5.Avaldada kohustustest vabastamata jätmise teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Sisulised asjaolud
1.Pärnu Maakohtu 9.07.2021 määrusega lõpetas kohus pankrotimenetluse ja algatas võlgniku Q.O suhtes kohustustest vabastamise menetluse, otsustades jätta võlgniku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Pankrotimenetluses jäid täitmata võlausaldajate nõuded kokku summas 72 597.04 eurot.
2-17-16910
2.Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse ajal esitanud aruande oma tegevuse kohta järgnevalt: - 11.07.2022 (I kd tl 144-145), milles märgib, et töötab 0,5 kohaga autojuhina, sissetulek on 550.38 eurot. Seoses kaasnevate haigustega ( xxxxxxxxxxx) ei ole võimalik täiskoormusega töötada. On taotlenud töövõimetustoetust Eesti Töötukassalt, kuid seda pole rahuldatud. Märgib, et soovib tasuda 500 eurot võlausaldajatele. Väljamakseid ei nähtu. - 7.07.2023 (I kd tl 158-159), milles märgib, et töötab 0,5 kohaga autojuhina, sissetulek on 630.46 eurot. Seoses kaasnevate haigustega xxxxxxxxx) ei ole võimalik täiskoormusega töötada. On taotlenud töövõimetustoetust Eesti Töötukassalt, kuid seda pole rahuldatud. Märgib, et väljamakseid on teinud kokku 500 eurot. Reaalselt makseid teostanud ei ole. - 6.09.2024 (I kd tl 193-194), milles märgib, et tervisenäitajad ei ole muutunud. Viimasel aastal on xxxxxxxxx Kaasnevatest haigustest tulenevalt ei saa töötada komandeeringutes ega öö tööga seotud ametitel. Praegu on autojuhi tööpakkumised olnud just sellised ja rahalist lisa need ei too. Raha on abikaasaga natuke kõrvale pannud ja hiljemalt 2024 aasta lõpus saab jälle minimaalseid makseid võlausaldajatele teha. On maksnud X.P.N ja C.D.D-le septembris 2023 450.55 eurot. On küsinud tasumise infot F.G.X-ilt , kuid ei ole neilt ühtegi vastust saanud. Töötab 0,5 kohaga autojuhina, sissetulek on 689.92 eurot. Rohkem väljamakseid teostanud ei ole. -27.08.2025 (II kd tl 28-29 ), milles märgib, et xxxxxxxxx seisund on pidevalt halvenenud, seoses pika pankroti protsessiga, mis on kestnud koos firmade ja üksikisiku pankrotiga ligi 17 aastat. Diagnoositud xxxxxxxxxxxxxxxxx Lisaks neile diagnoosidele on võlgnikul pikk nimekiri kaasnevaid haigusi, mis samuti nõuavad pidevat kindlat rutiini ja ravi. On teinud iga aastaselt makseid vastavalt võimalusele C.D.D-le ja AS X.P.N -ile. F.G.X pole saatnud oma kontot, kuid F.G.X-i ja kohtutäitur Rannar Liitma 3 aastat maksmata summa on kogutud eraldi abikaasa kontole. Töötab 0,5 kohaga autojuhina, sissetulek on 734.87 eurot. Väljamakseid teostanud ei ole.
3.F.G.X esitas 10.09.2025 kohtule kirjaliku seisukoha (II kd tl 39-40), milles märgib, et võlgnik ei ole kogu menetluse vältel nõuetekohaselt oma kohustusi täitnud, mistõttu ei ole põhjendatud vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitamata jäänud kohustustest. Võlgnik ei ole võlausaldaja nõudeid mistahes ulatuses vähendanud. F.G.X -l on II rahuldamisjärgu nõue oli summas 7132,54 eurot, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. Kohustustest vabastamise menetluse vältel ei ole nõude katteks toiminud võlgnikult mitte ühtegi laekumist. Võlgnik on kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel töötanud endaga seotud isiku ettevõttes täpselt sellises suuruses töötasuga, millele ei saa sissenõuet pöörata. Võlgnik töötab väidetavalt ettevõttes xxxxx OÜ, mille ainuosanik ja juhatuse liige on Q.O, kes avalike andmete kohaselt on võlgniku abikaasa. Veelgi enam, võlgnik on ka ise varasemalt kõnealuse ettevõtte juhatuse liige olnud. Võlgniku esitatud dokumentide kohaselt ei võlgniku töövõime vähenenud, seega puuduvad ka objektiivsed takistused kõrgemalt tasutatud töö leidmiseks. Niisiis on võlausaldaja hinnangul võlgniku töötasu ebamõistlikult madal ning ilmselt on võlgnik teadlikult tööl ettevõttes, mis ei paku (ametlikult) tööturule vastavat töötasu. Eluliselt ei ole usutav, et tööealine ja kogemustega inimene ei leia mitmete aastate vältel endale töökohta, mille eest makstav tasu oleks suurem piirmäärast, millele saab sissenõuet pöörata. Võlgnik väitis oma aruannetes justkui oleks ta võlausaldajatele teinud väljamakseid, kuigi esitatud konto väljavõtetest seda ei nähtunud ning väljamaksete tegemata jätmist, s.t tõele mittevastava info esitamist on kinnitanud ka võlausaldajad. Asjaoludest nähtuvalt tegutseb võlgnik aktiivselt ka pulmade korraldamisega, kuid aruannetest ei nähtu, et võlgnik oleks selle eest tasu saanud, mis ei ole eluliselt usutav arvestades mh tegevuse mastaapi „üle saja pulma“. Juhul, kui võlgnik ei varajaks teenitud tulu, saaks selle arvelt teha ka võlausaldajatele väljamakseid. Käesoleval juhul on võlgnik olnud vähemalt hooletu, s.t 2(6)
2-17-16910 jätnud järgimata käibes vajaliku hoole, mis on vajalik tema PankrS §-s 173 sätestatud kohustuste täitmiseks. Võlgnik ei ole esitanud eluliselt usutavat ülevaadet oma vara ja kohustuste kohta ega esitanud tõendid selle kohta, et ta oleks teinud piisavalt pingutusi tulutoova tegevuse leidmiseks. Seega ei ole põhjendatud võlgniku kohustustest vabastamine ning võlgnik tuleb jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.
4.X.P.N ja C.D.D esitasid 19.09.2025 kohtule ühise kirjaliku seisukoha (II kd tl 51), mille kohaselt võlausaldajate hinnangul ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega seda ka otsinud ning on seega rikkunud PankrS § 173 lg-st 1 tulenevat kohustust. Võlgniku andmete põhjal töötab ta 0,5 töökoormusega ettevõttes xxxxxx OÜ-s ning tema palk on olnud püsivalt sellisel tasemel, millest võlausaldajatele väljamakseid teha ei saa. Võlgnik ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks võlgniku pingutused tasuvama või täiendava töökoha otsingul. Aruannetes võlgnik on läbivalt viidanud terviseprobleemidele, küll aga pole kohtule esitanud ühtegi tõendit tervise seisundi kohta. Seega leiavad võlausaldajad, et tõendite puudumise tõttu ei ole põhjendatud üksnes osakoormusega töötamine ning võttes arvesse võlgniku elukutset, siis oleks pidanud menetluse kestel leidma võlgnik tasuvama töökoha. Võlgnik on võlausaldajatele tasunud kokku menetluse jooksul X.P.N-ile 1063,05 eurot ja C.D.D-le 288,60 eurot, kokku 1351,65 eurot. Võlausaldajad leiavad kokkuvõtvalt, et käesolevas menetluses ei ole võlgnik üles näidanud initsiatiivi ega reaalset tahet oma kohustusi täita ning on rikkunud süüliselt endal lasuvaid kohustusi. Võlausaldajate hinnangul on võlgnik eeltoodust tulenevalt kahjustanud oluliselt võlausaldajate huve ning kohtul eksisteerib alus lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata.
5.26.09.2025 korraldas kohus ärakuulamise (protokoll II kd tl 60-61), kus võlgnik selgitas, et tõendeid oma tervise kohta ei ole esitanud, kuna kõik on digiloos olemas. On teinud kolm aastat järjest makseid. Naisel 2011 xxxxxxx on ta töövõimetus. Võlgnik selgitab, et temal ka samad haigused. Peab olema naisele kodus toeks, ei saa üle nädala ära olla. Tegelebxxxxxxxxxx, see on ka naise hobi ja sissetulek, kuid kolme viimase aastaga on olnud viis üritust. Eelmisel aasta läks mootorsõidukijuhi õpetaja kursustele, xxxt finantseeris. Oli arvata, et saab tööd, et saab olla sõiduõpetajaks xxxx. xxx täismahus seda projekti ei saanud, sai osaliselt ja 1 mees sai tööle, 6 jäi ootele. Pole meelega petnud, taga väga palju asju. Võlgnik kinnitas, et on nõus kõik puuduolevad summad kohe ära maksma. Kolme aasta eest on need summad, kui see summa kõik kokku arvestada pluss xxsumma, siis on see 500 eurot. Soovib kohtult täiendavat tähtaega tõendite esitamiseks. Ärakuulamisel esitas tunnistused nr 10029-24 ja 10242-24 täiendusõppeprogrammi läbimise kohta. Samuti xxxxxx kui eriarsti vastuvõtu kirjelduse 6.detsembrist 2024. Kohus andis täiendava tähtaja tervist puudutavate tõendite esitamiseks.
6.Võlgnik esitas 13.10.2025 kohtule xxxtõendid,xxx tõendi, maksekorralduse ja täiendava selgituse (II kd tl 68-72). Võlgnik märgib, et ei ole varjanud oma tulusid ega tahtlikult kahjustanud võlausaldajate huve. Abikaasa firmas töötamine annab võimaluse oma tööjõudu rentida vastavalt võimalusele, abikaasa abistamise ja võlgniku enda tervislikule olukorrale. Saab hakata veoauto õpetajana andma tunde uuest aastast, esialgu 40 tundi kuus. Saab jätkata ka autojuhina tööl käimist OÜ xxx-is tööjõurendi tingimustel. Sellisel juhul on 2026 aasta jaanuarist võimalik maksta võlausaldajatele 100 eurot kuus. Abikaasa netopalk 850 + töövõimetustoetus 350 eurot. Võlgniku netopalk on 735. Abikaasa maksab iga kuu X.P.N-ile võlgniku võlaga seotud makset 120 eurot, võlgnik maksab aastas 500 eurot võlausaldajatele ehk siis 42 eurot kuus. Üürikodu (üür+kommunaalid) 550 eurot kuus ja lisaks ülejäänud kulud (ravimid, toit jne). 2012 aastal lasi oma töövõimet pensioniametis hinnata. Otsus oli, et on 70% töövõimega. Tänasel päeval Töötukassa ei määra töövõime protsenti, vaid seda, kas saad toetust või mitte. Lähiajal plaanib uuesti hinnata oma töövõimet. 3(6)
2-17-16910
7.F.G.X esitas 24.11.2025 seisukoha (II kd tl 79), milles teatab, et võlgnikult laekus 09.10.2025 147,25 eurot. F.G.X jääb oma 10.09.2025 seisukohas esitatu juurde ning leiab, et võlgniku hilisemad väited või esitatud dokumendid ei anna alust teistsugusele seisukohale asumiseks
8.X.P.N ja C.D.D esitasid 25.11.2025 ühise seisukoha (II kd tl 81), milles märgivad, et võlgnik oleks olnud võimeline leidma kõrgema palgaga töökoha, mis oleks võimaldanud täita võlausaldajate ees lasuvaid kohustusi ning on seega rikkunud PankrS § 173 lg-st 1 tulenevat kohustust. Seega võlausaldajad on jätkuvalt seisukohal, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning võlgnik tuleb jätta täitmata jäänud kohustustest vabastamata.
9.17.12.2025 on võlgnik esitanud täiendava xxxxxxxxxx epikriisi (II kd tl 84-92). Kohtu seisukohad, kohaldatav õigus
10.Kohus, tutvunud võlgniku poolt kohustustest vabastamise menetluse käigus esitatud aruannetega ja nendele lisatud dokumentidega ning kuulanud võlgniku isiklikult ära, leiab, et kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning keelduda Q.O vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
11.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. PankrS § 175 lg 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgniku kohustused menetluse kestel PankrS § 173 järgi on järgmised: - Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. - Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. - Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. - Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
12.Tulenevalt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg-st 2 kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini. PankrS § 1933 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne 2022. aasta 1. juulit algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on PankrS § 175 lg 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani ehk käesoleval juhul 1. juulini 2025. Enne 01.07.2022 kehtinud PankrS § 175 lõiked 2 ja 4 sätestasid absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (RKTKm 20.06.2016, 3-2-1-49-16, p 15). 4(6)
2-17-16910 Muuhulgas keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (PankrS § 175 lg 2 p 2). Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (RKTKm 17.04.2013, 3-2-1-46-13, p 11; RKTKm 14.11.2011, 3-2-1-121-11, p 12).
13.Toimiku materjalidest nähtub, et võlgnikul oli pankrotimenetluses täitmata kohustusi kokku summas 72 597.04 eurot. Võlgnik on kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel töötanud endaga seotud isiku ettevõttes töötasuga, millele ei saa sissenõuet pöörata. Kohus nõustub võlausaldajate seisukohaga, et ei ole usutav, et mitmete aastate vältel ei ole võlgnik leidnud endale töökohta, mille eest makstav tasu oleks suurem piirmäärast, millele saab sissenõuet pöörata. Võlgnik ei ole kohtule esitanud ka ühtegi tõendit, et ta tasuvamat töökohta oleks üldse otsinud. Ajaliselt võiks esimeseks selliseks märgiks soovis leida tasuvamat tööd olla läbitud täienduskoolitused 2024.aastal. Kohus on korduvalt menetluse kestel võlgnikule selgitanud tema kohustusi ning kohtule esitatavate aruannete ja nende lisade nõudeid (18.07.2023 ja 11.09.2024 kirjad). Tänaseks on selge, et võlgnik vaatamata kohtu poolt antud selgitustele ei ole vähemalt aastastel 2021-2024 sisuliselt midagi teinud, et saada sissetulekut, millelt võlausaldajatele väljamakseid teha. Võlgniku viited halvale tervisele ei ole tõendanud, vastupidi, on tuvastatud, et võlgnik on töövõimeline. Kohus nõustub võlausaldajate seisukohaga, et ilmselt varjab võlgnik oma tulu xxxxxx. Kohus peab asjakohaseks tõendiks F.G.X-i poolt esitatud viide xxxxxartiklile (II kd tl 42), milles võlgnik on avaldanud, et xxxxx ta tegutseb. Samuti on tänaseks võlgnikul kohtule selgitamata, kuidas ta perioodil 2021-2024 oma kohustusi täitnud on. Võlgniku poolt menetluse lõpus esitatud tõendid arstidelt enda tervisliku seisundi kohta puudutavad perioodi 2024 ja 2025, sh on 12.12.2025 esitatud xxxxxxxxxx tõendil selgelt märgitud (limselt võlgniku enda selgitusel), et võlgnik töötab kaugsõiduautojuhina, vaatamata xxxxxx ja xxxxxx. Perearsti 07.10.2025 tõendi kohaselt on patsiendil küll püsiv töövõime langus tema enda kirjeldatud haiguste tõttu, kuid kroonilised haigused on stabiilsed ja kompenseeritud, ravi eesmärgid on täidetud. Veebruaris 2022 jättis Töötukassa võlgniku avalduse töövõime vähenemise tuvastamiseks rahuldamata. Varasemate aastate kohta adekvaatne info selle kohta, kas ja kui palju haigused tasuvama töö leidmist on seganud, puudub. Seega on kohtu hinnangul võlausaldajate huvid saanud kahjustada võlgniku süülise tegevuse tagajärjel.
14.Riigikohus on mitmetes lahendites (vt Riigikohtu 4. mai 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-21-19-16, p 14; 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15) selgitanud, et PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (PankrS § 175 lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus on tuvastanud, et võlgnik ei ole teinud pingutusi (ei nähtu tasuvama sissetuleku otsimist), et oma võlausaldajate ees olevaid kohustusi vähendada ning selline käitumine on süüline VÕS § 104 lg 4 mõttes. Antud juhul ei ole kohtu hinnangul tegemist võlgnikuga, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnik on pigem oma käitumisega menetluse ajal näidanud ükskõikset suhtumist sellesse, et võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlausaldajate 5(6)
2-17-16910 pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuetest on 4 aasta jooksul tasutud ca 2%. Kuna võlgnik oma ülalnimetatud kohustusi kohaselt täitnud ei ole (seda vaatamata mitmetele tähelepanu juhtimistele), tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ja kohustustest vabastamisest keelduda. Seega on Q.O kohustustest vabastamise menetlusega temale antud võimaluse minetanud. Eeltoodu alusel jätab kohus Q.O pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata ja lõpetab kohustustest vabastamise menetluse.
15.Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohtu hinnangul on praegusel juhul õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel.
16.Seoses menetluse lõpetamisega vabastab kohus ka võlgniku iseenda usaldusisiku ülesannetest tulenevalt PankrS § 172 lg 4. PankrS § 175 lg 7 alusel kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
(allkirjastatud digitaalselt) Toomas Talviste kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.