lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-138923/15

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 25.11.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-138923/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
25.11.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2966
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Svea Finance AS11200943(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Geidi Sile

Kohtuasja number

2-23-138923

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. november 2024, Tallinn

Kohtuasi

Svea Finance AS hagiavaldus T.V. vastu rahalises nõudes

Tsiviilasja hind

6644,62 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Svea Finance AS (registrikood 11200943), lepinguline esindaja Piret Palm Kostja: T.V. (isikukood esindaja Erki Casar

Asja läbivaatamise viis

xxxxxxxxxxx),

lepinguline

istungimenetlus, kohtuistungi toimumise aeg 13.11.2024

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Svea Finance AS hagiavaldus T.V. vastu osaliselt. Jätta rahuldamata intressi, laenuhaldustasu ja lepingujärgse viivise tasumise nõue.
2.Mõista T.V.lt Svea Finance AS kasuks välja põhivõlg 4481,96 eurot, sissenõudmiskulu 45 eurot, 14.11.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 106,90 eurot ja viivis põhivõlalt (4481,96 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 15.11.2023 kuni põhivõla tasumiseni.
3.Jätta maakohtu menetluskuludest 83% kostja kanda ja 17% hageja kanda.
4.Mõista T.V.lt Svea Finance AS kasuks välja menetluskulud 920,52 eurot. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-23-138923 Apellatsioonkaebus võidakse ringkonnakohtus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Svea Finance AS ja kostja sõlmisid 10.04.2022 ostulimiidi kasutamise kokkuleppe nr 028384438, mille alusel on hageja väljastanud kostjale krediiti kokku summas 11 000 eurot. Kostja kohustus krediidi tagastama lepingus kokku lepitud maksetähtpäevadel, minimaalselt 3% kasutatud ostulimiidi summast kuus, kuid mitte vähem kui 10 eurot.
2.Hageja lähtus lepingu sõlmimisel kostja esitatud teabest ning kontrollis AS Pensionikeskuse kaudu ta regulaarse sissetuleku suurust, mis oli suurem kui laenutaotluses kajastatu. Hageja veendus selles, et kostjal puudusid kehtivad maksehäired. Kostja igakuiste kohustuste suuruse kindlaksmääramisel lähtus krediidiandja laenutaotluses esitatud teabest, mille kohaselt piirdusid kostja kohustused 200 euroga.
3.Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu ütles hageja 03.09.2023 avaldusega lepingu üles. Ülesütlemisavaldus saadeti kostja e-posti aadressile xxx. Hageja infosüsteemis on 03.09.2023 kell 10:32 registreeritud antud e-kirja saatmisega seotult staatus „avatud“ (message opened), missuguse staatuse saab süsteem vaid siis, kui kirja saaja on e-kirja lisas oleva pdf dokumendi (antud juhul ülesütlemisavalduse) alla laadinud.
4.Hageja nõuab esmajärjekorras põhivõla (5064,61 eurot), intressi (316,39 eurot), laenuhaldustasu (11,60 eurot), sissenõudmisega seotud kulude (45 eurot) ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise (198,81 eurot) tasumist, samuti viivist alates 15.11.2023 põhivõlalt (5064,61 eurot) 19,9% aastas.
5.Maakohus toimetas hagi kostjale kättetoimetamisportaali vahendusel kätte, kostja hagile ei vastanud.
6.Maakohus selgitas 10.10.2024 menetlusosalistele, et krediidi väljastamisel võidi rikkuda vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus andis hagejale võimaluse esitada alternatiivne nõudearvestus.
7.Hageja esitas 24.10.2024 alternatiivse nõudearvestuse juhuks, kui kohus asub seisukohale, et kostjale krediidi väljastamisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja sai 11 000 eurot krediiti ja on teinud tagasimakseid summas 6518,04 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral nõuab hageja põhivõla tasumist summas 4481,96 2/8

2-23-138923 eurot ning viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 04.09.2023 (lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast). Hagiavalduse esitamise ajaks oli sissenõutavaks muutunud viivise summa 106,09 eurot. Võla sissenõudmisega on kaasnenud kulu (45 eurot).

8.Kostja esitas 04.11.2024 seisukoha, mille kohaselt on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kostja vaidlustas intressi- ja viivisenõude ning peab igakuist haldustasu varjatud intressiks.
9.Kohtuistungil (13.11.2024) jäi hageja kirjalikult esitatu juurde. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, kuid kostja esindaja teatas, et kostja nõustub asja arutamisega ilma tema osavõtuta.
10.Hageja 14.11.2023 ja 13.11.2024 menetluskulude nimekirjade kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust (630 eurot), ja lepingulise esindaja kulust (479,06 eurot). Lepingulise esindaja kulu sisaldab osaliselt käibemaksu, kuna hageja on piiratud käibemaksukohustuslane. Hageja taotleb kostja kohustamist tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

11.Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 4481,96 eurot, viivise põhivõlalt seadusjärgses määras alates 04.09.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni (hagiavalduse esitamise seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivis 106,90 eurot) ning sissenõudmiskulud 45 eurot. Hageja intressi, laenuhaldustasu ja lepingujärgse viivise nõuded jäävad rahuldamata, kuna kostjale krediidi võimaldamisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet.
12.Svea Finance AS ja kostja sõlmisid 10.04.2022 ostulimiidi kasutamise kokkuleppe (dtl 2836). Kostja on võtnud kasutusele krediiti summas 11 000 eurot (dtl 38-50).
13.Kostja kohustus laenu vastavalt tagasi maksma igakuiste osamaksetega, mille suurus pidi olema 3% kasutatud ostulimiidi summast, kuid mitte vähem kui 10 eurot (dtl 29).
14.Tegemist on tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.
15.Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2021 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,95% (kohaldus alates 01.01.2022 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks lepingu sõlmimise ajal oli seega 3 * 16,95% = 50,85%.
16.Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt 22,08% (dtl 29). Sarnase tulemuse (21,96%) annab Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator. Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
17.Kostja sai 11 000 eurot krediiti ja on teinud tagasimakseid summas 6518,04 eurot (dtl 5969, 110). Hageja nõuab esmajärjekorras põhivõla (5064,61 eurot), intressi (316,39 eurot), laenuhaldustasu (11,60 eurot), sissenõudmisega seotud kulude (45 eurot) ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise (106,09 eurot) tasumist, samuti viivist alates 15.11.2023 põhivõlalt (5064,61 eurot) 19,9% aastas.
18.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud 3/8

2-23-138923 vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). 19. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 403 4 lg 13).

20.Hagiavaldusest ja 13.11.2024 kohtuistungil antud selgitustest ning kohtule esitatud tõenditest ilmneb, et lepingu sõlmimise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.
20.1.Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja kostja taotlustest ning veendus maksehäirete puudumises. Kostja sissetulekuks loeti 1350 eurot ning seda kontrolliti AS-i Pensionikeskus poolt hallatavast kogumispensioni registrist, mille kohaselt oli kostja igakuine regulaarne sissetulek 2010 eurot. Eeltoodust tulenevalt sai hageja kinnitust, et kostja ei olnud näidanud taotluses oma sissetulekuid tegelikust suuremana, vaid madalamana. Hageja arvestas kostja krediidivõime hindamisel kostja enda poolt esitatud madalama summaga. Kostja kohustuste kindlaksmääramisel arvestati üksnes kostja avaldust selle kohta, et ta kulud piirduvad 200 euroga. Lisaks kontrollis krediidiandja võlgniku varasemat maksekäitumist Creditinfo Eesti andmete põhjal, mille kohaselt ei olnud kostjal taotluse esitamise ajal kehtivaid maksehäireid. Hageja lepinguline esindaja möönis 13.11.2024 kohtuistungil, et kostja kontoväljavõtet ei kontrollitud (ajamärk 00:03:32).
20.2.Kirjeldatut ei saa pidada piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.
20.3.Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust.
20.4.Üksnes maksehäirete puudumise kontrollimine ei vasta krediidiandja nõuetekohasele hoolsusele tarbija krediidivõimelisuse hindamisel. Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija sissetuleku, kulude ja finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta.
20.5.Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui 4/8

2-23-138923 muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi tarbija kohustuste suuruse kohta.

20.6.Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.
21.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403 4 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
22.Hageja on 24.10.2024 esitanud oma nõude alternatiivse arvestuse juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Kostja sai 11 000 eurot laenu ja on tagasi maksnud 6518,04 eurot. Kostja poolt tagastamata põhiosa on 11 000 – 6518,04 = 4481,96 eurot.
23.Lepingu ülesütlemine 03.09.2023 avaldusega oli kehtiv, kuna kostja oli selleks ajaks viivituses enam kui kolme lepingujärgse osamakse tegemisega (lepingu p 12.1.1).
23.1.Hageja esitatud arvestuse (dtl 110) kohaselt võttis kostja perioodil 10.04.202213.06.2022 kasutusele 5600 eurot ning maksis selle summa tagasi 13.07.2022 (krediidiandjale jäi ettemakse 228,04 eurot). Seejärel võttis kostja 03.12.2022 uuesti kasutusele 5000 eurot, 08.03.2023 täiendavalt 200 eurot ning 14.05.2023 veel 200 eurot.
23.2.Pärast 03.12.2022 on kostja teinud neli tagasimakset: 16.02.2023 200 eurot, 03.03.2023 200 eurot, 09.04.2023 70 eurot ja 13.05.2023 220 eurot (kokku 690 eurot).
23.3.Lepingu alusel pidi kostja tagastama iga kuu vähemalt 3% kasutusel oleva ostulimiidi summast ning hageja esindaja poolt istungil antud selgituse kohaselt lähtuti iga kuu alguses kasutusel olevast ostulimiidi summast. Seega pidanuks kostja tasuma 2023.a jaanuaris ja veebruaris vähemalt 0,03 * 4771,96 = 143,16 eurot; märtsis ja aprillis 0,03 * 4571,96 = 137,16 eurot; mais 0,03 * 4501,96 = 135,06 eurot; juunis, juulis, augustis ja septembris 0,03 * 4481,96 = 134,46 eurot. Kostja poolt tasutud 690 eurost piisas jaanuari, veebruari, märtsi ja aprilli makse tasumiseks ning osaliselt ka maikuu osamakseks. Leping öeldi üles septembris ning selleks ajaks oli kostja viivituses mai, juuni, juuli ja augusti osamaksetega. Lepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused olid 5/8

2-23-138923 täidetud, kuna kostja oli viivituses rohkem kui kolme lepingujärgse osamaksega.

23.4.Hageja ütles lepingu üles 03.09.2023 avaldusega (dtl 55). Hageja on selgitanud avalduse kättetoimetamise kohta järgmist. Ülesütlemisavaldus saadeti võlgniku e-posti aadressile xxx 03.09.2023 kell 8:15. Hageja infosüsteemis on 03.09.2023 kell 10:32 registreeritud antud e-kirja saatmisega seotult staatus „avatud“ (message opened), missuguse staatuse saab süsteem vaid siis, kui kirja saaja on e-kirja lisas oleva pdf dokumendi (antud juhul ülesütlemisavalduse) alla laadinud, mida selgitab saadetud teadete ja meeldetuletuste raport (dtl 57 viimane rida). Hageja infosüsteemi andmete kohaselt on kostjale ülesütlemisavaldus kätte toimetatud ning kostja on selle alla laadinud. Selline kättetoimetamine on kooskõlas pooltevahelise lepingu punktiga 14.1 ning vastupidist pole väitnud ka kostja. Seega on täidetud ka ülesütlemise formaalsed eeldused ning leping on kehtivalt üles öeldud.
24.Lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu (VÕS § 195 lg 5 ls 1). Lepingu ülesütlemise korral jäävad kehtima lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud kohustused (VÕS § 195 lg 2). Lepingu erakorralise ülesütlemise esmaseks tagajärjeks on kogu tagasimaksmata krediidi tagasimaksmise nõude sissenõutavaks muutumine, sellele lisanduvad ülesütlemise hetkeni tekkinud intressi- ja viivisenõuded. Hageja on teatanud, et menetlusökonoomiast tulenevalt ei nõua ta VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt lubatud seadusjärgses määras intressi, kuna vastavate arvestuste tegemisele kuluv tehniline ja ajaline ressurss ületab saadavat võimalikku tulu (dtl 108). Samuti ei ole hageja arvestanud viivist põhivõla tasumisega viivitamise eest lepingu kehtivuse ajal. Maakohus mõistab eelneva kokkuvõtteks kostjalt välja tagastamata põhivõla 4481,96 eurot.
25.Lisaks põhivõlale mõistab maakohus kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 04.09.2023 (ülesütlemisele järgnevast päevast) vastavalt hageja taotlusele. Hagiavalduse esitamise seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivise summa 106,09 eurot. Maakohus ei tuvastanud hageja viivisearvestuses (dtl 111) vigu. Kostja oli 4481,96 euro suuruse põhivõla tasumisega viivitanud hagi esitamise ajaks 72 päeva, seadusjärgne viivisemäär sel ajaperioodil oli 12% aastas (4481,96 * 12/365% * 72 = 106,09). Kostjal tuleb viivist tasuda kuni põhivõla tasumiseni.
26.Hageja on ühtlasi nõudnud sissenõudmiskulu hüvitamist summas 45 eurot ning seda nõuet ei ole hageja esitanud alternatiivsena (s.t sõltuvana sellest, kas maakohus tuvastab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise või mitte, dtl 108). Kuna lepingu ülesütlemine oli kehtiv, oli võlausaldajal õigus teha tasulisi sissenõudmistoiminguid.
26.1.Hageja nõuab enne lepingu ülesütlemist saadetud meeldetuletuskirjade eest 15 euro tasumist (VÕS § 1132 lg 1). Hageja on saatnud lepingu kehtivuse ajal kolm meeldetuletust (juuni, juuli ja augusti osamaksete kohta, dtl 58, 72-74). Neile eelnesid tasuta meeldetuletused (dtl 56-57). Eelnevast tulenevalt on hageja 15 euro suurune nõue VÕS § 1132 lg 1 alusel põhjendatud ning samuti kooskõlas pooltevahelise lepingu punktiga 9.1. Maakohus rahuldab selle nõude ja mõistab kostjalt välja 15 eurot enne lepingu ülesütlemist saadetud meeldetuletuskirjade eest (5 eurot iga kirja eest).
26.2.Hageja nõuab pärast lepingu ülesütlemist saadetud meeldetuletuskirjade eest 30 euro tasumist (VÕS § 1132 lg 2 p 3). Hageja nõuab hüvitist kahe meeldetuletuskirja eest (saadetud 14.09.2023 ja 24.09.2023, dtl 75-77), 6/8

2-23-138923 esimese eest 25 eurot ja teise eest 5 eurot. See on kooskõlas VÕS § 113 2 lg 2 punktiga 3, samuti pooltevahelise lepingu punktiga 12.3. Maakohus rahuldab ka selle nõude ja mõistab kostjalt välja 30 eurot pärast lepingu ülesütlemist saadetud meeldetuletuskirjade eest (25 eurot esimese kirja eest ja 5 eurot teise kirja eest).

27.Ülejäänud hageja nõuded jäävad VÕS § 4034 lg 7 ning hageja 24.10.2024 ja 13.11.2024 kinnituste alusel rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
28.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.
29.Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt 5064,61 + 316,39 + 11,6 + 45 = 5437,60 euro tasumist. Maakohus mõistab kostjalt välja 4481,96 + 45 = 4526,96 eurot. Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 83% (arvestuse aluseks olev tehe: 4526,96 / 5437,60 * 100% = 83,2529%). Seega jäävad menetluskulud 83% ulatuses kostja kanda ning 17% ulatuses hageja kanda.
30.Hageja menetluskulud koosnevad järgmistest kuludest: hagi esitamisel tasutud riigilõiv (630 eurot) ja lepingulise esindaja kulu (4,5 tundi, tunnitasu 90 eurot, lisandub käibemaks).
31.Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus) ning on põhjendatud.
32.Hageja lepingulise esindaja toimingud on olnud järgmised (dtl 89, 129):
32.1.tsiviilasja materjalidega tutvumine ja hagiavalduse koostamine 3 tundi;
32.2.kohtuistungiks (13.11.2024) ettevalmistumine ja kohtuistungil osalemine 1,5 tundi.
33.Maakohus on seisukohal, et kirjeldatud toimingud on olnud vajalikud ning nendele kulunud aeg ei ole ilmselgelt ülemärane. Maakohus loeb põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja ajakuluks 4,5 tundi.
34.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu (90 eurot, millele lisandub käibemaks) on kooskõlas kohtupraktikaga ning põhjendatud (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60).
35.Hageja on kinnitanud, et ta saab menetluskuludelt arvestatud käibemaksu vaid osaliselt tagasi küsida, mistõttu taotleb ta kulude väljamõistmist koos (osalise) käibemaksuga. Täpsemalt saab hageja tagasi küsida 14% 2023. aasta sisendkäibemaksust ja 7% 2024. aasta käibemaksust. Maakohus pidas hagiavalduse koostamise põhjendatud kuluks 3 * 90 = 270 eurot, kulu on kantud 2023. aastal. Käibemaksumäär oli 2023. aastal 20%, seega on kuludelt arvestatud käibemaks 0,2 * 270 = 54 eurot. Hageja taotleb sellest summast 86% hüvitamist, mis on 0,86 * 54 = 46,44 eurot. Kohtuistungiks ettevalmistumise ja sellel osalemise põhjendatud kuluks on 1,5 * 90 = 135 eurot, kulu on kantud 2024. aastal. Käibemaksumäär on sel aastal 22%, seega on kuludelt arvestatud käibemaks 0,22 * 135 = 29,70 eurot. Hageja taotleb sellest summast 93% hüvitamist, mis on 0,93 * 29,7 = 27,62 eurot.

7/8

2-23-138923

36.Kohus loeb TsMS § 175 lg 1 tähenduses hageja põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks 270 + 46,44 + 135 + 27,62 = 479,06 eurot. Koos riigilõivuga on hageja menetluskulude suurus 1109,06 eurot.
37.Kohus jättis menetluskuludest 83% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 0,83 * 1109,06 = 920,52 eurot. Kostja ei esitanud kohtu määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja, mistõttu ei ole tal tekkinud menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt kostja kasuks midagi välja ei mõista.
38.Kostjal tuleb hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik

8/8

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja