Tsiviilasi Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised
Aktsiaselts Ingle avaldus Polarfoam OÜ pankroti väljakuulutamiseks Kohtuistungil 14. aprill 2026. a Võlausaldaja: Aktsiaselts Ingle (registrikood 10309081, asukoht Ingle, Ingliste küla, 79004 Kehtna vald, Raplamaa) Võlausaldaja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Magnus Braun (e-post [email protected]) ja vandeadvokaadi abi Kristiane Rebane (e-post [email protected]) Võlgnik: Polarfoam OÜ (registrikood 12240732, asukoht Rohuneeme tee 1, Haabneeme alevik, 74001 Viimsi vald, Harjumaa, e-post [email protected]) Võlgniku lepinguline esindaja: vandeadvokaat Martin Kruus (epost [email protected]) Ajutine pankrotihaldur: vandeadvokaat Kersti Kägi (Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ; Maakri 23a, Tallinn; epost [email protected])
Resolutsioon
1.Rahuldada Aktsiaselts Ingle avaldus Polarfoam OÜ pankroti väljakuulutamiseks.
2.Kuulutada välja Polarfoam OÜ (registrikood 12240732) pankrot 30. aprillil 2026. a kell
6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.
7.Kohustada juhatuse liiget R Ri kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 29. mail 2026. a kell 11.55. Kui R R vannet ei anna, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.
8.Määrata ja maksta välja Kersti Kägile ajutise pankrotihalduri tasu 4 650 eurot (sh käibemaks 900 eurot) võlausaldaja poolt Rahandusministeeriumi tagatiste kontole makstud deposiidi arvelt. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb – Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ-le, arvelduskonto nr xxxx, AS SEB Pank.
10.Menetlusosaliste menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine • Aktsiaselts Ingle menetluskulud jätta Polarfoam OÜ kanda. • Rahuldada aktsiaselts Ingle menetluskulude kindlaksmääramise avaldus. • Määrata kindlaks aktsiaselts Ingle menetluskulud summas 7 973 (sh käibemaks) eurot. Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saata Tartu Maakohtu registriosakonda ning Riigi Tugiteenuste Keskusele. Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest (PankrS § 6 lg 1). Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest või võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Pankrotiavaldus Harju Maakohtule on esitatud Aktsiaselts Ingle avaldus Polarfoam OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik võlausaldajaga pikema aja jooksul sõlminud ostu-müügilepinguid paisuva polüstüreengranulaadi müügiks ja tarnimiseks võlgnikule. Võlausaldaja on ajavahemikul 29.04.2025-25.09.2025 tarninud võlgnikule kaupa 750 570,50 euro eest. Võlgnik ei ole pikema aja vältel suutnud sissenõutavaks muutunud kohustusi täita. Seisuga 22.12.2025 on võlgniku sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 700 072,10 eurot ning viivis kokku summas 27 957,07 eurot. Võlgnik pole vaatamata korduvatele meeldetuletustele võlgnevust tasunud. Võlausaldaja esitas 26.11.2025 võlgnikule pankrotihoiatuse. Võlgnik esitas 08.12.2025 pankrotihoiatusele oma seisukoha, milles leidis, et ei pea nõudesummat põhjendatuks. Võlgniku seisukoht on suunatud venitamisele, kuna võlgniku ja võlausaldaja vahelises kirjavahetuses ei ole kunagi varem ühelegi arvele vastu vaieldud, vaid vastupidi – võlgniku juhatuse liige isiklikult on võla olemasolu tunnistanud ning proovinud end makseraskustega välja vabandada. Võlausaldaja palub nimetada Polarfoam OÜ-le ajutine pankrotihaldur ning kuulutada välja Polarfoam OÜ pankrot. Võlgniku vastus
Võlgnik vaidleb pankrotiavaldusele vastu. Käesoleval juhul on vaidlus pankrotiavalduse aluseks oleva nõude üle kohtus pooleli tsiviilasja nr 2-25-19305 raames. Pankrotiavalduse punktis 2 kirjeldab Võlausaldaja Võlgnikuga tehtud igakordse tehingu alusasjaolusid väites sealjuures, et kõik kaubasaadetised anti üle Võlgniku esindajale, kes kinnitas oma allkirjaga kauba kättesaamist. Vastavad väited ei vasta tegelikkusele ega asjas esitatud tõenditele. Võlgniku esindajale anti allkirja vastu üle üksnes esimesed kaubasaadetised, mille eest väljastatud arveid asus Võlgnik ka jooksvalt tasuma, kuigi sattus nende eest tasumisel tõepoolest mõningasse viivitusse. Alates 2025.a. juunikuust edastatud väidetavate saadetiste puhul ei ole enam tuvastatav kas need on üldse tarnitud ning kellele on need üle antud. Saatelehed (CMR) on alates sellest ajahetkest osaliselt saaja andmete või allkirjaga üldse varustamata, osaliselt aga figureerib saatelehel tuvastamata allkiri või vastuvõtja andmed, kelle isikuga puudub Võlgnikul igasugune seos. Võlgnik ei peida oma vara ega ole kinnitanud suutmatust enda kohustusi täita. Kohtumääruse põhjendused
1.Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Polarfoam OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kersti Kägi.
2.PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.
3.PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul likviidne vara puudub. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 1 089 946,38 euro ulatuses. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks.
4.Kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse (ÄS § 180 lg 51). Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik oli maksejõuetu hiljemalt 2025. a lõpus. Kohtu hinnangul on R R jätnud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Riigikohus on 3-2-1-188-12 selgitanud, et ÄS § 180 lg 51 kaitseb osaühingu võlausaldajaid kahte liiki kahju eest. Esiteks peab pankrotiavalduse õigeaegne esitamine tagama osaühingu vara võimalikult suures ulatuses säilimise ning seeläbi võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses rahuldamise. Teiseks peab pankrotiavalduse õigeaegne esitamine tagama seda, et sisuliselt maksejõuetu äriühing ei osaleks edasi majandustegevuses, mille käigus tekkivaid kohustusi ta täita ei suuda.
5.Äriseadustik § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Alates 2024. aastast võlgnik registripidajale majandusaasta aruannet esitanud ei ole. ÄS § 183 järgi on raamatupidamise korraldamine juhatuse ülesanne. ÄS § 179 lg 1 kohaselt koostab juhatus pärast majandusaasta lõppu majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras. Aastaaruande koostamise kohustuse sätestab ka raamatupidamise seadus (RPS), mille § 14 lg 1 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise
aastaaruandest ja tegevusaruandest. RPS § 15 lg 1 järgi on raamatupidamise aastaaruande eesmärk anda õige ja õiglane ülevaade raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest.
6.Riigikohus on lahendis 3-2-1-191-12 leidnud, et äriseadustiku sätted, mis kohustavad juhatust korraldama äriühingu raamatupidamist, on iseenesest võlausaldajate kaitseks kehtestatud seaduse sätted. Ka raamatupidamise aastaaruande koostamist reguleerivad sätted, sh RPS § 21 lg 1 p 4, on muu hulgas võlausaldajate kaitseks kehtestatud normid. Võlgniku juhatuse liige R R on kohtu hinnangul rikkunud äriseadustik § 183 sätestatut ja raamatupidamise seaduse §-s 4 sätestatud kohustust korraldada raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudes ning koostama ning esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Võlgniku juhatuse liige on loonud majandusaasta aruannete esitamata jätmisega olukorra, kus ei ole võimalik saada täpset ülevaadet äriühingu majandustegevuse kohta.
7.PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutise halduri aruande kohaselt on juhatuse liige olnud hooletu äriühingule kohustuste võtmisel juhatuse liikme isiklikes huvides, millega on tekitatud ettevõttele varaline kahju. Ajutine haldur ei ole ajutise pankrotimenetluse käigus tuvastanud asjaolusid, mis viitaksid, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankrS § 28 lg 3 mõistes.
8.PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on PankrS §§ 86 ja 19 alusel kohustatud juhatuse liige R R.
9.Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 lg 2 kohaselt olla vara tagasivõitmine ja vara tagasinõudmine. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused vajavad väljaselgitamist pankrotimenetluses. Ajutise halduri tasu
10.Ajutine pankrotihaldur Kersti Kägi on esitanud tasunõude 25 töötunni eest kokku summas 3 750 eurot (lisandub käibemaks 900 eurot). PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.
11.Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 4 650 eurot (sh käibemaks 900 eurot). Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse PankrS § 23 alusel. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Käesoleval juhul pankrotivara puudub, seega kuulub tasutaotlus rahuldamisele võlausaldaja poolt tasutud deposiidi arvelt.
12.Kohus selgitab, et tulenevalt PankrS § 11 lg-st 11 on juriidilisest isikust võlgniku puhul võlausaldajal, kes on teinud PankrS § 11 lõikes 1 nimetatud makse, õigus nõuda deposiidina tasutud summa hüvitamist vastavalt PankrS § 30 lõikes 3 sätestatule. Kui
pankrotiavalduse on esitanud võlausaldaja, eeldatakse, et isik, kelle vastu nõue esitati, ei ole oma kohustust õigeaegselt täitnud (PankrS § 11 lg 12). Menetlusosaliste menetluskulud
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda.
14.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Võlausaldaja on tasunud avalduse esitamisel riigilõivu 420 eurot. Riigilõiv kuulub võlgnikult väljamõistmisele.
15.Võlausaldajal on tekkinud õigusabikulud summas 7553 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirjade järgi on kulu seotud pankrotiavalduse koostamise ja sellele lisatud dokumentide analüüsimisega, võlgniku seisukohtadele vastuse koostamise, istungil osalemisega. Võlausaldajale on osutatud õigusabi 25.08 h. Võlgniku vastuväite kohaselt on ülepaisutatud nii ajakulu kui tunnitasu.
16.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Võlausaldaja esindajad on osutanud õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 317 eurot.
17.Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 317 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Kohtu hinnangul ei ole ka ajakulu ülepaisutatud. Võlgnik on olnud maksejõuetu pikemat aega, seega võlausaldaja on pidanud tegema kulutusi olukorras, kus võlgniku juhatuse liige oleks hoolsuskohustust järgides saanud võlausaldajale menetluskulude tekkimist vältida ning ise õigeaegselt kohtule pankrotiavalduse esitada.
18.Riigikohus on lahendis 3-2-1-23-13 selgitanud, et pankrotimenetluses väljamaksete tegemiseks on erikord – PankrS § 146 kohaselt makstakse pankrotimenetluse kulud (sh menetluskulud) välja enne võlausaldajatele jaotiste alusel väljamaksete tegemist, kuid pärast vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete, elatise ja massikohustuste väljamaksmist. Pankrotimenetlusega seotud väljamakseid on pädev tegema pankrotihaldur ning väljamaksete tegemine oleneb pankrotivara suurusest. Seetõttu on kohtul võimalik küll menetluskulud kindlaks määrata, kuid mitte neid välja mõista.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.