Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Mõista puudutatud isikult Xx OÜ (registrikood xxx) avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834) kasuks AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (registrikood 12831829) kaudu välja viivis menetluskuludelt 350 eurot alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

ASJAOLUD, SEISUKOHAD JA MENETLUSE KÄIK

AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (avaldaja/kindlustusandja) esitas 28.05.2026 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Kaupmehe tn 15 korteriühistu (puudutatud isik/võlgnik) vastu, paludes välja mõista kahju hüvitise 1525,42 eurot, perioodi 15.07.2025–28.05.2026 eest sissenõutavaks muutunud viivise 134,89 eurot, alates 29.05.2026 viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõude tasumata jäägilt kuni selle tasumiseni. Avaldaja palus jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

Avalduse kohaselt toimus Kaupmehe 15, Tallinn, Harju maakond korteris xx 22.01.2025 kahjujuhtum. 22.01 avastati aadressil Kaupmehe 15, Tallinn korteris xxx lae nurgas veelekke kahjustus. Õnnetuse tekkepõhjuseks oli sadevee läbitungimine viilkatuses olevast katuseakna servast ja/või tuulutustoru läbiviigust. Kahjustada sai korteri siseviimistlus. Seoses korteri kahjustamise ja remondiga esitati avaldajale hinnapakkumine (tööde ja materjalide maksumus) 1725,42 eurot. Avaldaja hinnangul oli korteri siseviimistluse taastamiseks tehtud hinnapakkumine mõistlik ning hinnapakkumises näidatud kulud olid vajalikud kahjustuse tagajärgede likvideerimiseks. Avaldaja hüvitas korteri siseviimistluse taastamismaksumuse 1525,42 eurot. Omavastutus 200 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Põhjusel, et kahju sai alguse korteriomanike kaasomandisse kuuluvast katuse lekkest, saatis avaldaja puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Puudutatud isik nõuet ei tasunud.

Puudutatud isik ei ole avaldusele vastu vaielnud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Käesolev vaidlus on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13, § 613 lg 1 p 1 kohaselt hagita asi ja kohus lahendab vaidlust hagita menetluse reeglite järgi (TsMS § 477).

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Kohus on tuvastanud TsMS § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud:

-

avaldaja kui kindlustusandja on sõlminud Kaupmehe 15-x, Tallinn korteri omanikuga kindlustuslepingu (dtl 10-20);

-

kindlustatud korter asub maja viimasel korrusel ning viilkatuses olevast katuseakna servast ja/või tuulutustoru läbiviigust tungisid sadeveed sisse ning tekkis veekahju, mille tagajärjel sai kindlustatud korter 22.01.2025 kahjustada (dtl 21-32);

-

seoses kindlustusjuhtumiga esitati avaldajale hinnapakkumine 1725,42 eurot (dtl 33-37). xxx OÜ taastas korteri siseviimistluse ja esitas avaldajale arve 1525,42 eurot (dtl 38). Avaldaja hüvitas kahju summas 1525,42 eurot (dtl 39);

-

27.06.2025 saadeti puudutatud isikule kohtuväline nõudekiri, milles paluti kahju hüvitada hiljemalt 14.07.2025 (dtl 41-44). Puudutatud isik kahju ei hüvitanud.

Avaldaja kui kindlustusandja on hüvitanud kannatanud korteriomanikule tekkinud kahju (korteri remondikulud). Kahjustatud isiku kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu on läinud üle avaldajale võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 alusel. Avaldaja on praegusel juhul esitanud kahjustatud korteriomaniku kahju hüvitamise nõude korteriühistu vastu.

Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 34 lg 2 sätestab, et korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 35 lg 2 p 1 järgi käsitletakse tavapärase valitsemisena eelkõige kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu ja remonti. Elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud (sh kanalisatsiooni- ja keskküttetorustikud) kuuluvad korteriomanike kaasomandisse ning korteriühistu kohustuseks on tagada kanalisatsioonipüstaku korrashoid. Kui korteriomanikule tekib kaasomandi esemest tulenev kahju, saab ta kahju hüvitamist nõuda ühistult.

Kohus on seisukohal, et avaldaja on piisavalt tõendanud kahju hüvitamise eelduste olemasolu, tekkinud kahju, selle suurust, põhjuslikku seost. Puudutatud isik vastutab avaldaja suhtes korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse rikkumise eest KrtS § 34 lg 2 ja VÕS § 115 alusel. Puudutatud isiku kohustuse rikkumine ei ole VÕS § 103 lg-te 1 ja 2 mõttes vabandatav, sest rikkumist ei põhjustanud vääramatu jõud, vaid puudutatud isiku mõjusfääris olev asjaolu. Korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), mis on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kohus rahuldab avaldaja nõude

Avaldaja taotlusel mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhinõudelt (1525,42 eurot) viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 29.05.2026 kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Hagita menetluses kannab menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Kohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Avaldaja menetluskuluks on avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 300 eurot (käibemaksuta).

Kohus leiab, et avaldaja poolt tasutud riigilõiv 50 eurot on põhjendatud menetluskulu.

Avaldaja palus puudutatud isikult välja mõista kulud õigusabile 300 eurot. Õigusabi osutati hinnaga 150 eurot tunnis. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus nõude asjaolude ja materjaliga tutvumiseks, tõendite kogumiseks, 28.05.2026 avalduse koostamiseks ja kohtule esitamiseks kokku aega 2 tundi. Kohus leiab, et avaldaja õigusabikulu suurus on põhjendatud ning mõistlik.

Kohus määrab avaldaja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 350eurot (riigilõiv 50 eurot + õigusabikulu 300 eurot). Kohus mõistab nimetatud summas menetluskulud puudutatud isikult avaldaja kasuks välja.

Avaldaja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb puudutatud isikul tasuda avaldajale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.