Menetlusosalised ja nende hageja Bigbank aktsiaselts (registrikood 10183757); esindajad hageja lepinguline esindaja Merilyn Salme-Gordijevitš (Bigbank aktsiaselts, e-post XXX); kostja J. V. (isikukood XXX). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt J. V. (isikukood XXX) hageja Bigbank aktsiaseltsi (registrikood 10183757) kasuks välja põhivõlg 2872.75 eurot, intress 261.80 eurot, haldustasu 9.03 eurot, viivis 1352.29 eurot.
3.Mõista kostjalt J. V.’ilt (isikukood XXX) hageja Bigbank aktsiaseltsi (registrikood 10183757) kasuks välja viivis 15,4% aastas tagastamata põhivõlalt alates 14.01.2026 kuni tagastamata põhivõla täieliku tasumiseni.
4.Jätta menetluskulud J. V. (isikukood XXX) kanda.
5.Mõista kostjalt J. V. (isikukood XXX) hageja Bigbank aktsiaseltsi (registrikood 10183757) kasuks välja riigilõiv 560 eurot.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal J. V. (isikukood XXX) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
I Asjaolud
1.Hageja esitas 13.01.2026 hagiavalduse J. V. vastu võla nõudes. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 2872.75 eurot, intress 261.80 eurot, haldustasu 9.03 eurot, viivis 1352.29 eurot, viivis 15,4% aastas tagastamata krediidisummalt alates 14.01.2026 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni, riigilõiv 350 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks poolte vahel 03.02.2021 sõlmitud tarbijakrediidileping nr XXX. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu ütles hageja kostjaga sõlmitud lepingu üles 10.02.2023. Harju Maakohus võttis 07.04.2026 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. 07.04.2026 kohtumäärus on kostjale toimetatud kätte kättetoimetamisportaali KÄPO kaudu 08.04.2026. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.
II Kohtu põhjendused
2.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
2-26-802 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
4.Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
5.Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: − krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); − krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); − leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; − tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); − tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); − lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta;
2-26-802 − lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); − krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; − viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; − kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); − kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; − lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; − tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86).
6.Kohtu hinnangul on krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 omandas võlausaldaja teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete (Lisa nr 6), avalikest registritest saadud info alusel (Lisa nr 7) ja arvelduskonto väljavõtte alusel (Lisa nr 8). VÕS § 4034 lg 3 kohaselt peab tarbija esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks, mh võlgniku tegevusala, sissetulekud ja kohustused. Hageja toob välja, et laenutaotlusel märkis klient oma igakuiseks keskmiseks sissetulekuks kokku 1000 eurot neto (Lisa nr 6 – „sissetulekud“: „kõik read kokku“ 1000). Pank tuvastas kostja Maksu- ja Tolliameti sissetulekute registri alusel, et kostja keskmiseks sissetulekuks viimase 3 kuu vältel oli 851 eurot (Lisa nr 7– „maksuregister, „palgainfo“, „puhastulu“ perioodil 01.10.2020 - 31.12.2020). Maksu- ja Tolliameti andmetel oli võlgniku kehtiv töösuhe tööandjaga XXX alates 25.10.2019, st. üle 1 aasta ja 3 kuu, mille põhjal saab järeldada, et kostjal oli jätkuv töösuhe ning stabiilne sissetulek. Klient märkis laenutaotlusel, et tal on igakuiseid kohustusi summas 100 eurot (Lisa nr 6 – „Väliskohustused“, „deklareeritud kuumakse“, „kõik read kokku“). Pank tuvastas kostja arvelduskonto väljavõttelt, et kostjal on igakuiseid krediidikohustusi summas 186 eurot (Lisa nr 6 – „Väliskohustused“, „kinnitatud kuumakse“ ,„kõik read kokku“). Krediidilepingust nr XXX tuleneva tulevikukohustuse suuruseks moodustus 110.31 eurot. Arvestades kliendi sissetulekute keskmist suurust summas 851 eurot kuus, moodus kliendi igakuiste kohustuse osakaal sissetulekutest konservatiivsete arvutuste kohaselt (s.o. väikseim tuvastatud sissetulek ja maksimaalsed kohustused) ca 34,82%, mis on Eesti ühiskonnas ja majanduspiirkonnas praktikas tavapärane ja mõistlik kohustuste osakaal sissetulekutest. Kostjale jäi seega igakuiste elamiskuludena kasutusse 65,18% sissetulekutest ehk 554.69 eurot. Hageja toob välja, et arvelduskontolt ei nähtunud regulaarseid majapidamiskulusid (elekter, gaas, internet jms) ega eluasemekulusid (üür, kommunaalid). Lisaks arvestas pank krediidivõimelisuse hindamisel, et kostja on vabaabielus (Lisa nr 6 – perekonnaseis) ja kostja elupinnaks on üüripind (Lisa nr 6– elukoha tüüp). Samuti omandas krediidiandja infot tarbija varasemate maksekohustuste täitmise kohta vastavalt VÕS §-le 4034 lg 3 kättesaadavatest avalikest andmebaasidest nagu E-krediidiinfo andmebaasist, Taust andmebaasist, Maksu ja Tolliameti võlaregistrist, Töötamise registrist (Lisa nr 7). Ühtegi kehtivat maksehäiret ega maksekohustust krediidiandja ei tuvastanud.
2-26-802 Hageja toob välja, et eeltoodule tuginedes analüüsis pank kliendi krediidivõimelisust põhjalikkusega ning tuvastas esitatud andmest tegelikke erinevusi. Ent krediidi arvestades kliendi kohustuste osakaalu sissetulekutest määras 34,82%, leidis krediidiandja, et krediidisaaja on võimeline võetud krediidikohustusi kandma. Arvestades eelnevat, on kohtu hinnangul hageja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
7.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 2872.75 eurot, intress 261.80 eurot, haldustasu 9.03 eurot, viivis 1352.29 eurot, viivis 15,4% aastas tagastamata krediidisummalt alates 14.01.2026 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni.
III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).
9.Kohus rahuldas hagi, mistõttu tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv 560 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 560 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda
2-26-802 hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.