Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine

1.X esitas 28.10.2025 Pärnu Maakohtule avalduse Q vastu lastega suhtlusõiguse lõpetamise nõudes. Avaldajal ja Q-l on kaks ühist last: F ja Y. Emal on laste täielik ainuhooldusõigus. Isa on olnud korduvalt vägivaldne nii vaimselt kui ka füüsiliselt laste ema vastu, viimastel juhtumitel on vägivald olnud suunatud ka otseselt poja vastu. Tütar oli vahetult kõrval ja nägi pealt juhtumit, kus lapse isa ründas ema. Isale on kohtu poolt määratud lähenemiskeeld ema vastu. Isa on korduvalt lähenemiskeeldu rikkunud ja ohtlike tegevustega jätkanud. Kaasatud on ka lapsed, kus isa oma tegevusega on seadnud ohtu laste turvalisuse. Isal on probleeme alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamisega. Laste isa on avaldanud laste emale soovi lastega suhelda, samuti ka pöördunud lastekaitsetöötaja poole sooviga kokku leppida lastega suhtlemine, kuid lapsed ei soovi isaga suhelda ega kohtuda, nad ei tunne ennast isaga suheldes turvaliselt ja kardavad isa. Lapsed ei ole kohustatud suhtlema vanemaga, kui lapsed seda ei soovi ja mitte suhtlemise põhjuseks on hirm ja ebaturvalisus. Avaldaja palub kohtul lõpetada suhtlusõigus Q-l lastega kuni laste 18-nda eluaastani. 2.Ärakuulamisel jäi avaldaja enda avalduse juurde. Avaldaja selgitas, et peale oktoobrit mingeid sündmusi toimunud rohkem ei ole. Mõned korrad novembris ja detsembri alguses oli, kui Q võttis ühendust sõnumi teel ja küsis, kas saab suhelda lastega ja avaldajaga. Sõnumid olid ähvardava sisuga mistõttu avaldaja ei vastanud. Ühele sõnumile vastas, et lapsed ei soovi isaga suhelda. F suhtes on kriminaalasi pooleli. Y samuti kardab Q-d, viimased sündmused, mis toimusid septembri alguses ja augusti lõpus, nägi Y neid pealt, oli väga hirmul, kartis. Seoses hirmudega on Fl tekkinud väga suur koolistress ja õppimisprobleemid. Y-l stressi ei ole. 3.Laste esindaja vandeadvokaat Mirjam Frey märgib enda kirjalikus seisukohas, et F käib 4.klassis. Õppeedukus on keskmine, vahel tuleb ette ka 2-sid, kuid need parandab ta kohe kiiresti ära. Üldiselt läheb koolis hästi. Käitumine on kas hea või eeskujulik. Isaga suhtlemise kohta ütles, et ei taha mingit tegemist teha temaga. Isa on kuri ja tirib käest. Ükskord kui isa käest tirima hakkas, õnnestus Fl isa haardest lahti rebida ja ära joosta. Isa on temaga korduvalt olnud vägivaldne. Kriminaalasjadest seoses isa sellise käitumisega, ei tea laps midagi. Lapse käitumisest on näha, et ta elab sellist isa käitumist ja selle võimalikku kordumist väga üle. Laps kardab isa. F on otsustanud, et ei taha isaga suhelda. Isa nägi Y-d viimati suvel, kui käisid koos ujumas. Ujumine toimus Saaremaal ja siseruumides, isaga olid nad kahekesi. Kohtumisel esindajaga Y ei näidanud välja hirmu isa suhtes. F suhtes on isa olnud vägivaldne, aga Y suhtes ei ole. Küll aga on mõlemad lapsed pealt näinud isa poolset vägivalda ema suhtes. Nende asjade uurimiseks on avatud kriminaalasi, milles mõlemad lapsed on käinud ütlusi andmas. 14.01.26 käis ema Prokuratuuris ja Ohvriabis. Veebruari lõpus võiks oodata kriminaalasja menetluse lõpuleviimist. Q probleemina näeb X alkoholi liigtarbimist ja narkootikumide pruukimist. Probleemina lastega suhtlemisel näeb X, et Q soovib sedasi temale ligi pääseda ja kohati on provotseerinud seda, et X lähenemiskeeldu rikuks. Esindaja leiab, et laps F puhul on tõepoolest täheldada vastumeelsust ja keeldumist isaga suhelda ja seda põhjusel, et isa on olnud tema vastu vägivaldne. Seega F ei saa sundida isaga suhtlema. Y puhul aga ei ole tuvastatud ühtegi intsidenti, mil laps oleks isa poolse vägivalla ohvriks langenud. Y on vägivalda ema suhtes pealt näinud. Antud asjas on keeruline

lasta Y-l isaga suhelda, kui ema suhtes on isal lähenemiskeeld ning vend F ei soovi isaga mingitki tegemist teha. Y on vaid 5.aastane ja iseseisvalt isa juurde minna ei saa. Isa põhiprobleemiks on meelemürkide tarbimine. Ebakaines olekus aga lastega tegelemine ei ole mõistlik idee ja kahjustab laste huvisid. Tulenevalt eeltoodust leiab esindaja, et olukorras, kus laste emal on F ja Y suhtes ainuhooldusõigus, isal on ema suhtes lähenemiskeeld, F ei soovi isaga suhelda, ei saa korraldada ka Y iseseisvat suhtlust isaga ja ka tema suhtes tuleks isa suhtlemist piirata. Last ei tohi sundida suhtlema vanemaga, keda ta kardab või kellega suhtlemine ei ole muul põhjusel lapse huvides. Laste isa huvi on suunatud X elu vastu ning isa kasutab selleks laste abi, et X-ini pääseda või X-i taga kiusata. Seega esindaja toetab X-i avaldust laste isa Q suhtlemisõiguse lõpetamiseks laste F ja Y suhtes. 4.Ärakuulamisel jäi laste esindaja enda seisukoha juurde F osas, kuid Y-ga suhtlusõiguse lõpetamise osas märkis, et Y isa ei karda ja kõne alla võiks tulla kolmandate isikute juuresolekul Y-ga kohtumine. Kohtumised võiksid toimuda selliselt, et 1 kord kuus kohtub Y isaga. Kolmandaks isikuks peaks KOV leidma lastekaitse, kes on ka isale vastuvõetav ja kohtumine võiks toimuda vabas õhkkonnas.

vägivaldne. Kui X elab tema elust eemal, siis saab ta ka lastega hakkama. Laste isa selgitas, et on valmis suhtlema lastega kolmandate isikute juuresolekul, see isik peab olema neutraalne. Kui lapsed kohtule ütlevad, et nad kardavad laste isa ja ei taha suhelda, siis see on nende otsus ja see sobib. Kui ta on vaid lastega, siis probleeme olnud pole, kodu on olemas, söök on olemas, tegevused ka. Lastel pole millestki puudust, eriti Y-l. Laste isa selgitas, et Y-ga sobiks talle kohtuda kord kuus, ta läheb varsti välismaale tööle tagasi, siis saab graafikut sättida. 8.Kohus kuulas lapsed ära 20.04.2026. Y selgitas ärakuulamisel, et viimati nägi isa suvel, ta ei taha issit näha kuna isa on emmele halbu asju teinud. Ta ei mäleta enam mis isa teinud on. Yle endale ei ole isa halba teinud. Peale mõningast mõtlemist muutus kurvaks ja sõnas, et ta tahaks issiga kokku saada, tahab isaga kahekesi olla, ei taha kellegagi koos. Kui ta on isaga kohtunud varasemalt, siis on tore olnud. Y avaldas, et on nõus kord kuus isaga kohtuma. F avaldas, et isaga on tal suhted halvad, ta ei taha temaga rääkida, kuna isa on kõigi peale kuri ja on pahasid asju teinud. Mida täpselt isa tegi, selle kohta F avaldas, et ta ei mäleta, kuna see oli ammu. Seejärel kirjeldas möödunud suve lõpu sündmuseid skatepargis, kui isa talt telefoni võttis ja teda jälitama hakkas. Maakohtu määrus ja põhjendused 9.Maakohus rahuldas avalduse osaliselt, lõpetas Q suhtlusõiguse alaealise lapse F-ga (Q), piiras Q suhtlusõigust alaealise lapse Y-ga (Y) selliselt, et Q-l on õigus suhelda Y-ga üks kord kuus kuni kaks tundi korraga Saaremaa Vallavalitsuse esindaja poolt määratud kohas ja Saaremaa Vallavalitsuse esindaja juuresolekul kuni Y 7 aastaseks saamiseni. Alates Y 7 aastaseks saamisest on Q-l õigus suhelda Y-ga siis, kui Y seda soovib. Maakohus jättis menetlusosaliste kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, alaealiste laste riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud jäeti riigi kanda. 10.Määruse põhjenduste kohaselt taotleb avaldaja, s.o alaealiste laste Y ja F ema, alaealiste laste suhtes isaga suhtlusõiguse lõpetamist. Avalduse esitamise ajendiks on asjaolu, et laste isa on olnud korduvalt vägivaldne nii vaimselt kui ka füüsiliselt laste ema vastu, viimastel juhtumitel on vägivald olnud suunatud ka otseselt Fi vastu. Y oli vahetult kõrval ja nägi pealt juhtumeid, kus lapse isa ründas ema. 11.Esmalt analüüsib kohus avaldaja avalduses taotletud Q suhtlusõiguse lõpetamist poja F suhtes. Kohtule esitatud tõenditest lähtuvalt ja olles ärakuulanud menetlusosalised, sh alaealised lapsed, leiab kohus, et antud juhul tuleb laste isa õigustest esiplaanile seada lapse huvid. Fi huvides on igati olla kaitstud emotsionaalse stressi tekitamise eest, mida põhjustab talle suhtlemine oma isaga. Menetluses kogutud andmetest nähtub selgelt, et lapsel puudub soov isaga kohtuda või suhelda. Ärakuulamisel hakkas F nutma kirjeldades oma viimast kohtumist skatepargis isaga ja kohus veendus alaealise lapsega vahetult suheldes, et F tunneb hirmu enda isaga suhtlemise ees. 12.Kohus leiab, et arvestades Fi vanust ja eelpool kirjeldatud asjaolusid ei saa käesoleval juhul last sundida avaldajaga suhtlema. Fi suhtlemine oma isaga kahjustaks kohtu hinnangul ilmselgelt Fi vaimset heaolu ja emotsionaalset seisundit eelkõige seetõttu, et ta on korduvalt olnud vanemate vaheliste konfliktide tunnistajaks ja Fi enda sõnul on isa olnud vägivaldne ka Fi enda suhtes. Kuivõrd isaga suhtlemisõiguse jätkumine kahjustaks lapse heaolu ja tervist, tuleb avaldaja avaldus selles osas rahuldada ja lõpetada lapse isa ja Fi suhtlusõigus. 13.Edasiselt analüüsib kohus avaldaja avalduses taotletud Q suhtlusõiguse lõpetamist tütre Y suhtes. Avaldaja jäi ärakuulamisel enda nõude juurde ka Y osas ja palus isa ja tütre suhtlemisõiguse lõpetada. Täiendavalt 18.04.2026 esitatud seisukohas palub avaldaja arvestada ka noorema lapse suhtlusõiguse küsimuses tema vanusest tulenevate eripäradega

ning tegelikust olukorrast lähtuvaid riske. Avaldaja märgib, et kuigi noorem laps ei pruugi väljendada oma hirmu samal viisil nagu vanem laps, ei tähenda see, et hirm või negatiivne mõju puudub. Arvestades lapse arengutaset, ei ole ta võimeline adekvaatselt hindama, milline täiskasvanu käitumine on turvaline, stabiilne ja tema heaolu toetav. Traumaatilised kogemused võivad avalduda hilisemas eas, näiteks ärevuse, käitumisraskuste või turvatunde häiretena. Seetõttu ei saa hetkeolukorra põhjal järeldada, et varasemad kogemused ei ole lapsele mõju avaldanud või et kokkupuuted riskikäitumisega vanemaga oleksid tema jaoks ohutud. 14.Ärakuulamisel avaldas laste isa, et tütre vastu ei ole ta vägivaldne olnud, kuigi tütar on näinud pealt vägivalda ema suhtes. Laste isa oli valmis tütrega kohtuma kord kuus lastekaitsetöötaja juuresolekul. Samuti avaldas laste isa, et tütar oli eelmine suvi tema juures ja Y-ga on ta rohkem tegelenud, kui Figa. 15.Laste esindaja märkis enda kirjalikus seisukohas, et Y ei näidanud välja hirmu isa suhtes. Ärakuulamisel selgitas esindaja täiendavalt, et selleks et isal ja tütrel säiliks suhe, võiks kõne alla tulla kohtumised kolmandate isikute juuresolekul.

Vallavalitsuse esindaja juuresolekul kuni Y 7 aastaseks saamiseni. Alates Y 7 aastaseks saamisest on lapse isal õigus suhelda Y-ga siis, kui Y seda soovib. Määruskaebus 20.Lapse ema esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada määratud suhtluskorra osas ning teha uus määrus, millega jätta avaldus rahuldada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on isa olnud aastate jooksul korduvalt vägivaldne, algatatud on kriminaalmenetlusi. Korduvalt on sekkuma pidanud politsei ja lastekaitsetöötajad. 21.Laps on olnud kiindunud isasse, temaga hästi läbi saanud ja isaga väga koos olla tahtnud, kuid isa oma käitumisega on pannud lapse korduvalt ebaturvalisse olukorda. Laps on segaduses, ta on kartnud ja hirmu ka korduvalt emale väljendanud, ta mäletab sündmusi mis toimusid ja väljendas, et kardab kui isa selline on, selliseid asju teeb. 5-aastane laps ei oska ise hinnata ohtu, ei tea milline käitumine võib olla vale ja ohtlik. Kohtuotsus tugineb eeldusel, et isa ei kujuta lapsele ohtu. Tegelik olukord on vastupidine: isa tarvitab jätkuvalt alkoholi ja narkootikume, isa on jätkuvalt vägivaldne ja agressiivse käitumisega isa ei ole otsinud abi ega ravi, isa ei ole muutnud oma käitumismustrit, isa ei ole läbinud ühtegi programmi (sõltuvusravi, vägivallatsejate programm, kohtuistungil ütles, et tema ei hakka ennast avaldaja pärast alandama ja abi otsima, mis näitab, et ta ei ole lapsega suhtlemise nimel valmis oma elukorralduses muudatusi tegema), isa on jätkuvalt manipuleeriv ja kontrolliv, on rikkunud korduvalt lähenemiskeeldu, isa vastu on pooleli kriminaalasi. 22.Avaldaja täiendas määruskaebemenetluses määruskaebust, esitas ülevaade uutest asjaoludest, mis mõjutavad lapse turvalisust ja suhtlemiskorra rakendamist. Menetlusosaliste seisukohad 23.RÕA korras esindaja avaldas, et tema Y-ga suheldes ei täheldanud, et laps isa kardaks või esineks muud vastumeelsust isaga suhtlemiseks. Laps rääkis vabalt, isegi ema juuresolekul, mis nad viimati isaga koos olles tegid ja mulle jäi mulje, et lapsele selline suhtlemine isaga meeldis. Lapse isa vägivallateod Y suhtes või juuresolekul on käesolevas menetluses tõendamata. Ema on vägivallategude kirjelduse küll oma avalduse kirjelduses välja toonud, samas nimetamata, millal need aset leidsid. Lisatud ei ole tõendeid selle kohta, kas need teod on kriminaalmenetluse raames ka tõendamist leidnud. Laps sellest ei rääkinud. Lapse ema tõi esmakordselt oma määruskaebuses välja, et sellised teod leidsid aset 2025.aasta augustikuus. Menetluses on olemas politsei tõend, et on algatatud kriminaalasjad vägivalla tegudes 2024.aastal, selle tagajärjel on laste isale kehtestatud ka lähenemiskeeld emale. 2025.aasta tegudest ei ole selles politseitõendis juttu. Tuvastatav ei ole menetluse jooksul ühtegi asjaolu, mis põhjustaks täieliku suhtlemise keelamise Y ja tema isa vahel. Lapse turvalisus oleks tagatud vallavalitsuse töötaja juuresolekul, isa seisundit (kaine jm) on võimalik kontrollida enne isa lapsega kokku laskmist. Juhul kui lapse huvidele peaks tekkima isaga kohtumise käigus oht, siis saab vallatöötaja kohtumise lõpetada. Sellisel juhul on vallatöötaja kohustatud vahejuhtumist vajalikele instantsidele teada andma. Siiski, tulenevalt asjaolust, et lapse ema toonud kohtu ette oma määruskaebusega uued täpsustatud asjaolud vägivalla sündmustest, kuu ja aasta täpsusega, lapse poolt vägivalla otsesest pealtnägemisest ja kogemisest, võib osutuda mõistlikuks 22.04.2026 kohtumäärus tühistada ja kohtumenetlus asjas taastada ning koguda lisatõendeid ja teha sellest tulenevad uued otsustused.

25.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

26.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus nõuetekohaselt välja selgitanud asjas tähtsust omavad asjaolud ja kohaldanud õigeid õigusnorme. TsMS § 654 lg 6 alusel nõustub ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendustega neid kordamata. Määruskaebuses ja selle täienduses esitatud väited ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebustele märgib ringkonnakohus järgnevat.

2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-16, p 20 ja 14. märtsi 2012. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-6-12, p 19). 31.Käesolevas asjas tuli seega tuvastada, kas isaga suhtlemise piiramine (suhtlemise lõpetamine nagu avaldaja soovis) on õigustatud, põhjusel, et see kahjustab lapse tervist ja arengut. Tõendatud on käesolevas asjas see, et isa on olnud vägivaldne ema ja Fi suhtes. Vägivalla toimepanemise ema suhtes on isa ka käesolevas menetluses jaatanud. Asjas ei vaielda samas selles, et lapse Y suhtes ei ole isa vägivaldne olnud. Ema väidetel on laps näinud peale isa poolt ema suhtes toimepandud vägivallaintsidente. Ringkonnakohtu arvates peaks vägivalla pealtnägemine lähedase suhtes avaldama mõju lapse hinnangule vägivalla toimepaneja suhtes. Asjas on aga laps korduvalt tema ärakuulamistel avaldanud, et ta soovib isaga suhelda. Asjas ei tuvastanud lapsele RÕA korras määratud esindaja või maakohus ärakuulamisel lapse hirmu või ärevust isa suhtes. Seega lapse vaatest puuduvad takistused lapse ja isa suhtlemiseks. Riigikohus on avaldanud seisukoha siiski seisukoha, et PKS § 143 lg 3 järgi lapse ja vanema suhtlusõiguse piiramisel ei ole määrav lapse tahe, vaid see, et tuvastatud asjaoludel ei ole vanema ja lapse suhtlemine lapse huvides ning kahjustaks lapse tervist ja arengut (vt Riigikohtu 6. aprilli 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-16111/116, p 18). Ringkonnakohtu arvates puuduvad asjas kaalukad tõendid, mis annaksid aluse lapse ja isa suhtlus täielikult lõpetada. 32.Ringkonnakohus toob esile, et Riigikohus on 9. novembril 2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-83-11 tehtud määruse p-s 21 märkinud, et vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi lähtuma esmajoones lapse huvidest, kuid arvestama seejuures ka nii vanema(te) hooldusõigust, vanema(te) õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanema(te)ga suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi. Samuti on kolleegium juhtinud PKS § 143 kohaldamisel tähelepanu sellele, et vanem peab oma vanema õigusi teostades pidama alati silmas lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi heas usus (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg 1) (vt Riigikohtu 30. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-11, p 15). 33.Rinkonnakohtu arvates on maakohus põhjendatult määranud lapse ja isa suhtlemise kolmanda isiku juuresolekul. Määruskaebuse täiendusele lisas ema ise tõendid suhtluse kohta KOV töötajaga, millest nähtub, et KOV töötaja pakkus vanematele välja lapse ja isa suhtlemise aegu, selgitas emale, et lapse ja isa suhtlemisel viibib ta juures ning isa poolt meelemürkide tarvitamise kahtlusel kohtumist ei toimu, isa last kahjustava käitumise ilmnemisel kohtumine lõpetatakse. Ringkonnakohus leiab, et KOV töötaja on piisavalt selgitanud emale millisel viisil on lapse turvalisus isa ja lapse suhtlusel KOV töötaja juuresolekul tagatud. Kuna KOV töötaja kooskõlastab ise lapse ja isa suhtluse aja tema juuresolekul, on tagatud ka see, et isal puudub alus suhtlemise korraldamiseks pöörduda ema poole. Asjaolu, et isa on jätkuvalt kolmandate isikute või nende vara suhtes agressiivsust üles näidanud või ema arvates meelemürke tarvitanud, ei välista käesoleval juhul lapse ja isa suhtlust KOV töötaja juuresolekul. KOV töötaja on sätestanud kindlad reeglid isale, selleks, et suhtlus lapse ja isa vahel saaks toimuda ning asjas puuduvad tõendid, et isa ei ole neid järginud või ei kavatse järgida. Asjaolu, et määruskaebemenetluses pole isa saatnud lapsele kirju või kingitusi, mida KOV töötaja isale soovitas, ei ole piisavaks põhjuseks, et suhtlus isa ja lapse vahel välistada. 34.Kokkuvõtvalt toob ringkonnakohus esile järgmise. Vanema ja lapse suhtlemise korra kujundamine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt nt

RKTKm 12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 28). Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus asja lahendades kaalutluspiire ületanud. Seega puudub alus maakohtu määruse muutmiseks. 35.Määruskaebemenetluses esitas ema uusi tõendeid. Ringkonnakohus võtab need asja materjalide juurde, leides siiski, et esitatu ei välista lapse ja isa suhtluse võimaldamist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus 36.TsMS § 172 lg 3 alusel jätab ringkonnakohus puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud määruskaebuste menetlemisega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, kuna see on asjaolusid arvestades õiglane, muuhulgas põhjusel, et lahend tehakse lapse huvides. Ringkonnakohus määrab riigi õigusabi korras määratud esindaja õigusabikulud kindlaks eraldi määrusega. 37.Määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS §-st 178 ja § 696 lg 3 esimesest lausest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.