) esitas 23. septembril 2025 (täiendatud 10. märtsil 2026) Tartu Maakohtule hagi T.O Äriteenused OÜ (kostja I) ja G.M-i (kostja II) vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõla 82 943 eurot. Hageja palub mõista kostjalt I hageja kasuks välja sissenõudekulud summas 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 13 410,27 eurot ja edasiulatuva viivise 0,1% päevas põhivõla tasumata jäägilt alates 24. septembrist 2025. Hageja palub mõista kostjalt II hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 11 449,91 eurot ja edasiulatuva viivise seadusjärgses määras põhivõla tasumata jäägilt alates 24. septembrist 2025. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 3. veebruaril 2022 püsikliendi lepingu, mille alusel kostja I kohustus maksma hagejalt tellitud toodete eest vastavalt hageja poolt esitatud arvele ja hinnapakkumises sätestatud maksetingimustele. Hageja esitas kostjale I perioodil 31. oktoobrist 2023 kuni 30. septembrini 2024 arveid kokku summas 88 628,82 eurot. Kostja II kohustus käenduslepinguga vastutama 3. veebruaril 2022 kostjaga I sõlmitud lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest maksimumsummas 90 000 eurot. Hageja ja kostjad sõlmisid 8. novembril 2024 maksegraafiku kokkuleppe / võlatunnistuse. Võlatunnistusega tunnistasid kostjad, et neil on hageja ees sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus põhisummas 88 628,82 eurot, mille kostjad kohustusid alates detsembrist 2024 kuni
15.juulini 2025 tasuma 10 000 eurot kuus ning augustis 2025 viimase maksena 8628,82
eurot. Osamaksete tasumise tähtpäev oli iga kuu 15. kuupäev. Kostjad tasusid 4. aprillil 2025 186 eurot, 23. aprillil 2025 500 eurot, 30. mail 2025 2500 eurot ja 30. juunil 2025 2500 eurot, kokku 5686 eurot. Põhivõla suurus on 82 943 eurot. Kostjad tunnistasid võlatunnistusega võla olemasolu ning hageja pikendades võla tasumise tähtaega. Sellise kokkuleppe eesmärk oli anda võlausaldajale suurem õiguskindlus ning vältida hilisemaid vaidlusi kohustuse olemasolu üle. Võlatunnistuse kohaselt on viivisemäär 0,1% päevas. Viivise võlg on 23. septembri 2025 seisuga 13 410,27 eurot. Kostja II kui käendaja vastutuse ülempiir on 90 000 eurot, seega hageja nõuab kostjalt II viivist summas 7057 eurot. Kui käendaja ei täida oma kohustust, siis võib võlausaldaja nõuda temalt viivist üle kokkulepitud vastutuse piirmäära. Hageja esitas käendajale 12. märtsil 2025 nõude täitmise tähtajaga 26. märts 2025. Hageja nõuab käendajalt lisaks varem nimetatud viivisele ka sissenõutavaks muutunud viivise tasumist alates 27. märtsist 2025 kuni hagiavalduse esitamiseni 23. septembril 2025 ja alates hagiavalduse esitamisest jooksvat viivist võlgnetava põhivõla jäägilt (hagiavalduse esitamise seisuga 82 943 eurot) seadusjärgses määras. Hageja on seoses võla sissenõudmisega saatnud meeldetuletuskirju, teinud päringuid, töödelnud ja kontrollinud nõude andmeid, teinud kontaktandmete otsinguid ja päringuid. Hageja nõuab kostjalt I sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.
2.Kostja I sai hagiavalduse ja kirjaliku vastuse nõude kätte 13. novembril 2025 (materjalid saadeti 5. novembril 2025 kostja I äriregistri registrikaardile märgitud e-posti aadressil XXX ning loeti tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3111 lg 51 alusel kättetoimetatuks viie tööpäeva möödumisel saatmisest). Hagiavalduse täienduse sai kostja I seaduslik esindaja M.U kätte 31. märtsil 2026 kättetoimetamisportaali kaudu. Kostja I ei esitanud kohtule hagiavalduse kohta kirjalikku vastust. Kohtukutse toimetati kostja I seaduslikule esindajale O.F-ile kätte 19. mail 2026 kättetoimetamisportaali kaudu. Pärast kohtukutse kättetoimetamist teatas kostja I seaduslik esindaja O.F kohtule 19. mail 2026 venekeelse ekirja kaudu, et tema ei ole selle firmaga seotud.
3.Kostja II sai hagiavalduse kätte 9. oktoobril 2025 ja hagiavalduse täienduse 14. märtsil 2026 kättetoimetamisportaali kaudu. Kostja II saatis kohtule 8. detsembril 2025 e-kirja, milles soovis informatsiooni, kuidas on asjas tekkinud viivis ja kuidas seda nõutakse rohkem kui oli käenduslepingu summa. 25. veebruari 2026 e-kirjas teatas kostja II, et ta ei ole hagiavaldusega nõus. 6. aprilli 2026 e-kirjas teatas kostja II, et ta ei ole nõus viivise summaga, kuid ta sooviks sõlmida kohtuväliselt maksegraafikut.
4.Asjas toimus kohtuistung 3. juunil 2026. Kostja I kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud ilmumata jäämisest ega selle põhjusest. Kohus arutas hageja taotlusel asja sisuliselt. Hageja jäi hagiavalduse juurde, kuid täpsustas oma nõudeid kostja II osas. Hageja vähendas viivisenõuet kostja II vastu 7057 euroni ning ei soovinud enam nõuda kostjalt II edasiulatuvat viivist. Hageja palus hagiavalduse rahuldada ja menetluskulud jätta kostjate kanda. Kostja II selgitas, et põhiosa võlg tekkis ajal, kui tema oli ettevõtte juhatuses tegev. Kostja II ei vaielnud vastu, et ta on käenduslepingule alla kirjutanud. Kostja II tunnistas põhivõlga summas 82 943 eurot ja viivise võlga summas 7057 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Hageja ja kostja I (kes sel hetkel kandis ärinime Elektriteenus Grupp OÜ) sõlmisid 3. veebruaril 2022 lepingu, mille järgi müüs hageja kostjale I tooteid ja kostja I kohustus nende eest tasuma. Lepingu sõlmimist ja lepingu tingimusi tõendavad kostja I seadusliku esindaja poolt allkirjastatud püsikliendi avaldus (dtl 46-48) ja hageja müügi üldtingimused (dtl 49-54). Üldtingimuste punkt 8 järgi kohustus kostja I ostjana maksma hagejalt tellitud toodete eest vastavalt hageja poolt esitatud arvele ja hinnapakkumises sätestatud maksetingimustele. Hageja ja kostja I vahel on seega võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 järgi sõlmitud müügileping. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
6.Hageja ja kostja II, kes oli sel ajal kostja I juhatuse liige, sõlmisid 10. juulil 2024 käenduslepingu (dtl 55-57), mille punkt 1.1 kohaselt kostja II (käendaja) kohustus vastutama hageja ees hageja ja kostja I vahel 3. veebruaril 2022 sõlmitud müügilepingust ja selle kõigi tulevikus tehtavatest muudatustest ja lisadest tulenevate kõigi nõuete täieliku ja nõuetekohase täitmise eest, kui kohustuste täitmise tähtaeg on saabunud ning põhivõlgnik on jätnud need täitmata. Käenduslepingu punktist 1.2.1 nähtub täiendavalt, et kostja II vastutab põhivõlgniku poolt maksmata summa, intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, leppetrahvi, viivise ja kahju hüvitamise eest solidaarselt põhivõlgnikuga. Käenduslepingu punkt 1.3 järgi on käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks 90 000 eurot.
7.Tõenditest (arved, dtl 61-176) nähtub, et hageja väljastas kostjale I tasumiseks järgmised arved: -
31.oktoobril 2023 arve nr 00822045 summas 29 277,59 eurot maksetähtajaga 30. november 2023 (dtl 61-90). Hagiavalduse täienduses toodud tabeli kohaselt on nimetatud arvest tasumata 10 000,81 eurot (dtl 41);
-
31.oktoobril 2023 arve nr 00822324 summas 2477,82 eurot maksetähtajaga 30. november 2023 (dtl 91.) Hagiavalduse täienduses toodud tabeli kohaselt on nimetatud arvest tasumata 981,64 eurot (dtl 41);
-
31.oktoobril 2023 arve nr 00822631 summas 445,86 eurot maksetähtajaga 30. november 2023 (dtl 92);
-
30.novembril 2023 arve nr 00832366 summas 6228,68 eurot maksetähtajaga 30. detsember 2023 (dtl 93-101);
-
29.detsembril 2023 arve nr 00841108 summas 173,35 eurot maksetähtajaga 28. jaanuar 2024 (dtl 102);
-
31.mail 2024 arve nr 00884447 summas 22 505,90 eurot maksetähtajaga 30. juuni 2024 (dtl 103-122);
-
31.mail 2024 arve nr 00884681 summas 178,34 eurot maksetähtajaga 30. juuni 2024 (dtl 123-124);
-
31.mail 2024 arve nr 00884981 summas 299,58 eurot maksetähtajaga 30. detsember 2023 (dtl 93-101);
-
28.juunil 2024 arve nr 00892013 summas 26 207,94 eurot maksetähtajaga 28. juuli 2024 (dtl 127-154);
-
4.juulil 2024 arve nr 00893592 summas 801,92 eurot maksetähtajaga 3. august 2024 (dtl 155);
-
31.juulil 2024 arve nr 00901121 summas 20 762,81 eurot maksetähtajaga 30. august 2024 (dtl 156-175) ja
-
30.septembril 2024 arve nr 00920544 summas 41,99 eurot maksetähtajaga 30. oktoober 2024 (dtl 176).
8.Hagiavalduse täienduse kohaselt olid eelnimetatud arved maksmata kogusummas 88 628,82 eurot (dtl 41). Kostja I ei ole võla kujunemisele vastuväiteid esitanud. Kostja II tunnistas kohtuistungil, et põhiosa võlg tekkis ajal, kui tema oli ettevõtte juhatuses tegev (dtl 207).
9.Kohtule esitatud maksegraafiku kokkuleppe / võlatunnistuse (dtl 8-9) alusel tuvastab kohus, et kostja I tunnistas sellele allakirjutamisega 8. novembril 2024, et tal on hageja ees sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus põhisummas 88 628,82 eurot (punkt 1). Kostja I kohustus võla hagejale tasuma võlatunnistusele lisatud graafiku alusel (punkt 4). Pooled leppisid kokku, et kui kostja I ei tasu makseid tähtaegselt, kaotab maksegraafik kehtivuse ja kostjal I tekib alates kokkuleppe rikkumisele järgnevast päevast kohustus tasuda koheselt võlatunnistuses kirjas olev võla jääk koos viivisega (punkt 3). Kostja II, kes samuti võlatunnistuse 8. novembril 2024 allkirjastas, võttis endale selle alusel kohustuse vastutada kostja I poolt kokkuleppe täitmise eest ja juhul kui kostja I ei täida kokkulepet, kohustus kostja I ise hageja esimesel nõudmisel võla ja viivise hagejale tasuma (punkt 7).
10.VÕS § 30 lg 1 kohaselt on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Hagiavalduse täienduses esitatud seisukohtadest järeldab kohus, et hageja hinnangul on 8. novembril 2024 sõlmitud maksegraafiku kokkuleppe / võlatunnistuse (edaspidi võlatunnistus) näol tegemist poolte tahtega sõlmida õiguslikult siduv tehinguline võlatunnistus. Kohus leiab võlatunnistust analüüsides, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega, millega võlatunnistuse pooled kinnitasid hageja ja kostja I vahel 3. veebruaril 2022 sõlmitud lepingust tekkinud võlga, soovides vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle võla sissenõudmist. Deklaratiivse võlatunnistuse andmisega loobub võlgnik lähtuvalt võlatunnistuse eesmärgist kas osaliselt või täielikult sellises võlatunnistuses tunnistatud nõudele vastuväidete esitamisest. Vastuväidetest loobumise tagajärjeks on see, et võlgnik võib kohustusest vabanemiseks esitada ainult neid vastuväiteid, millest võlgnik võlatunnistust andes loobunud ei ole. Kui võlgnik on kehtiva deklaratiivse võlatunnistusega loobunud vastuväidetest, ei ole tal õigust hiljem nendele vastuväidetele tugineda, isegi kui ta suudaks vastupidist tõendada. Kohus leiab võlatunnistust analüüsides, et kostja I loobus vastuväidetest täielikult. Kostja I ei ole kohtule esitanud teistsuguseid seisukohti. Kohus leiab, et võlatunnistus tehinguna kehtib.
11.Võlatunnistuse kohaselt kohustus kostja I alates detsembrist 2024 kuni 15. juulini 2025 tasuma hagejale 10 000 eurot kuus ning augustis 2025 viimase maksena 8628,82 eurot. Osamaksete tasumise tähtpäev oli iga kuu 15. kuupäev.
12.VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule.
13.Hageja kinnitusel tasusid kostjad 4. aprillil 2025 186 eurot, 23. aprillil 2025 500 eurot, 30. mail 2025 2500 eurot ja 30. juunil 2025 2500 eurot, kokku 5686 eurot. Kostjad ei ole kohtule teatanud, et kostja I või kostja II oleks teinud hagejale makseid rohkem kui hagiavalduses märgitud. Põhivõla suurus vähenes seega 88 628,82 eurolt 82 942,82 euroni.
14.Kuna kostja I ei pidanud maksegraafikust kinni, kaotas maksegraafik võlatunnistuse punkt 3 alusel kehtivuse ja kostjal I tekkis alates rikkumisele järgnevast päevast kohustus tasuda koheselt võlatunnistuses kirjas olev võla jääk koos viivisega. Hagiavaldusest nähtuvalt ei ole kostja I võlga siiani tasunud. Ka kostja I ei ole kohtule võla tasumisest teatanud.
15.VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab õiguskaitsevahendina võlausaldaja õiguse nõuda kohustuse täitmist. Kostjal I tuleb seega hagejale tasuda põhivõlg 82 942,82 eurot.
16.Kostjal I on hageja ees ka viivise võlg. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 esimene lause). Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Võlatunnistuse punktis 6 leppisid pooled kokku, et juhul kui kostja I rikub kokkulepet maksegraafiku alusel maksmisel, on hagejal õigus nõuda kostjalt I viivist määras 0,1% päevas alates arvete tähtaegadest kuni põhivõlgnevuse tegeliku tasumiseni. Võlatunnistusele lisatud maksegraafikus (dtl 9) märgitud osamaksete tasumise tähtaegu, kostja I poolt tehtud makseid ja kokkulepitud viivisemäära (0,1% päevas võlajäägilt) arvestades moodustub viivis järgmiselt (kohus kasutas viivisekalkulaatorit): -
Kostja I pidi hagejale 15. detsembriks 2024 tasuma 10 000 eurot. Hageja on kinnitanud, et kostja I tasus 4. aprillil 2025 186 eurot, 23. aprillil 2025 500 eurot, 30. mail 2025 2500 eurot ja 30. juunil 2025 2500 eurot. Viivis sellelt osamakselt oli 4. aprilli 2025 seisuga 1100 eurot. Pärast osalist tasumist oli viivis põhivõlalt 9814 eurolt 23. aprilli 2025 seisuga 186,47 eurot. Pärast järgmist osalist tasumist oli viivis põhivõlalt 9314 eurolt 30. mai 2025 seisuga 344,62 eurot. Pärast järgmist osalist tasumist oli viivis põhivõlalt 6814 eurolt 30. juuni 2025 seisuga 211,23 eurot. Pärast viimast osalist tasumist oli viivis põhivõlalt 4314 eurolt 23. septembri 2025 seisuga 366,69 eurot. Esimeselt osamakselt arvestatud viivis on kokku seega 2209,01 eurot.
-
Kostja I pidi hagejale 15. jaanuariks 2025 tasuma 10 000 eurot. Selle osamakse katteks ei ole kostja I ühtki makset teinud. Viivis sellelt osamakselt oli 23. septembri 2025 seisuga 2510 eurot.
-
Kostja I pidi hagejale 15. veebruariks 2025 tasuma 10 000 eurot. Selle osamakse katteks ei ole kostja I ühtki makset teinud. Viivis sellelt osamakselt oli 23. septembri 2025 seisuga 2200 eurot.
-
Kostja I pidi hagejale 15. märtsiks 2025 tasuma 10 000 eurot. Selle osamakse katteks ei ole kostja I ühtki makset teinud. Viivis sellelt osamakselt oli 23. septembri 2025 seisuga 1920 eurot.
-
Kostja I pidi hagejale 15. aprilliks 2025 tasuma 10 000 eurot. Selle osamakse katteks ei ole kostja I ühtki makset teinud. Viivis sellelt osamakselt oli 23. septembri 2025 seisuga 1610 eurot.
-
Kostja I pidi hagejale 15. maiks 2025 tasuma 10 000 eurot. Selle osamakse katteks ei ole kostja I ühtki makset teinud. Viivis sellelt osamakselt oli 23. septembri 2025 seisuga 1310 eurot.
-
Kostja I pidi hagejale 15. juuniks 2025 tasuma 10 000 eurot. Selle osamakse katteks ei ole kostja I ühtki makset teinud. Viivis sellelt osamakselt oli 23. septembri 2025 seisuga 1000 eurot.
-
Kostja I pidi hagejale 15. juuliks 2025 tasuma 10 000 eurot. Selle osamakse katteks ei ole kostja I ühtki makset teinud. Viivis sellelt osamakselt oli 23. septembri 2025 seisuga 700 eurot.
-
Kostja I pidi hagejale 15. augustiks 2025 tasuma 8628,82 eurot. Selle osamakse katteks ei ole kostja I ühtki makset teinud. Viivis sellelt osamakselt oli 23. septembri 2025 seisuga 336,52 eurot. Kostja I viivise võlg hageja ees oli hagiavalduse esitamise 23. septembri 2025 seisuga 13 795,53 eurot (2209,01 + 2510+ 2200 + 1920 + 1610 + 1310 + 1000 + 700 + 336,52). Hageja on ise nimetanud viivisvõla summaks 23. septembri 2025 seisuga kokku 13 410,27 eurot (viivisearvestus, dtl 4, p 2.1). Kuna kohus ei saa ületada haginõude piire, lähtub kohus hageja poolt nimetatud viivisvõla summast. Kostja I viivisvõla suurus hageja ees on 23. septembri 2025 seisuga seega 13 410,27 eurot. Hageja on TsMS § 367 alusel taotlenud kostjalt I ka edasiulatuva viivise väljamõistmist 0,1% päevas põhivõla jäägilt alates 24. septembrist 2025 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja nõue on põhjendatud ja kohus rahuldab selle.
17.Hageja nõuab kostjalt I sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja on selgitanud, et seoses võla sissenõudmisega on hageja saatnud meeldetuletuskirju, teinud päringuid, töödelnud ja kontrollinud nõude andmeid, teinud kontaktandmete otsinguid ja päringuid jne. Kostja I ei ole sellele vastuväiteid esitanud. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja võib nõuda kostjalt I viivist, seega võib ta nõuda ka sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hagiavaldus tuleb selle nõude osas rahuldada.
18.Vastavalt käenduslepingu (dtl 55-57) punktidele 1.1 ja 1.2. vastutab kostja II käendajana solidaarselt kostjaga I hageja ja kostja I vahel sõlmitud müügilepingust tulenevate kostja I kohustuste täitmise eest. Kostja II kinnitas oma käendaja kohustusi ka võlatunnistuse punktis 7 (dtl 8). VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Tulenevalt VÕS § 142 lõikest 2 vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Hageja ja kostja II vahel sõlmitud käenduslepingus ei ole pooled kokku leppinud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Järelikult vastutab
kostja II kostja I kohustuste täitmise eest kostjaga I solidaarselt ning seda nii põhivõla kui viivise osas kokkulepitud vastutuse ülempiiri 90 000 euro ulatuses. Hageja on 12. märtsil 2025 pöördunud kostja II poole nõude kogusumma 90 000 euro tasumiseks hiljemalt 26. märtsiks 2025 (dtl 58-59). Vaidlust ei ole, et kostja II nõuet ei täitnud. Kohtuistungil tunnistas kostja I hageja põhivõla nõuet (dtl 208). Hagiavalduse täienduses palus hageja mõista kostjalt II hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 11 449,91 eurot ja edasiulatuva viivise seadusjärgses määras põhivõla tasumata jäägilt alates 24. septembrist 2025. Kohtuistungil vähendas hageja oma viivisenõuet kostja II suhtes 4392,91 euro ja edasiulatuva viivise võrra ning kostja lõplikuks nõudeks jäi: välja mõista kostjalt II hageja kasuks viivis summas 7057 eurot (dtl 207). Kohtuistungil tunnistas kostja I hageja viivisnõuet summas 7057 eurot (dtl 208). Kohus on seega seisukohal, et kostja II vastutuse ülempiiri arvestades vastutab kostja II käendajana hageja ees solidaarselt kostjaga I põhivõla 82 942,82 euro tasumise eest terves ulatuses ja viivise tasumise eest summas 7057 eurot.
19.Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt I ja kostjalt II tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 82 942,82 eurot ja hagiavalduse esitamise hetke 23. septembri 2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 7057 eurot. Lisaks tuleb kostjalt I hageja kasuks välja mõista sissenõudmiskulu 40 eurot, hagiavalduse esitamise hetke 23. septembri 2025 seisuga sissenõutavaks muutunud täiendav viivis summas 6353,27 eurot ning alates hagi esitamisele järgnevast päevast edasiulatuv viivis 0,1% päevas põhivõlalt 82 942,82 eurolt kuni põhivõla tasumiseni. Hagiavaldus jääb rahuldamata põhivõla suuremas summas väljamõistmise osas kui 82 942,82 eurot (s.o 0,18 euro osas). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
20.Kohus rahuldas hagiavalduse peaaegu 100%-liselt. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 3 alusel solidaarselt kostjate kanda.
21.Hageja menetluskulude nimekirja (dtl 210-211) kohaselt on hageja menetluskuluks: tasutud riigilõiv summas 2100 eurot ja hageja lepingulise esindaja õigusabi kulu 5 tunni eest summas 845 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 2945 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu hind on 169 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja on käibemaksukohustuslane.
22.Riigilõiv 2100 eurot on TsMS § 138 lg 1 ja 2 ning riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi põhjendatud menetluskulu.
23.Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlakstegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-16). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt oli tema esindaja ajakulu järgmine: 1) alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule – 3 tundi; 2) hagiavalduse täiendus, istungiks ettevalmistumine ja istungil osalemine – 2 tundi.
Kohtu hinnangul ei sisalda hageja lepingulise esindaja poolt välja toodud ajakulu üleliigseid toiminguid ning märgitud ajakulu vastab vaidluse mahule. Kohus peab hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks. Kohus leiab, et hageja esindaja (juristi) tunnitasu 169 eurot ilma käibemaksuta on arvestades asja sisu ebamõistlikult kõrge ning vastab kvalifitseeritud õigusabi osutaja, s.o advokaadi tunnitasu määrale. Kohus peab juristi kvalifikatsiooni puhul põhjendatuks tunnitasu määraks 120 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu 600 eurot (5 tundi x 120 eurot), mis jääb solidaarselt kostjate kanda.
24.Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud 2700 eurot (2100 + 600).
25.Vastavalt hageja taotlusele määrab kohus kindlaks menetluskulude tasumise korra ning määrab, et menetluskulud tuleb tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 718293400.
26.Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
27.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.