Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Indrek Parrest
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 29. juuni 2026
Tsiviilasja number
2-25-15721
Tsiviilasi
Elva vald Elva vallavalitsuse kaudu hagi Gätlin Sumini vastu 3182 euro 41 sendi, võla sissenõudmiskulu 50 euro ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 17. veebruari 2026. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Elva valla apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
50 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Elva vald Elva vallavalitsuse kaudu (registrikood 77000170), lepinguline esindaja Aire Põder Kostja Gätlin Sumin (isikukood XXXXXXXXXXX)
Asja läbivaatamise viis
kirjalik menetlus
Jätta Tartu Maakohtu 17. veebruari 2026. a otsuse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-25-15721 muutmata, muutes maakohtu põhjendusi.
Jätta Elva valla apellatsioonkaebus rahuldamata.
Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Elva valla kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Kostja hagile ei vastanud.
Hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on tagaseljaotsuse tegemiseks piisavad. Hagi tuleb põhivõla ja viiviste osas rahuldada. Hagejal ei ole õigust nõuda VÕS § 113 2 alusel võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Hageja ei ole majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja, vaid kohaliku omavalitsuse hallatav asutus, mille eesmärk on seadusest tuleneva avaliku ülesande täitmine.
Kostja ei esitanud apellatsioonkaebusele tähtaegselt vastust.
Ringkonnakohtu hinnangul tegutseb hageja lasteaiateenuse osutamisel majandus- ja kutsetegevuses, kuna osutab püsivalt tasu eest kolmandatele isikutele eraõigusliku suhte alusel lasteaiateenust. See, et hageja eesmärk on muuhulgas avaliku ülesande täitmine, ei tähenda, et hageja ei saa toimida lasteaiateenuse kolmandatele isikutele osutamisel majandus- ja kutsetegevuses. Kasumi teenimine ei ole määrav, otsustamaks, kas isik tegutseb majandus- ja kutsetegevuses. Kostja sõlmis hagejaga lepingud tarbijana, kuna soovis sellega saada oma lastele lasteaiateenust, s.o teenust, mis ei seondu kostja majandus- ega kutsetegevusega. Eelmärgitut arvestades on VÕS § 113 2 pooltevahelisele suhtele seega kohaldatav. Samas VÕS § 1132 lg 2 p 3, millele hageja enda nõude alusena tugineb, ei anna hagejale, nagu ülal märgitud, nõudeõigust. Selle normi eesmärk ei ole anda võlausaldajale igal juhul õigust nõuda esimese meeldetuletuskirja eest 25 eurot ja kummagi järgmise kahe eest 5 eurot. Normi eesmärk on seada ülempiir, millest rohkem võlausaldajad tarbijast võlgnikelt võla sissenõudmise kulude eest hüvitist nõuda ei saa.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.