Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

Vastavalt TsMS § 637 lg 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. TsMS § 632 lg 3 kohaselt kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga vastavalt TsMS § 448 lõikele 41 hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kirjeldav ja põhjendav osa TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hagi hind on 1098,03 eurot ja kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg 1. Kohus lähtub lihtmenetluse otsuse tegemisel sellest, et poolte vahel kehtis jäätmeveoteenuse leping, mille alusel hageja esitas kostjale osutatud teenuste eest arved ning kostja oli kohustatud need tasuma lepingus kokkulepitud tähtajaks. Menetluses esitatud arvete ja hagiavalduse lisade kohaselt on arved kostjale esitatud ning need jäid tähtaegselt tasumata, kusjuures kostja tasus nõudest üksnes osa. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et arveid ei oleks talle esitatud või et nõutud teenuseid ei oleks osutatud. Samuti ei nähtu menetlusmaterjalidest asjaolusid, mis vabastaksid kostja maksekohustuse täitmisest või õigustaksid makseviivitust. Kohus ei leia alust ka viivise vähendamiseks, sest kostja on ise olnud rahalise kohustuse täitmisega viivituses ning viivise nõudmine tuleneb seadusest ja poolte vahel sõlmitud lepingust. Asjaolusid, mis muudaksid viivise väljamõistmise ebamõistlikuks või vastuolus olevaks hea usu põhimõttega, menetluses tuvastatud ei ole. Seetõttu on hageja nõue põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 4l sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka käesoleva seadustiku § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates.

TsMS § 448 lg 42 kohaselt juhul, kui menetlusosaline ei ole kohtule TsMS § 448 lg 4l sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulu 169 eurot, tunnihinnaga 169 eurot ilma käibemaksuta, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Hageja on kinnitanud, et on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kostja ei ole läbi esindaja kohtumenetluses osalenud, mistõttu kohus määrab, et kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Üldjuhul on põhjendatud ja vajalik selline esindaja tunnitasu, mis vastab sarnase õigusteenuse keskmisele turuhinnale. Kohtu hinnangul ei ületa tunnihind 169 eurot küll oluliselt turuhinda, kuid arvestades, et tegemist ei ole keskmisest keerukama vaidlusega ja sisuline vaidlus puudus (kostja hagile ei vastanud), ei ole nii kõrge tunnihind põhjendatud. Riigikohus on viimastel aastatel pidanud advokaadist esindaja puhul põhjendatuks tunnihinda 135– 180 eurot (ilma käibemaksuta) (vt RKTKm 10.07.2023 nr 2-22-359/30, p 17; RKTKm 7.06.2023 nr 2-22-6145/105, p 19; RKTKm 24.05.2023 nr 2-20-119460/71, p 28; RKTKm 30.11.2022 nr 22113599/26, p 15; RKTKm 29.01.2024 nr 2-21-9796/80, p 18). Hagejat ei esindanud advokaat. Mitteadvokaadist juristide tunnihinnad jäävad internetis leiduvate hinnakirjade andmetel üldiselt vahemikku 80–120 eurot. Tartu Ringkonnakohus on lugenud mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks ilma käibemaksuta 135 eurot (TrtRnKm 30.07.2025 nr 2-24-136294, p 15.3), 100 eurot (TrtRnKm 30.06.2025 nr 2-23-6446, p 16), 120 eurot (TrtRnKm 18.06.2025 nr 224-13110, p 15) ning keerulisemas ja mahukamas asjas 140 eurot (TrtRnKm 14.08.2025 nr 2-207210, p 18). Kohus loeb praeguses asjas selle keerukust ja sisulise vaidluse puudumist arvestades põhjendatud tunnihinnaks 100 eurot. Kohtu hinnangul vastab hageja esindaja ajakulu, s.o 1 tundi, tehtud toimingutele. Hageja põhjendatud õigusabikulu on 100 eurot (1x100) ilma käibemaksuta ja põhjendatud menetluskulu kokku 220 eurot (100+100+20). Kohus mõistab nimetatud kulud kostjalt välja.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (220 eurot) viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.