Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929; asukoht A. H. Tammsaare tee 56, Kristiine linnaosa, Tallinn, 11316, Harju maakond), lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg (e-post: xxx); Kostja: O S (isikukood xxx; e-post: xxx).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt O S hageja Bondora AS kasuks välja laenu põhiosa võlgnevus 8095,45 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 152,16 eurot.
3.Välja mõista kostjalt O S hageja Bondora AS kasuks viivis võlgnevuselt 8095,45 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.02.2025 kuni põhivõla (8095,45 eurot) tasumiseni.
4.Jätta rahuldamata hageja Bondora AS nõue mõista kostjalt O S välja põhivõlg 761,64 eurot, intress 959,15 eurot, lepingu haldustasu 148,85 eurot, võla sissenõudmiskulud 10 eurot, lisateenuste tasu 111,92 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 11,36 eurot ja edasiulatuv viivis p-s 3 ületavas osas.
5.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta menetluskulud 80% ulatuses kostja ja 20% ulatuses hageja kanda.
2.Mõista kostjalt O S hageja Bondora AS kasuks välja menetluskulud summas 1113,20 eurot.
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1113,20 eurot) tuleb kostjal O S ́il tasuda hagejale Bondora AS ́le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni
2-25-2469 viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda riigilõivu Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Luminor Bank EE221700017003510302, LHV Pank - EE567700771003819792. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue
1.Hageja palub kostjalt välja mõista 10250,53 eurot, millest 8857,09 eurot on tagastamata krediidisumma, 959,15 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 148,85 eurot lepingu haldustasu, 10 eurot sissenõudmiskulud, 111,92 eurot lisateenused ning 163,52 eurot viivis. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista alates 14.02.2025 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 25,99% tagastamata krediidisummalt aastas.
2.Hagi kohaselt pooled sõlmisid 12.06.2024 tarbijakrediidilepingu xxx, mille tingimuste kohaselt sai kostja laenu 8931 eurot. Poolte kokkulepitud intressimäär oli 25,99% aastas tagastamata krediidisummalt. Kostja pidi tasuma igakuiselt lepingu haldustasu 4% laenusummalt aastas. Lepingu sõlmimisel tasus kostja lepingutasu 531 eurot, mis oli tasaarvestatud laenu väljastamisel. Krediidi kulukuse määr lepingus on 40,87% . Kostjal oli kohustus tasuda alates laenulepingu sõlmimisest hagejale regulaarseid makseid, millist kohustust kostja (korduvalt) rikkus. Kostja oli jätnud laenulepingu(te) alusel tasumata osaliselt/täielikult 13.09.2024, 14.10.2024, 13.11.2024 ja 13.12.2024 osamaksed. Hageja hoiatas 14.11.2024 saadetud teatisega kostjat lepingu ülesütlemisest. Hageja ütles 16.12.2024 saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt 10141,55 euro tasumist, mis hõlmas tagastamata krediidisummat, intressi ja muid kulusid. Kohtu põhjendused
2-25-2469
3.Kostja sai 30.10.2025 menetlusse võtmise määruse ja hagi kätte 07.11.2025 kättetoimetamisportaali KÄPO kaudu. Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ei ole. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata (TsMS § 407 lg 6). Ringkonnakohus on selgitanud, et kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul TsMS § 407 lg 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata (vt TlnRngK nr 2-22-145432, p 23).
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Pooled sõlmisid 12.06.2024 tarbijakrediidilepingu xxx, mille tingimuste kohaselt sai kostja laenu 8400 eurot ning pidi tagastama laenusumma koos sellelt arvestatud intressiga (25,99% aastas) vastavalt kokkulepitud maksegraafikule (dtl 10-26). Kohtule nähtub lepingutasu kokkulepe summas 531 eurot (dtl 10). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Laenuandja on lepingujärgse põhikohustuse täitnud ning laenu välja maksnud (dtl 45). Kostjal oli kohustus laen tagastada vastavalt graafikule.
5.Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2024 krediidiasutuste eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,65%. VÕS § 406 2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenude väljastamise ajal oli seega vastavalt 3 x 16,65%= 49,95%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli 40,87% aastas, mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
6.VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
7.Hageja saatis 14.11.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles kostjale anti täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (dtl 46). Hageja saatis kostjale 16.12.2024 teatise lepingu lõpetamise kohta põhjusel, et kostja laenulepingulisi kohustusi ei täitnud (dtl 48-49). Kohus on tuvastanud, et kostja sai laenu 8931 eurot ning kostja jäi krediidi tagastamisega võlgnevusse. Kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.
2-25-2469
8.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
9.Hageja esitas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks kohtule kostja pangakonto väljavõtte perioodi 16.03.2024-11.06.2024 eest (dtl 82-87). Kuigi tegemist ei ole pangakonto väljavõttega, vaid hageja enda loodud PDF failiga, eeldab kohus kohtule esitatud andmete õigsust. Väljavõttelt nähtub kohtule, et kostja sai 2014 märtsikuus töötasu xxx AS ́lt 439,54 eurot; 2024 aprillis xxx AS ́lt 853,62 eurot, xxx OÜ ́lt 337,40 eurot, xxx AS ́lt 350 eurot; 2024 maikuus töötasu xxx AS ́lt 994,86 eurot, xxx OÜ ́lt 418,38 eurot; 2024 juunikuus töötasu Xxx AS ́lt 1302,77 eurot, xxx OÜ ́lt 296,91 eurot (dtl 82-87). Seega oli kostja keskmine sissetulek 1248,37 eurot (4993,48:4). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja regulaarne sissetulek oleks olnud 1630,86 eurot. Pangakonto väljavõttelt nähtub, et kostjal oli võetud arvukalt muid laene (s.o xxx AS ́lt, xxx OÜ ́lt, xxx OÜ ́lt, xxx OÜ ́lt, xxx, xxx OÜ ́lt, xxx. ́lt). Kohtule nähtub, et hagejaga sõlmitud maksegraafiku kohaselt oli igakuise osamakse suurus ligikaudu 300 eurot. Olukorras, kus kostja keskmine sissetulek oli 1248,37 eurot, kostjal oli kehtivaid finantskohustusi kuus (hageja arvutuste kohaselt) 662,13 eurot, millele lisandus uus kohustus hageja ees summas 300 eurot, jäi kostjale majapidamiskulude jmt igapäevaste kulude katteks ühes kuus 286,24 eurot. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja eluaseme-, kommunaal- ja igapäevased kulud toidule, transpordile jmt oleks 286,24 eurot. Seega on hageja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel.
10.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam.
11.Kohtule esitatud maksekorraldusest nähtub, et kostja sai hagejalt krediiti 8400 eurot (dtl 45). Tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest ei tulnud kostjal lepingutasu maksta. Kohtu hinnangul on kostja saanud seega laenu 8400 eurot. Hagi kohaselt tasus kostja lepingu täitmiseks 304,55 eurot. Esialgse maksegraafiku kohaselt pidi kostja tasuma lepingu ülesütlemise seisuga (16.12.2024) põhiosa summas 468,20 eurot (dtl 24). Ümberarvestuse kohaselt (uuesti arvestatud maksete kohaselt) pidi kostja tasuma 16.12.2024 seisuga1790,12 eurot (dtl 88). Seega lepingu ülesütlemine on mõlemal juhul põhjendatud. Kohus rahuldab hageja alternatiivse nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja laenu põhiosa 8095,45 eurot, sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise alates lepingu ülesütlemisest 16.12.2024 kuni hagi
2-25-2469 esitamiseni 13.02.2025 eurot summas 152,16 eurot ja seadusjärgne viivis alates 14.02.2025 põhinõudelt 8095,45 eurot kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulude jaotus
12.TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 910 eurot. Kohtule ei nähtu, et enne hagi esitamist oleks asja menetletud maksekäsu kiirmenetluses, seega ei ole maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot põhjendatud. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et õigusabikulud hagiavalduse koostamise eest on põhjendatud 1,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot, s.o sumas 180 eurot. Samuti on põhjendatud vandeadvokaadist esindaja ajakulu materjalidega tutvumisele, kohtu kirjaga tutvumisele, vastuse koostamisele kohtunõudele ning menetluskulude nimekirja koostamisele 3 tunni ja 21 minuti ulatuses. Kohus aktsepteerib vandeadvokaadi tunnihinda 90 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu 1391,50 eurot (910 + 180 + 301,50).
13.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul hagi rahuldatakse ligikaudu 80% ulatuses. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1113,20 eurot (80% summalt 1391,50 eurot) ning viivis menetluskuludelt (1113,20 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
14.Käesoleva tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluses menetluskulusid kandnud, mistõttu puudub kohtul alus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.
15.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.