PLACET GROUP OÜ hagi Z.O vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Tsiviilasja hind
2051,27 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910; aadress XXX, 10151, ) Hageja lepinguline esindaja Darina Koivunen (e-post ) Kostja Z.O (isikuood XXX; aadress XXX-i, 68206, )
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt Z.O-lt (Z.O) hageja PLACET GROUP OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 354,12 eurot.
3.Välja mõista kostjalt Z.O-lt hageja PLACET GROUP OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras tasumata põhinõudelt (354,12 eurolt) alates 29.10.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui põhinõude ulatuses.
4.Jätta rahuldamata ülejäänud hageja nõuded kostja vastu
Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 19% ulatuses kostja Z.O ja 81% ulatuses PLACET GROUP OÜ kanda.
6.Rahuldada PLACET GROUP OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
7.Välja mõista kostjalt Z.O-lt hageja PLACET GROUP OÜ kasuks menetluskuludena 66,50 eurot.
8.Välja mõista kostjalt Z.O-lt hageja PLACET GROUP OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (66,50 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates
menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
9.Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.
10.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja kohtu põhjendused
1.Hageja esitas 29.10.2025 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja poolte vahel 30.11.2022 sõlmitud laenulepingust nr. SR3883082 tulenev põhivõlgnevus 1515,76 eurot, tasumata intress summas 263,20 eurot, võlamenetlustasu summas 10 eurot ning kuni 28.10.2025 arvestatud viivis summas 108,46 eurot. Lisaks viivise alates 29.10.2025 kuni põhinõude summas 1515,76 eurot täitmiseni seadusjärgses viivise määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hageja on esitanud hagis kostja vastu esitatud nõude kohta piisavalt andmeid ning tõendeid, et nende alusel hagiavaldus rahuldada osaliselt. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud Politsei- ja Piirivalveameti vahendusel 10.06.2026. Kostja kohtule oma kirjalikku seisukohta esitanud ei ole.
3.TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
4.Hagi hind on 2051,27 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1.
5.TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
6.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 30.11.2022 hagejaga laenulepingu nr SR3883082, mille alusel sai kostja laenu 2000 eurot (dtl 29-43). Kostja oli kohustatud tasuma ka intressi 33,37% aastas. Hageja tegi kostjale väljamakse summas 1900 eurot (dtl 77). Hageja kinnitusel on kostja sooritanud tagasimakseid hagejale kokku summas 1545,88 eurot (dtl 103). Hageja saatis kostjale 15.12.2024 lepingu lõpetamise hoiatuse koos täiendava tähtajaga võlgnevuse tasumiseks, s.o hiljemalt 29.12.2024 (dtl 56). Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles krediidiandja kostjaga sõlmitud lepingu üles 25.02.2025 (dtl 58). 2(4)
7.Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
8.novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).
8.Hageja on kinnitanud kohtule, et krediidilepingu sõlmimisel lähtuti kostja enda esitatud andmetest ning riiklikest registritest tehtud päringutele. Lisaks on analüüsitud kostja pangakonto väljavõtet perioodil 29.05.2022 - 28.11.2022. Esiteks märgib kohus, et tegu ei ole korrektse kontoväljavõttega, vaid hageja enda loodud pdf failiga, mille puhul kohus ei saa veenduda, et hageja oleks nimetatud kontoväljavõtte ka reaalselt kogunud enne laenu väljastamist. Sellest hoolimata on kohus nimetatud tõendit analüüsinud. Hageja on avaldanud, et konto väljavõtte alusel asuti seisukohale, et kostja keskmiseks sissetulekuks oli 1220 eurot kuus (dtl 15). Kohus sellega nõustuda ei saa. Kontoväljavõtte kohaselt on kostja 6 kuu keskmiseks sissetulekuks 1180 eurot. Lisaks on hageja märkinud, et kostja igakuisteks finantskohustusteks oli 321,65 eurot, kostja majapidamiskuludeks arvestati 450 eurot ning käesoleva vaidlusaluse laenulepingu alusel tasumisele kuuluv osamakse summas 114,21 eurot. Tulenevalt eeltoodud andmetest jõudis hageja arvutuskäigu (sissetulek – finantskohustused – majapidamiskulud –võetava laenu osamakse ehk 1220-321,65-450-114,21= 334,14) tulemusel seisukohale, et kostja oli krediidivõimeline. Kohus hageja arvutuskäiguga nõustuda ei saa. Kostja kontoväljavõttest nähtub, et enne laenulepingu sõlmimist tasus kostja finantskohustustena Bondora AS-ile 326,34 eurot, Ühisraha OÜ-le 86,83 eurot ning Inbank AS-ile 109,65 eurot, kokku seega 522,82 eurot kuus. Kontoväljavõttest nähtub, et kostja on nimetatud perioodil võtnud kokku laene summas 11 700 eurot, kusjuures viimase kahe laenu tagasimaksed ei kajastu veel kontoväljavõttes, sest need on võetud vahetult enne käesoleva vaidluse esemeks oleva laenulepingu sõlmimist. Tulenevalt eeltoodust olid kostja igakuiseid finantskohustused vähemalt 522,82 eurot. Kostja tasus igakuiselt ka korteri üüri koos kommunaalkuludega, mille 6 kuu keskmine oli 330 eurot kuus. Vaadeldava perioodi sisse ei jäänud külmi talvekuid, seega eeldatavasti on elamiskulud talvel veel suuremad. Seega ei saa kohus nõustuda ka kostja majapidamiskuludega kogusummas 450 eurot, mis sisaldavad endas hageja arvutuste kohaselt ka kõiki muid kulusid nagu toidukulud, esmatarbekaubad, transport ning muud vältimatud väljaminekud. Seda enam, et hagejal oli lepingu sõlmimisel ka üks alaealine laps. Isegi kui lähtuda hageja enda arvutuskäigust (1180 (sissetulek) – 522,82 (teadaolevad igakuised finantskohustused) – 450 (majapidamiskulud) – 114,21 (võetava laenu igakuine tagasimakse)=92,97 eurot), ei olnud kohtu hinnangul kostja puhul tegemist krediidivõimelise isikuga. Hageja esitatud konto väljavõtete analüüsi alusel saab kohus asuda seisukohale, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet laenu andmisel. Analüüsist nähtub, et kostja väljaminekud ületavad kostja sissetulekuid ning kostja katab oma kulusid täiendavate laenude võtmisega.
9.Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 403 4 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 33,37% aastas, (vt dtl 42). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, mis on kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt kokkulepitud intressi nõuda. Hoolimata kohtu korduvatest ümberarvestuse esitamise nõuetest ei ole hageja nõuetele vastavat ümberarvestus esitanud. Hagiavalduse kohaselt sai kostja laenu 1900 eurot ning on 3(4)
tagasimakseid sooritanud kogusummas 1545,88 eurot. Eelnevast tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 354,12 eurot (1900-1545,88).
10.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjena ja nõuetekohase ümberarvestuse esitamata jätmise tõttu jäävad muud hageja nõuded kostja vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
12.Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 19% ulatuses kostja ja 81% ulatuses hageja kanda.
13.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
14.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 350 eurot. Kostja sisuliselt kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka menetluskulusid. Vajalik ja põhjendatud on hageja riigilõivu kulu 350 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskuludena 350 * 19% = 66,50 eurot.
15.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (66,50 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
16.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.