Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi OÜ ATI Profiil vastu leppetrahvide ja sissenõudmiskulu nõudes
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
40 eurot nende Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, asukoht Estonia pst 9, 10143 Tallinn) Hageja esindaja: E A (e-post xxx) Kostja: OÜ ATI Profiil (registrikood 10681946, asukoht Tallinna mnt 23a, Haapsalu) Kostja seaduslik Post xxx)
Menetluse liik
esindaja:
I
V
(e-
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi OÜ ATI Profiil vastu.
2.Välja mõista OÜ-lt ATI Profiil Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks leppetrahv 20 eurot ja sissenõudmiskulu hüvitis 20 eurot.
3.Jätta menetluskulud OÜ ATI Profiil kanda.
4.Välja mõista OÜ-lt ATI Profiil Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulu 360 eurot.
Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb OÜ-l ATI Profiil tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab maakohtus lihtmenetluses menetletud asjas (TsMS § 405 lg 1) esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 2 1). Kui on täidetud TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 12.01.2026 maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ ATI Profiil (kostja) vastu 60 euro väljamõistmiseks. Kostja esitas makseettepanekule 13.01.2026 vastuväite. Pärnu Maakohtu 19.01.2026 määrusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 23.01.2026 Harju Maakohtule hagi kostja vastu 40 euro saamiseks. Hagiavalduse asjaolude kohaselt oli kostja sõiduki numbrimärgiga xxx omanik/vastutav kasutaja 27.08.2025. Kostjale kuuluv sõiduk oli pargitud 27.08.2025 Valukoja 5/EP351, Tallinn parkimisalale parkimistingimusi rikkudes. Sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõidukil parkimisõigust andvat parkimisluba. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Kostjal on tasumata leppetrahvist nr 0782708251303422 summa 20 eurot – hageja määras kostjale leppetrahvi 50 eurot, leppetrahvi summa maksetähtaja ületamisel 70 eurot. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta, kuid kostja ei ole võlgnevust vabatahtlikult tasunud. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulust 20 euro hüvitamist – algsest sissenõudmiskulust 40 eurost on tasumata 20 eurot. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited
3.Kostja esitas 08.03.2026 vastuse hagiavaldusele ja märkis, et ei vaidle leppetrahvi ega leppetrahvi suuruse üle. Vaidlus on üksnes leppetrahvi maksetähtaja üle. Leppetrahvi kohaselt oli leppetrahvi suurus 70 eurot. Kui tasuda leppetrahv 03.09.2025, nõustuti 50 euro suuruse summaga, peale seda on leppetrahvi summa 70 eurot. Kostja tasus 50 eurot. Puuduoleva summa 20 euro maksetähtaega ei nähtu ei parkimistingimustes ega ka leppetrahvi kviitungil. Kuigi kostja ei andnud mitte mingisugust täpsustavat tagasisidet maksetähtaja osas, tasus kostja puuduoleva 20 eurot 22.01.2026. Kõik muud süüdistused, muuhulgas kostja väidetavad vandaalitsemised, on meelevaldsed, alusetud ja pahatahtlikud, kostja jaoks täiesti absurdsed ja arusaamatud. Samuti on täiesti selgusetu, mida kostja üldse väidetavalt lõhkus. Kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus, tutvunud asja materjaliga, sh uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
5.Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). TsMS § 444 lg-st 2 tuleneb, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).
Menetlusosalised on olnud nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (dtl 45, 102) ja ei ole taotlenud ärakuulamist.
6.Kohus tuvastas asja lahendamiseks järgmised asjaolud:
6.1.Kostja oli sõiduki registreerimisnumbriga xxx omanik/vastutav kasutaja leppetrahvi väljastamise ajal (dtl 66).
6.2.Valukoja 5 (EP351, 1833), Tallinn parklas oli nähtav parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist parkimise alaga, kus oli lubatud parkida kaupluse xxx elektrooniliste lubadega ja parkimistingimuste rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 52-65).
6.3.Sõiduk registreerimisnumbriga xxx oli 27.08.2025 pargitud Valukoja 5/ EP351, Tallinn parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 47-51).
6.4.Hageja tegi päringu Transpordiametisse sõiduki registreerimisnumbriga xxx andmete teadasaamiseks (dtl 66) ja saatis kostjale kohtueelselt 15.09.2025 ja 13.10.2025 nõudekirjad e-postiaadressile xxx leppetrahvi tasumiseks (dtl 67-70).
7.Riigikohus on 26.01.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.
8.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema.
9.Hageja heidab kostjale ette parkimistingimuste rikkumist, st lepingu rikkumist ja nõuab sellel alusel leppetrahvi. Hageja nõue on võimalik lahendada VÕS § 108 järgi. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Hageja nõude rahuldamise eelduseks on, et poolte vahel oli kehtiv leping, kostjal oli lepingust tulenev kohustus tasuda leppetrahvi, st et leppetrahvis oli kokku lepitud, leppetrahvi aluseks olevad asjaolud olid saabunud ja hageja teatas nõuetekohaselt kostjat leppetrahvist, ning et kostja rikkus leppetrahvi tasumise kohustust.
10.Esmalt analüüsib kohus, kas poolte vahel oli kehtiv leping. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1). Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (Riigikohtu 20.10.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10, p 14).
11.Kohus tuvastas hageja poolt esitatud fotodega, et hageja opereeritavas parklas olid nähtavad parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist on parkimisalaga, kus on lubatud parkida kaupluse xxx elektrooniliste lubadega ja viide parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse. Kohus tuvastab kohtule esitatud fotode alusel (dtl 47-51), et kostja sõiduk oli 27.08.2025 pargitud Valukoja 5, Tallinn parkimisalal. Kostja ei vaidle nimetatule ka vastu. Eeltoodust tulenevalt on käesoleval juhul kohtu hinnangul tõendatud, et kostja parkis 27.08.2025 talle kuuluva sõiduki hageja poolt opereeritavale parkimisalale.
12.Riigikohus on 26.01.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 24 leidnud, et kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause), ja lepinguga seotud asjaoludele peaks tuginema parkimise korraldaja, on autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine auto omaniku või vastutava kasutaja kontrolli all ja parkimise korraldajal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu leiab kolleegium, et tõendamiskoormis tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda auto omanikku või vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik (vt ka Riigikohtu 25.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 31). Vastavalt Riigikohtu seisukohtadele on parkimise korraldajal õigus eeldada, et sõiduki juhiks ja seega ka parkimislepingu pooleks on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse saab sõiduki omanik või vastutav kasutaja ümber lükata (Riigikohtu 23.03.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-16, p 11). Kohus tuvastas, et kostja oli parkimise ajal pargitud sõiduki omanik/vastutav kasutaja.
13.Käesoleval juhul on kohus tuvastanud, et kostja parkis talle kuuluva sõiduki hageja poolt opereeritaval parkimisalal. Valukoja 5, Tallinn parkimisala tingimuste (dtl 61-62) punkti 1 kohaselt Osaühingu EUROPARK ESTONIA (edaspidi „EP“) ning sõiduki kasutaja vahel sõlmitakse leping alljärgnevatel tingimustel. EP väljendab parkimislepingu tingimuste esitamisega oma pakkumust parkimislepingu sõlmimiseks. Sõiduki parkimisega loeb EP sõiduki kasutaja nõustumuse parkimislepingu sõlmimiseks parkimislepingu tingimustel antuks. Liiklusseaduse normidest tervikuna nähtub, et kasutaja on nii isik, kes sõidukit tegelikult kasutab, kui ka see, kes on kantud kasutajana liiklusregistrisse. Parkimislepingu teine pool on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse peab ümber lükkama kostja, tegeliku juhi või kasutaja isikut esile tuues ja vaidluse korral ka tõendades.
14.Hageja poolt avaldatud parkimistahvlid olid kohtule esitatud fotode põhjal parklasse sisenedes selgelt nähtavad ning lepingutingimustes oli selgesõnaliselt kirjas, et hageja loeb lepingu sõlmituks sõiduki parkimisega parklasse. Hageja on esitatud fotodega tõendanud, et parkimistingimused kui ka parkimistahvlid olid parkimisaladel olemas nii leppetrahvide tegemise päeval kui ka muudel hetkedel. Hageja on esitanud kohtule fotod, millelt nähtub, et kostjale kuuluv sõiduk registreerimismärgiga xxx oli 27.08.2025 pargitud Valukoja 5, Tallinn parkimisalal. Kostja ei vaidle nimetatule ka vastu. Hagis esitatud asjaoludel ja hageja poolt esitatud tõendite põhjal loeb kohus parkimislepingu sõlmituks hageja ja kostja vahel 27.08.2025 Valukoja 5, Tallinn parkimisalal parkimisel.
15.Järgmisena analüüsib kohus, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi maksmist. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (VÕS § 158 lg 1).
16.Kohus tuvastas, et parkimislepingu tingimustes oli märgitud, et lepingu rikkumise korral võib hageja nõuda leppetrahvi 70 eurot. Parkimislepingu tingimuste punkti 3 kohaselt oli sõiduki kasutaja kohustatud EP-le parkimiskoha kasutamise eest tasuma parkimistasu või omama
antud parkimisalal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või -luba olenemata nädalapäevast ja/või kellaajast. Parkimistasu suurus, maksmise tingimused ning parkimiskaardi kasutamise tingimused, viisid ja juhend on märgitud parkimisautomaadil, vastavalt infotahvlil või parkimiskaardil. Sõiduki kasutaja kohustub pärast sõiduki parkimist asetama koheselt parkimise õigust tõendava dokumendi sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada parkimise eest tasumine või parkimiskaardi või -loa kehtivus, v.a kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefoniga või pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. Juhul, kui parklas on lubatud teatud aja ulatuses tasuta või ilma parkimisloata parkida, tuleb parkimise algusaeg fikseerida vastavalt parklas olevatele juhistele.
17.Kostja sõiduk oli 27.08.2025 pargitud Valukoja 5, Tallinn parkimisalale. Parkimisalal olevate infotahvlite kohaselt (dtl 52, 55, 57-59,) oli nimetatud parkimisala puhul tegemist parkimisalaga, kus parkimine on lubatud kaupluse Xxx elektrooniliste lubadega. Hageja väitel ei olnud parkides sõidukil parkimisõigust andvat parkimisluba. Kostja ei vaidle ka nimetatule vastu. Seega rikkus kostja hagejaga sõlmitud parkimislepingut.
18.Kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab (VÕS § 159 lg 2). VÕS § 159 lg-s 2 sisalduva terminiga "mõistlik aeg" tähistatakse määratlemata õigusmõistet ja seda tuleb kohaldada iga juhtumi eripärasid silmas pidades (vt Riigikohtu 29.04.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-08, p 13). Mõistlik aeg peab jääma rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaksmääramisel saab lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta (vt Riigikohtu 21.12.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-11, p 16; kokkuvõtvalt Riigikohtu 09.05.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-18005, p 13 esimene lõik).
19.Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (TsÜS § 68 lg 1). Seadus ei reguleeri leppetrahvist teavitamise viisi. Kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1 ls 1). Kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (TsÜS § 70). Selleks, et lepingut rikkunud isik kannaks TsÜS § 70 järgi tahteavalduse kättesaamisega seotud riski, peab tahteavalduse tegija tõendama, et ta on tahteavalduse väljendanud ning valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (vt Riigikohtu 14.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-17, p 13). Seega peab hageja tõendama, et ta on valinud tahteavalduse edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus on seisukohal, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasi kojamehe vahele on mõistlik viis tahteavalduse edastamiseks (Riigikohtu 05.06.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-117146, p 12). Riigikohus on täiendavalt märkinud, et kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks, kuid praegusel juhul ei ole kohtud selliste erandlike asjaolude esinemist tuvastanud.
20.Kohus tuvastas, et hageja jättis kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele leppetrahvi teatise vahetult pärast rikkumise tuvastamist. Kohus leiab, et käesoleval juhul on hageja poolt esitatud fotoga (dtl 51) tõendatud, et kostja sõiduki kojamehe vahele oli jäetud leppetrahviteatis. Esiklaasile kojamehe alla jäetud teatisel märgitu täpset sisu ei ole võimalik toimikus olevate fotode põhjal küll tuvastada, kuid kohtu hinnangul ei ole alust kahelda, et
leppetrahvi teatisel sisaldus sama leppetrahvinõue, mis on tõendina lisatud hagile. Hagejal oleks ka objektiivselt raske sarnastes olukordades oma väiteid teatise sisu osas paremini tõendada. Vähemalt nõuaks see ilmselt ebamõistlikke ja senises kohtupraktikas ebavajalikuks peetud kulutusi. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hageja valis leppetrahvinõudest teatamisel tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on teatanud kostjale leppetrahvinõudest VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul. Hageja on kostjale leppetrahvinõudest teatanud vahetult pärast rikkumise avastamist. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest nähtuks, et leppetrahvi väljastamise päeval esinesid erandlikud asjaolud, mis oleksid muutnud tavapärase tahteavalduse andmise viisi ebamõistlikuks.
21.Hageja on välja toonud, et kostjal on tasumata leppetrahvinõue summas 20 eurot. Seega rikkus kostja lepingust tulenevat rahalist kohustust maksta leppetrahvi ja hageja võib nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Selline kokkulepe võib VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi olla tüüptingimusena ebamõistlikult kahjustav ja sama paragrahvi esimese lõike alusel ka tühine, kui ette nähtud leppetrahvi summa on ebamõistlikult suur (vt ka Riigikohtu 25.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 32-1-68-16, p 36). Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, et hageja parkimisala tingimustes märgitud leppetrahv 70 eurot iga rikkumise kohta on ebamõistlikult suur. Parkimistasu maksmata jätmise korral peab hageja astuma samme pargitud sõiduki omaniku või vastutava kasutaja väljaselgitamiseks, tema kontaktandmete leidmiseks ja temalt kas parkimistasu või leppetrahvi sissenõudmiseks. Täitmise asendamiseks kokku lepitud leppetrahvi puhul katab mõistlik leppetrahv parkimislepingu puhul kohtu hinnangul seega lisaks võlgnetavale parkimistasule veel ka parklat haldava ettevõtte tavapärased kulutused sõiduki parkinud isiku, sõiduki omaniku või vastutava kasutaja leidmiseks. Täitmisele sundimise eesmärgiga kokku lepitud leppetrahv peab suuruse poolest olema selline, et see motiveeriks rikkujat oma kohustust täitma. Kokkuvõtvalt ei ole kuni 70 euro suurune leppetrahv kõnealuste parkimisalade puhul VÕS § 42 lg 3 p 5 tähenduses ebamõistlikult suur. Seega ei ole ka leppetrahv 70 eurot kohtu hinnangul liiga suur. Väiksem leppetrahv ei motiveeriks rikkujat oma kohustust täitma. Poolte vahel olid sõlmitud lepingud, mida kostja rikkus. Hagejal on kostja vastu leppetrahvinõue 70 eurot Valukoja 5, Tallinn parklas parkimisel.
22.Kostja märgib, et vaidlus ei ole leppetrahvi ega selle summa üle, vaid maksetähtaja osas. Leppetrahvist nähtuvalt määras hageja kostjale leppetrahvi summas 50 eurot, mille maksetähtaeg oli 03.09.2025. Leppetrahvi summa maksetähtaja ületamisel oli 70 eurot (dtl 47). Seega nähtub leppetrahvist kohtu hinnangul, et leppetrahvi maksetähtaeg oli 03.09.2025. Kohus saab leppetrahvil esitatust aru, et kui leppetrahv makstakse maksetähtaja jooksul, on leppetrahvi summaks 50 eurot ja pärast maksetähtaega on leppetrahvi summaks 70 eurot. Summa muutumine ei mõjuta leppetrahvi tasumise tähtaega. Seega maksetähtaeg on leppetrahvil kindlaks määratud 03.09.2025. Sellest, kas leppetrahv tasutakse tähtaegselt või mitte, sõltub üksnes leppetrahvi summa suurus. Vaidlus puudub, et kostja on hagejale 09.09.2025 tasunud 50 eurot. Seega, kuna kostja on hagejale tasunud 50 eurot 09.09.2025, s.o peale leppetrahvi maksetähtpäeva (03.09.2025), tuli kostjal hagejale tasuda leppetrahvi 70 eurot. Seega on leppetrahvist tasumata 20 eurot.
23.Hageja nõuab lisaks kostjalt kooskõlas VÕS § 1131 lg 1 sissenõudmiskulu hüvitamist 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1 järgi võib võlausaldaja olukorras, kus tal on õigus nõuda viivist, nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja on kohtueelselt edastanud kostjale meeldetuletused, millega on tõendatud, et hageja on võlgnevust kostjale enne kohtule hagi esitamist meelde tuletanud ja palunud võlgnevus tasuda (dtl 67-70). Samas märgib kohus, et
VÕS § 1131 lg 1 ei seo sissenõudmiskulu hüvitise nõudmist kostjale saadetud meeldetuletuskirjadega, vaid õigusega nõuda võlgnevuselt viivist. Vaidlus puudub, et kostja ei tasunud hagejale leppetrahvi tähtaegselt täies ulatuses, mistõttu tekkis hagejal õigus nõuda kostjalt viivist leppetrahvi tasumisega viivitamise eest. Asjaolu, et hageja ei nõua ega ole nõudnud kostjalt viivist, ei välista sissenõudmiskulu hüvitise nõudeõigust. Seega on kohus seisukohal, et sissenõudmiskulu on põhjendatud kostjalt välja mõista, kuivõrd sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustuse vastavalt lepingule täitnud.
24.Vaidlus puudub, et kostja on hagejale 09.09.2025 tasunud 50 eurot ja 22.01.2026 tasunud 20 eurot (dtl 99). Hageja on hagiavalduses märkinud (punktis 3.4.3), et hageja on arvestanud 09.09.2025 tasutud 50 eurot leppetrahvi katteks. 23.03.2026 seisukohas märkis hageja, et kostja poolt 22.01.2026 tasutud 20 eurot on arvestatud sissenõudmiskulude katteks.
25.VÕS § 88 lg 1 kohaselt kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud. Sama sätte lõike 9 kohaselt võlgnik ei või võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda. Hageja on juhtinud nõudekirjas tähelepanu, et kohustuse mittekohasel täitmisel (osalise tasumise korral) arvestatakse esimeses järjekorras tasutuks sissenõudmiskulud, seejärel viivise võlgnevus ning seejärel leppetrahvid, vastavalt nende ajalisele järjekorrale (dtl 67, 69). Seega on kohus seisukohal, et hagejal oli õigus kostja poolt 22.01.2026 tasutud 20 eurot arvestada sissenõudmiskulu hüvitise katteks. Seega tuleb kostjal hagejale tasuda 20 eurot leppetrahvi ja 20 eurot sissenõudmiskulu hüvitist. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
26.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
27.Hageja esitas 23.03.2026 seisukohas oma menetluskulude nimekirja, milles palub välja mõista menetluskulud: riigilõiv 100 eurot, menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot, õigusabikulu 4,5 tunni ulatuses (hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumisega seotud toimingud ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamine – 3,5 h, tunnihinnaga 120 eur/ h; 20.03.2026 kostja vastusega tutvumine ja analüüs – 0,25 h, tunnihinnaga 140 eur/ h; 23.03.2026 hageja seisukoha koostamine ja maakohtule esitamine – 0,75 h, tunnihinnaga 140 eur/ h.
29.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seoses hageja õigusabikuluga leiab kohus, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Hageja lepingulise esindaja kulud ei ole taotletud suuruses
täies ulatuses põhjendatud. Esitatud hagiavalduse puhul on tegemist hageja esindaja poolt sarnastes tsiviilasjades kasutatava standardse hagiavaldusega. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (ja sellega seotud toimingutele, s.o dokumentidega tutvumine ja analüüs) saab lugeda 1 tunni. Ülejäänud osas on kohtu hinnangul hageja poolt väljatoodud toimingud kooskõlas menetluse käiguga, olid menetluses vajalikud, toimingutele märgitud ajakulu on mõistlik ning kooskõlas asja keerukusega. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnihind ei ole põhjendatud. Tunnihind 140 eurot on põhjendatud advokaadist esindaja puhul. Juristist esindaja põhjendatud tunnihind on 120 eurot. Seega on hageja esindaja põhjendatud ajakulu 2 tundi (1+0,25+0,75) ja põhjendatud õigusabikulu 240 eurot (2 h x 120 eur/h).
30.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 360 eurot (100+20+240).
31.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
32.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Mölder kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.