2-26-112089/7 - Võlaõigus - Muud kindlustuslepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-26-112089, AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu hagi M P vastu kahju hüvitamise nõudes. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise kohtumäärus kätte toimetatud 02.07.2026. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 16.07.2026, ega käesolevaks ajaks hagile vastust esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 ja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 52 esimese lause kohaselt on kindlustusandjal õigus nõuda tagasi kindlustusjuhtumi tagajärjel hüvitatud kahju üksnes käesolevas jaos sätestatud alustel ja tingimustel. LKindlS § 53 lg 2 p 3 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi, sest juhtis sõidukit liiklusseaduse § 90 lõike 1 punktides 1 või 2 nimetatud mootorsõiduki juhtimise keeldu eirates. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

Hageja palub kostjalt välja mõista kahju 692,94 eurot, millest 587,65 eurot on põhinõue ja 105,29 eurot on seisuga 25.06.2026 (k.a) sissenõutavaks muutunud viivis. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise alates 26.06.2026 kuni põhinõude (587,65 eurot) täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab TsMS § 407 lg 1 alusel hagi. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahju 692,94 eurot, millest 587,65 eurot on põhinõue ja 105,29 eurot on seisuga 25.06.2026 (k.a) sissenõutavaks muutunud viivis ning viivise alates 26.06.2026 kuni põhinõude (587,65 eurot) täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus rahuldas hagi ja TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kogusummas 395 eurot, millest 245 eurot moodustab tasutud riigilõiv ning 150 eurot lepingulise esindaja õigusabikulu. Esindaja kulude kohta esitatud andmete kohaselt seisnes osutatud õigusteenus nõude asjaolude ja materjalidega tutvumises, tõendite kogumises ning 25.06.2026 hagiavalduse koostamises ja kohtule esitamises. Õigusteenust osutati ühe tunni ulatuses hinnaga 150 eurot, millele käibemaksu ei lisandu. Kohus leiab, et arvestades vaidluse olemust ja mahtu, on õigusabi tunnihind mõistlik. Samuti peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid ning nende tegemiseks kulunud aega. Seetõttu leiab kohus TsMS § 175 lg 1 alusel, et hageja õigusabikulud summas 150 eurot on vajalikud ja põhjendatud täies ulatuses. Hageja nõue menetluskulude väljamõistmiseks kogusummas 395 eurot kuulub rahuldamisele. Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu väljamõistmine on kooskõlas TsMS § 138 lg-ga 2, § 139 lg-ga 1, § 146 lg 1 p-ga 3 ning § 162 lg-ga 1. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku 395 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.