Võlaõigus

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hageja Bigbank AS ja kostja sõlmisid 12.07.2023 tarbijakrediidilepingu nr CL-EEC23016098 (leping). Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale üle 12 000,00 eurot. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 17,90% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Krediidi kulukuse määraks oli 21,24%, viivisemäär 17,90% (s.o 0,0497% päevas). Krediidisumma 12 000 eurot, millest tasaarvestati väljamakse tasu 240 eurot, maksti välja kostja arvelduskontole kuupäeval 13.07.2023. Kostja ei teostanud ühtegi osamakset, seega oli kostja võlas alates esimese maksegraafikujärgse osamaksega, so august 2023, september 2023, oktoober 2023 osamaksetega. Hageja ütles 10.11.2023.a. ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt 12 733,95 euro tasumist, millest 12 000 eurot moodustas tagastamata krediidisumma, 695,98 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 20,01 eurot sissenõutavaks muutunud viivis, 10,00 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu. Kuna kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist krediidisumma katteks tasunud ühtegi makset, siis on kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 12 000 eurot, mis tuleb üldtingimuste p-st 4.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista. Intress Lepingu alusel on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 17,90% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Lepingu ülesütlemise avalduses on esitatud sissenõutavaks muutunud intressi nõue summas 695,98 eurot. Sissenõutavaks muutunud intressinõue on kujunenud järgmiselt – lepingu maksegraafiku kohaselt kuulus lepingu kehtivuse perioodil tasumisele 695,98 eurot. Kostja ei teostanud ühtegi tagasimakset. Hageja leiab, et kogutud ja tuvastatud andmete põhjal ei saa mitte kuidagi eeldada, et niivõrd väike tuvastatud kohustuste osakaal ainuüksi, 26,06%, võinuks põhjustada krediidisaaja laenuorjusesse sattumise. Samuti omandas krediidiandja infot tarbija varasemate maksekohustuste täitmise kohta vastavalt VÕS §-le 4034 lg 3 kättesaadavatest avalikest andmebaasidest nagu E-krediidiinfo andmebaasist, Taust andmebaasist, Maksu ja Tolliameti võlaregistrist, Töötamise registrist. Ühtegi kehtivat maksehäiret ega maksekohustust krediidiandja ei tuvastanud. Seega hindas krediidiandja: 1) tarbija varalist seisundit ja regulaarse sissetuleku suurust; 2) tarbija varalisi kohustusi, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurust; 3) tarbija varasemate maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmist; 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju. Eeltoodule tuginedes analüüsis pank kliendi krediidivõimelisust põhjalikkusega ning tuvastas esitatud andmest tegelikke erinevusi. Ent arvestades kliendi kohustuste osakaalu sissetulekutest määras 20.31% leidis krediidiandja, et krediidisaaja on võimeline võetud krediidikohustusi kandma. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 14 914,90 eurot, millest 10,00 eurot

sissenõudekulu, 695,98 eurot intress, 7,96 eurot lepingu haldustasu, 2 200,96 eurot viivis, 12 000,00 eurot tagastamata krediidisumma; alates 19.11.2024 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 17,90% tagastamata krediidisummalt aastas; jätta poolte menetluskulud kostja kanda. Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise ja menetluskulude nimekiri määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 20.03.2026.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 14 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse määra. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates alates 31.05.2023.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,72%. Bigbank AS ja kostja sõlmisid 12.07.2023 tarbijakrediidilepingu nr CL-EEC23016098, mille krediidi kulukuse määr on 17,9%. Nimetatud määr vastas Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (16,72*3=50,16%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 4062 lg 1 ega ole tühine. Vastutustundliku laenamise osas on hageja hagiavalduses välja toonud, et laenutaotlusel märkis klient oma igakuiseks sissetulekuks töötasu summas 1 350,00 eurot neto (hagi lisa 6 – incomes: „salary“ 1 350,00 ehk sissetulek: töötasu 1 350,00 eurot) ettevõttest Mgame OÜ (Lisa 6 – employments ja hagi lisa 7 – employer data (MTA andmed)). Pank tuvastas kostja kontoväljavõtte alusel, et kostja keskmiseks sissetulekuks viimase kolme kuu jooksul on olnud 1 350,00 eurot kuus. Klient märkis laenutaotlusel, et tal on igakuiseid kohustusi summas 45,00 eurot (hagi lisa 6 – declared monthly payment). Pank tuvastas kostja arvelduskonto väljavõttelt, et kostjal on igakuiseid krediidikohustusi summas 45,00 eurot Telia Eesti AS ees. Krediidilepingust nr CL-EEC-23016098 tuleneva tulevikukohustuse suuruseks moodustus 306.79 eurot. Arvestades kliendi sissetulekute keskmist suurust summas 1 350,00 eurot kuus, moodus kliendi igakuiste kohustuse osakaal sissetulekutest konservatiivsete arvutuste kohaselt (s.o. väikseim tuvastatud sissetulek ja maksimaalsed kohustused) ca 26,06((45+306.79)/ 1 350,00*100)%, mis on Eesti ühiskonnas ja majanduspiirkonnas praktikas tavapärane ja mõistlik kohustuste osakaal sissetulekutest. Kostjale jäi seega igakuiste elamiskuludena kasutusse 73,94% sissetulekutest ehk siis 998,21 eurot. Arvelduskontolt ei nähtunud regulaarseid majapidamiskulusid (elekter, gaas, vesi, internet jms) ega eluasemekulusid. Lisaks arvestas Pank krediidivõimelisuse hindamisel, et kostjal ei ole ühtegi ülalpeetavat (lisa 7 – „dependents“ ehk ülalpeetavad 0), Kostja ei ole abielus (hagi lisa 7 – „marital status: cohabiting“ ehk perekonnaseis: kooselu) ja Kostja elab koos vanematega (lisa 7 – „Residence type: Living with parents“ ehk elukoha tüüp: Elab vanematega). Kostjale jäi seega igakuiste elamiskuludena kasutusse 73,94% sissetulekutest ehk siis 998,21 eurot. Arvelduskontolt ei nähtunud regulaarseid majapidamiskulusid (elekter, gaas, vesi, internet jms) ega eluasemekulusid. Samuti omandas krediidiandja infot tarbija varasemate

maksekohustuste täitmise kohta vastavalt kättesaadavatest avalikest andmebaasidest nagu E-krediidiinfo andmebaasist, Taust andmebaasist, Maksu ja Tolliameti võlaregistrist, Töötamise registrist. Ühtegi kehtivat maksehäiret ega maksekohustust krediidiandja ei tuvastanud. Hagis väljatoodu kohaselt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingu ning kohus leiab, et hageja on esitatuga tõendanud, et järgiti vastutustundliku laenu andmise põhimõtet. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 980 eurot ja esindustasu 100 eurot. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 980 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 980 eurot. Hageja on õigusabikuluks märkinud 100 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid ning tegemist on nn tüüphagiga. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud esindaja kuluks 100 eurot. Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 1080 eurot (980+100), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.