1.Rahuldada S.T 03.09.2024 hagi J.Z vastu tagaseljaotsusega.
2.Mõista J.Z-ilt S.T vastu välja 10 348 eurot 34 senti, millest põhivõlg on 10 128 eurot ja 03.09.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 220 eurot 34 senti.
3.Mõista J.Z-ilt S.T kasuks välja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt (10 128 eurot) alates 04.09.2024 kuni põhinõude täitmiseni.
5.Rahuldada S.T taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt.
6.Mõista J.Z-ilt S.T kasuks välja menetluskulud 1083 eurot 75 senti ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt (1083 eurot 75 senti) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
8.Toimetada tagaseljaotsus kätte pooltele. Edasikaebamise kord
Hageja võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 järgi 30 päeva alates otsuse hagejale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada TsMS §-de 415 ja 416 kohaselt tagaseljaotsuse peale kaja, kui ta jättis hagile tähtaegselt vastamata mõjuval põhjusel. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus on pool hagi hinnast, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile. Selgitus menetlusabi taotlejale Kaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi andmise taotlus ei peata aga TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada tähtaja kestel kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud Kohus annab kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.S.T (hageja) esitas 03.09.2024 Tartu Maakohtule hagi J.Z (kostja) vastu, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla 10 128 eurot, 03.09.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 220 eurot 34 senti ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise põhivõlalt alates 04.09.2024 kuni kohase täitmiseni. Hagiavalduse järgi sõlmisid hageja ja kostja 27.02.2024 laenulepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu 10 128 eurot ning kostja pidi laenu tagasi maksma hiljemalt 01.07.2024. Kostja kinnitas lepingus, et ta on laenusumma kätte saanud. Kostja ei tagastanud tähtaegselt laenu. Hageja edastas 19.07.2024 kostjale nõudekirja koos hagihoiatusega ning andis laenusumma ja viiviste tagasimaksmiseks tähtaja kuni 26.07.2024. Kostja lubas suuliselt võla esimesel võimalusel tasuda, kuid ei ole seda senimaani teinud. Hageja palub hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja esitas koos hagiavaldusega ka menetluskulude nimekirja, milles palub kostjalt enda kasuks välja mõista 2463 eurot (sh km), mis hõlmab riigilõivu 855 eurot (840 eurot hagi esitamisel ja 15 eurot rahvastikuregistris päringu tegemisel) ning lepingulise esindaja tasu 1608 eurot (sh km). Lepingulise esindaja tunnihind on 200 eurot (km-ta). Menetluskulude nimekirja kohaselt viis administratiivset laadi tegevusi läbi jurist, kelle tunnihind on 120 eurot (+ km).
2.Tartu Maakohus võttis 17.09.2024 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale tähtaja hagile vastamiseks. Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määruse kätte 08.10.2024 TsMS § 314 lg 2 kohaselt, mille järgi loetakse menetlusdokument saajale kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel, kui dokumendid saadetakse, kasutades andmeid, mida saaja või tema esindaja on avaldanud kohtule enda aadressi või sidevahendite
kohta. Kohus luges hagimaterjalid kättetoimetatuks kostja enda nimetatud e-posti aadressile. Kostja pidi esitama hagile vastuse hiljemalt 29.10.2024, kuid ta ei vastanud tähtaegselt hagile.
3.Kohus andis 06.11.2024 hagejale tähtaja menetluskulude täiendatud nimekirja esitamiseks ning kostjale tähtaja nende kohta seisukoha avaldamiseks. Hageja esitas menetluskulude nimekirja 08.11.2024, kostja selle kohta tähtaegselt seisukohta ei avaldanud.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus võib TsMS § 407 lg 1 kohaselt hageja nõusolekul rahuldada hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Kohus leiab, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud ning tagaseljaotsuse tegemist välistavaid tingimusi TsMS § 407 lg-te 4–5 1 mõttes ei esine. Tegemist ei olnud abieluasja ega põlvnemisasjaga ning asi allus TsMS § 79 lg 1 mõttes Tartu Maakohtule. Kostja ei vastanud tähtaegselt hagile ega teavitanud kohut mõjuvast põhjusest ning tal oli hagile vastamiseks aega 21 päeva, mis oli piisavalt pikk aeg. Kostja ei ole taotlenud riigi õigusabi, et hagile vastata ning kostjale ei toimetatud hagi kätte avaliku kättetoimetamisega. Kohus selgitas kostjale, millised on hagile vastamata jätmise, hagi tunnistamise ja hageja väidetega nõustumise tagajärjed, sealjuures selle, et hagile tähtaegselt vastamata jätmise korral saab kohus teha kostja kahjuks tagaseljaotsuse ning jätta menetluskulud kostja kanda TsMS § 393 lg 2 p 3 kohaselt määruses, millega kohus võttis hagi menetlusse ning andis kostjale hagile vastamiseks tähtaja.
4.Hageja on taotlenud, et kohus teeks tagaseljaotsuse ja tunnistaks selle tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ning tuleb TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldada. Kohus teeb tagaseljaotsuse TsMS § 444 lg 3 alusel ilma põhjendava osata.
5.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda ja määrab TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 kohaselt kindlaks põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruse. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja nõue hüvitada tasutud riigilõiv 855 eurot, millest 840 eurot on riigilõiv hagi esitamisel ning 15 eurot lõiv rahvastikuregistrist päringu tegemise eest. Riigilõiv kuulub TsMS §-de 1318, 139 ja 147 kohaselt menetluskulude hulka ning kuulub hüvitamisele.
6.Hageja on palunud välja mõista lepingulise esindaja kuludena 1608 eurot (sh km). Materjalide kohaselt on vandeadvokaadi tunnitasu määr 200 eurot (+ km), kuid administratiivset laadi tegevusi on läbi viinud juristi abi tunnihinnaga 120 eurot (+ km). Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt, sest hageja lepingulise esindaja kulud on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Riigikohus on leidnud, et menetluskulude kindlaksmääramisel ei pea kohus üksikasjalikult välja tooma konkreetseid tegevusi ja kulusid menetluskulude nimekirjast ega hindama iga kuluartiklit eraldi. kohus peab menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel andma eelkõige hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Kohus arvestab kohtuvaidluse asjaolusid, kohtuasjale kulunud aega, asja liiki, keerukust ja mahukust ning menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti kontrollib ega lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa sarnase õigusteenuse keskmist hinda. Riigikohus on pidanud põhjendatuks muuhulgas 135–180 euro (+ km) suurust tunnihinda (RKTKm 17.04.2024 2-17-124505/94, p 12 jj; RKTKm 29.01.2024 2-21-9796/80, p 17 jj).
7.Hageja on menetluskulude kohta välja toonud, et osa teenuseid osutas vandeadvokaat, kuid kulude optimeerimiseks on mõningad administratiivset laadi tegevused, nagu kohtuasja materjalide komplekteerimine toimikuks ja toimiku jooksev täitmine dokumentidega ning kohtuasjaga seostuva menetluskalendri pidamine läbi viinud juristi abi. Riigikohus ei ole TsMS § 175 lg 3 pikaajalises kohaldamispraktikas tunnustatud võimalust hüvitada muude isikute kui lepinguliste esindajate kulusid, sest nagu kululiigi nimetusest nähtub, on normi eesmärk võimaldada nõuda isiku esindamisega seotud kulusid. Sealjuures on mitme lepingulise esindaja kulude hüvitamine TsMS § 175 lg 3 sõnastuse kohaselt võimalik vaid juhul, kui see on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Riigikohus muutis 2024. aasta kevadel tehtud lahendiga TsMS § 175 lg 3 kohaldamisala paindlikumaks, kuid see ei tähenda, et lepingulise esindaja kuludena saaks nüüdsest nõuda üldiseid bürookulusid või lepingulise esindaja menetlustoimingutena ja 120–200 (+ km) euro suuruse tunnihinnaga kirja panna sekretäri tööülesandeid. Advokaadi kui lepingulise esindaja väga kõrget tunnitasu on põhjendatud seni just argumendiga, et tunnitasu arvel tuleb katta üldised büroo- ja abipersonali kulud ning tasuda maksud. Riigikohus on konkreetse kohtuasja asjaolusid arvestades pidanud võimalikuks vandeadvokaadi aidanud advokaati või juristi toimingute kulu üksnes eeldused, et need toimingud on menetluses olnud vajalikud ja mõistlikud, ei ole tekitanud lisakulusid võrreldes olukorraga, kui toimingud oleks teinud esindajaks olnud advokaat, vaid on kulusid kokkuvõtlikult vähendanud (RKTKm 17.04.2024 2-17-124505/94, p 12 jj). Kohus leiab, et büroo- ja abipersonali kulude välja toomine menetluskulude nimekirjas ei olnud eeltoodud Riigikohtu lahendi mõte, üldkulude lisamine vandeadvokaadi tunnitasule ei vähenda kulusid.
8.Hageja ei ole menetluskulude nimekirjas vandeadvokaadi ja abipersonali tehtud toiminguid eristanud. Kohtule on jäetud võimalus teha järeldus tunnitasu suuruse kohta iga üksiku kulurea toimingu jaoks kulunud aja ja tunnihinna ristkorrutise abil. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjast on põhjendatud toiming hagiavalduse koostamine. Kohus leiab, et hagiavalduse sisu ja asja keerukust arvestades, et põhjendatud ajakulu üks tund. Hagiavalduses on hageja esitanud laenulepingu täitmisnõude ja seadusjärgse viivisenõude, kus sisuline osa on alla ühe lehekülje ning millest omakorda suuremas osas on tsiteeritud norme. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjast lisandub eeltoodule põhjendatud ja vajaliku kuluna ajakulu 15 minutit, et lisada hagiavaldusele laenuleping, nõudekiri ja viiviseraport ja koostada menetluskulude nimekiri sellisel kujul.
9.Praeguses asjas ületab vandeadvokaadi tunnitasu keskmist õigusteenuse eest makstavat hinda. Kohus leiab, et asjaolust, et hagejal on võimalus endale vabalt esindaja valida enda eelistuste järgi, ei saa järeldada, et vastaspoolelt saaks nõuda ülemääraste menetluskulude hüvitamist, sest nende tekkimine ei oleks vastaspoolele ettenähtav. Kohus leiab, et kohtu kohustust hinnata kulude vajalikkust ja põhjendatust TsMS § 175 lg 1 mõttes on põhjendatud sisustada selliselt, et vastaspool peab hüvitama keskmised asja olemusele ja selle keerukusele vastavad menetluskulud, mis võisid olla mõistlikule isikule ettenähtavad. Kohus arvestab praeguses asjas ka seda, et kohtuasi oli keskmisest lihtsam, tegemist on igapäevase tavapärase nõudega (laenulepingu täitmine ja seadusjärgne viivis) ning kohtuasi ei olnud mahukas. Eeltoodut arvestades peab kohus asja keerukust arvestades põhjendatud tunnitasuks 150 eurot (+ km), mis on veidi alla keskmise Riigikohtu praktikas aktsepteeritavaks peetud tunnitasude keskmisest ning seekaudu vastavuses asja keerukusega.
10.Kohus leiab, et kokkuvõttes on põhjendatud kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1083 eurot 75 senti (sh km), millest 855 eurot on riigilõiv (840 + 15) ning 228 eurot 75 senti lepingulise esindaja kulu. Lepingulise esindaja tasu kujunes järgmiselt. Kohtu
hinnangul oli põhjendatud ajakulu 75 minutit (60 + 15), mis teeb 150 euro (+ km) suuruse tunnihinna juures põhjendatud lepingulise esindaja kogutasuks 187 eurot 50 senti (+ km) ehk 228 eurot 75 senti (sh km).
10.Hageja on TsMS § 176 lg 5 ja § 174 lg 10 kohaselt kinnitanud, et ta on kandnud menetluskulud seoses praeguse kohtuasjaga, ning et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb esindajakulud hüvitada käibemaksuga. Hageja on palunud, et menetluskuludelt mõistetaks TsMS § 177 lg 4 kohaselt välja seadusjärgne viivis. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 1083 eurot 75 senti ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.