lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-26-1659/6

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 11.06.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-26-1659/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
11.06.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
783
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Kaire Orion ja Tanel Saar 11. juuni 2026, Tartu 3-26-1659 X.X. esialgse õiguskaitse taotlus videosalvestisega tutvumise võimaldamiseks Menetluse alus ringkonnakohtus X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 3. juuni 2026. a määruse resolutsiooni punkti 1 peale ning riigi õigusabi saamise taotlus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja X.X.

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata X.X. 3. juuni 2026. a taotlus riigi õigusabi saamiseks.
2.Tagastada X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 3. juuni 2026. a määruse resolutsiooni punkti 1 peale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lõike 2 ja § 207 lõike 3 punkti 1 alusel.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas on määrus lõplik (HKMS § 252 lg 7). RINGKONNAKOHTU SELGITUSED JA SEISUKOHT ESITATUD TAOTLUSE OSAS

1.Tartu Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 2 lg 4 teise lause alusel tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Tutvudes asja materjalide ja kaebaja määruskaebusega, mõistab ringkonnakohus, et kaebaja vaidlustab Tartu Halduskohtu 3. juuni 2026. a määruse resolutsiooni punkti 1, millega halduskohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Kaebaja ei vaidlusta halduskohtu määruse resolutsiooni punkti 2, millega halduskohus jättis kaebaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
2.Tartu Ringkonnakohtu hinnangul jättis Tartu Halduskohus 3. juuni 2026. a määrusega X.X. esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata õiguspäraselt, põhjendades ja selgitades piisavalt nimetatud taotluse läbi vaatamata jätmise asjaolusid. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks. Kaebaja ei märkinud esialgse õiguskaitse taotluses halduskohtule, et vajab videosalvestisega tutvumist kuna ta eemaldati töölt. Halduskohtule selgitas kaebaja, et teda karistati noomitusega, kuna ta viibis leivaruumis ajal kui keegi pani sepikukasti suhkrut. Kuna tema see ei olnud, on tal vaja näha videosalvestist, et kaitsta ennast ja

Sarnased lahendid

Muud
  • 10.08.20263-26-2137/4Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 10.08.20263-26-2040/4Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 28.07.20262-26-6846/21Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 27.07.20263-26-2224/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 27.07.20262-26-10983/7Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 27.07.20262-26-7812/15Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

esitada vaidlustusi. Seega ei saa nõustuda kaebajaga selles, et halduskohus mõistis tema tahet valesti ning kaebaja ei taotlenud tutvumist videosalvestisega distsiplinaarmenetluse käigus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vangla menetlustoiminguid saab vaidlustada distsiplinaarkäskkirja vaidlustamise käigus ning seadus ei näe esialgse õiguskaitse meetmena ette haldusmenetluses menetlustoimingu tegemiseks kohustamist. Kaebajal on võimalus vaidlustada tema suhtes tehtud distsiplinaarkäskkirja kohtus, viidates sealjuures distsiplinaarmenetluse käigus tehtud või tegemata jäetud menetlustoimingutele. Kohus kontrollib käskkirja õiguspärasust ja tutvub selle käigus vajalike tõenditega, sealhulgas videosalvestisega kui see vajalikuks osutub. Kohtule jääb arusaamatuks kaebaja vajadus näha videosalvestist olukorrast, kus kaebaja enda sõnul ühtegi rikkumist toime ei pannud. Eeltoodu alusel peab ringkonnakohus võimalikuks lahendada Tartu Halduskohtu 3. juuni 2026. a määruse resolutsiooni punkti 1 vaidlustamiseks esitatud määruskaebus käesoleva määruse resolutsioonis toodud õiguslikel alustel ilma kirjeldava ja põhjendava osata.

3.X.X. esitas enne määruskaebuse esitamist taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kaebaja soovib vaidlustada halduskohtu määrust, millega tagastati tema esialgse õiguskaitse taotlus. Ringkonnakohtu määrus on lõplik, mistõttu on vajalik õigusabi. Õiguste iseseisev käitamine on olnud ringkonnakohtus edutu. Kaebaja tervis on oluliselt kahjutatud, mistõttu ei saa end tõhusalt kaitsta, kuna puudub vajalik ravi.
4.Tuginedes HKMS § 2 lg-le 4 ning vaidluse menetlusetappi arvestades, leiab ringkonnakohus, et kaebaja soovib riigi õigusabi Tartu Halduskohtu 3. juuni 2026. a määruse vaidlustamiseks ja enda esindamiseks määruskaebemenetluses Tartu Ringkonnakohtus riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5 alusel.
5.Ringkonnakohus leiab, et X.X. taotlus riigi õigusabi saamiseks ei kuulu rahuldamisele. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi ning RÕS § 7 lg 1 p 12 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotlejale asjast võimalik tulenev kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile. Kaebaja esitas ringkonnakohtule piisavalt põhjaliku määruskaebuse, mistõttu jääb kaebaja riigi õigusabi saamise taotluse esitamise eesmärk ebaselgeks. Kaebaja on varasemalt korduvalt erinevatele kohtuastmetele kaebusi ja taotlusi esitanud ning suutnud end arusaadavalt väljendada. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja on võimeline iseseisvalt kohtule selgitama vaidlusega seotud asjaolusid kui selleks täiendav vajadus tekib. Samuti ei ole X.X. riigi õigusabi taotluses ringkonnakohtule esitanud asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et ta ei ole edaspidi enam kohtumenetluses võimeline oma õigusi kaitsma. Asjaolud, et ringkonnakohtu määrus ei ole esialgse õiguskaitse küsimuses vaidlustatav ning kaebaja varasemaid vaidlusi ringkonnakohtus on saatnud ebaedu, ei anna alust riigi õigusabi määramiseks. Samuti ei ole kaebaja tervislik seisund takistanud kaebajal korduvalt kohtu poole pöördumist. Eelnevat arvestades leiab ringkonnakohus, et praeguses menetlusetapis ei ole vajalik kaebajale riigi õigusabi määrata, kuna ta suudab iseseisvalt end kohtus esindada ja oma õigusi kaitsta ning asjast võimalik tulenev kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile. Riigi õigusabi korras määratav advokaat peab viima end kurssi vaidluse asjaoludega ning suhtlema kaebaja ja kohtuga, mis tavapärast advokaadi tunnihinda arvestades on kokkuvõttes üsna kulukas.
6.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole X.X.le riigi kulul õigusteenuse osutamine käesolevas asjas põhjendatud ning kaebaja 3. juuni 2026. a riigi õigusabi taotlus jääb RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 12 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 23.07.20262-26-14503/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 23.07.20262-26-12811/7Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja