lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-26-1659/2

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 03.06.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-26-1659/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
03.06.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
771
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-26-1659/6Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium11.06.2026

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-1659

Määruse kuupäev

3. juuni 2026

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X esialgse õiguskaitse taotlus videosalvestisega tutvumise võimaldamiseks

RESOLUTSIOON

1.Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
2.Jätta X taotlus esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Asendada kohtulahendi avaldamisel taotleja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 252 lg 7 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.X (taotleja) esitas 3. juunil 2026 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse. Taotluse kohaselt määras Viru Vangla 15. mai 2026. a käskkirjaga taotlejale karistuseks noomituse, kuna taotleja viibis vangla köögi leivaruumis ajal, mil sepikukasti lisati suhkrut. Leivaruumis viibimist tõendab videosalvestis. Taotleja esitas vanglale taotluse videosalvestise või sellest tehtud fotoga tutvumiseks, mille vangla jättis 15. mai 2026. a vastusega nr 6-7/326/1421-2 rahuldamata. Taotleja esitas eelnimetatud vastuse peale vanglale vaide vastuse kehtetuks tunnistamiseks. Taotleja esitas vangla sisekontrollile ka kuriteokaebuse, kuid sisekontrolli 28. mai 2026. a teatega jäeti kriminaalmenetlus alustamata. Taotleja soovib, et kohus kohustaks esialgse õiguskaitse korras vanglat talle näitama videosalvestist või selle kohta tehtud fotot, mille alusel taotlejat distsiplinaarkorras karistati. Taotleja vajab esialgset õiguskaitsest, et kaitsta tõhusalt oma õigusi ja esitada vaidlustust. X esitas taotluse esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.

Sarnased lahendid

Muud
  • 27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 10.08.20263-26-2149/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 10.08.20262-26-9356/10Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 10.08.20262-26-14622/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 10.08.20263-26-2137/4Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 10.08.20263-26-2040/4Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
2.HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 annab õiguse esitada esialgse õiguskaitse taotluse kohtule ka vaidemenetluse ajal. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk on hoida üksnes ära isiku oluliste õiguste pöördumatu kahjustamine kohtumenetluse ajal, mitte tekitada

3-26-1659 talle täiendavaid õigusi. Tagajärjed, mille vältimiseks esialgse õiguskaitse taotlus on esitatud, peavad olema seotud põhivaidluse nõuete ja eesmärkidega.

3.Kohtu hinnangul ei ole taotleja esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ja seda ei saa puuduste kõrvaldamise teel lubatavaks muuta. Taotleja hinnangul on ta algatanud vaidemenetluse, mille raames on võimalik rakendada esialgset õiguskaitset. Taotleja soovib saada ligipääsu videosalvestisele, mille alusel määrati talle distsiplinaarkaristus. Kohus mõistab, et taotleja eesmärgiks on soov tutvuda distsiplinaarmenetluse tõendiga. Distsiplinaarmenetluses tõendiga tutvumise lubamine või mitte lubamine on olemuselt menetlustoiming. Taotlejal puudub aga kaebeõigus vaidlustamaks eraldisevalt menetlustoimingut nii vaide- kui kohtumenetluses (haldusmenetluse seaduse § 72 lg 2 ja HKMS § 45 lg 3). Menetlustoiminguid tuleb üldjuhul vaidlustada põhiasja raames ehk käesoleval juhul distsiplinaarkäskkirja vaidlustamise käigus. Ka kohtupraktikas on selgitatud, et menetlustoimingu vaidlustamine ei ole vaide korras lubatav (vt Tartu Ringkonnakohtu 5. mai 2015. a otsus asjas nr 3-12-2686, p 12). Seega puudus taotlejal tõendiga tutvumisest keeldumise peale eraldiseisva vaide esitamise õigus ning seega ei ole taotleja algatanud HKMS § 249 lg 2 mõttes asjakohast vaidemenetlust, mille raames saaks kaebaja soovitud esialgse õiguskaitse meetme kohaldamist üldse nõuda.
4.Esialgse õiguskaitse taotlus peab lähtuma põhivaidlusest, s.t peab teenima sama eesmärki. Taotlusest nähtub, et taotleja soovib esmalt tutvuda videosalvestisega, et pärast seda esitada vaie käskkirja peale. Seega ei ole taotleja algatanud käskkirja peale vaidemenetlust, mille raames esialgse õiguskaitse meetme rakendamist oleks üldse võimalik nõuda. Isegi juhul, kui taotleja on esitanud käskkirja peale vaide, puudub taotleja soovitud meetme rakendamiseks alus. Taotleja eesmärgiks on, et kohus kohustaks vanglat tegema menetlustoimingut ehk võimaldaks tal tutvuda distsiplinaarmenetluse tõendiga. Selline nõue ei seonduks aga asjakohase põhivaidluse esemega ehk käskkirja kehtetuks tunnistamise nõudega. Kohtul ei ole võimalik esialgse õiguskaitse korras kohustada vastustajat tegema menetlustoiminguid, vaid kohus saab peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise (HKMS § 251 lg 1 p 1). Seadus ei näe esialgse õiguskaitse meetmena ette haldusmenetluses menetlustoimingu tegemiseks kohustamist. Eeltoodust tulenevalt ei ole X esialgse õiguskaitse taotlus praegu kohtus lubatav ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
5.Kohus märgib täiendavalt, et isegi juhul, kui taotleja esialgse õiguskaitse taotlus oleks lubatav, ei oleks võimalik taotlust rahuldada. Taotleja soovib tutvuda vangla videokaamera salvestisega, mida ei avaldataks taotlejale isegi kohtumenetluses, sest salvestiste osas kuuluks kohtumenetlus kinniseks kuulutamisele ning taotlejal keelataks sellise tõendiga tutvumine (HKMS § 77 lg 1, § 79 lg 1, § 88 lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p 1). See asjaolu peab taotlejale olema teada, sest temaga seotud menetlustes on korduvalt selliselt toimitud.
6.Arvestades, et kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, puudub vajadus lahendada taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab ka selle taotluse läbi vaatamata. Kohus peab vajalikuks siiski märkida, et taotleja rahalised vahendid on riigilõivu tasumiseks tõenäoliselt piisavad, sest tema sissetulekud ületavad mitmekordselt seaduses nõutavat miinimummäära.
7.Kohtulahendi avaldamisel asendab kohus taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.08.20262-26-10461/10Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 07.08.20262-26-9639/7Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja