2-26-12873/5 - Pankrotiõigus - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Ajutise halduri hinnangul on võlgnik aastate jooksul tegelenud küll jäätmete kogumisega, kuid on need ka ladustanud, kuigi selleks tegevuses kuni 2026.a. keskkonnaloa saamiseni õigused puudusid. 2025.a. novembris kuulutati välja võlgniku omanikettevõtte Scand Finance OÜ pankrot ja pankrotihaldur kutsus juhatusest tagasi ühe juhatuse liikmetest Aavo Ametmaa ning määras tema asemel juhatusse Janno Saare. Uus juhatus esitas pankrotiavalduse, kuivõrd tuvastati, et võlgnikul on püsivalt likviidsete vahendite puudujääk ning kohustused on ületanud oluliselt võlgniku varasid. Pankrotiavalduses on avaldaja kinnitanud, et võlgniku poolt seni peetud raamatupidamine ei vasta tegelikkusele. Programmis MERIT tehtud kandeid ei ole teostatud pidevalt ning sissekanded on pigem kaootilised ning nende õigsuses tuleb kahelda. Ajutise halduri hinnangul oli võlgnik ilmselgelt makseraskustes kui juba mitte maksejõuetu 2025.a. augustis, kui toimus OÜ Egesten Transport pankrotiavalduse menetlus võlgniku vastus. Nimetatud menetlus lõppes kompromissiga, mille tulemusena võlgnik tasus võlausaldajale kokkulepitud summa. Samuti leidis ajutine haldur tuginedes võlgniku raamatupidamise andmetele, et võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu. Samuti märkis ajutine haldur, et tal puudub kahtlus selles, et talle esitatud raamatupidamise aruanded ei ole tõesed. Ajutise halduri hinnangul nt 30.06.2025 seisuga bilansi varad moodustasid peamiselt nõudes ostjate vastu ja tagastamisele kuuluvad laenunõuded (viimased olid seotud lähikondsete ettevõtetega Scand Finance OÜ (pankrotistus 2025.a. november), Demolit OÜ (käesoleval ajal nimetatud ajutine pankrotihaldur) ja Scanwaste). Masinad ja seadmed ning materiaalsed põhivarad kokku moodustavad 1 097 481 eurot, kuid selliseid varasid ajutise halduri hinnangul sel perioodil võlgnik ei omanud. Käesoleval ajal ei ole ajutine haldur tuvastanud kohapeal võlgnikul varasid, mis esitatud bilansi kohaselt võiksid kirjas oleva summa moodustada, samuti ei ole tõenäoliselt laekuvad väidetavad laenunõuded ning samuti ei ole sellel määral tegelikke nõudeid ostjate vastu. Programmis puuduvad väidetavalt igasugused kajastused võlgniku väidetavate tasaarvelduste kohta nt GOSA Invest OÜ-ga, kellele võlgnik on suurel määral esitanud vara müügiarveid, kuid laekumised puuduvad. Eeltoodust tulenevalt on ajutisel halduril väga rakse määratleda tegelikku maksejõuetuse tekkimise aega, kuid suure tõenäosusega oli see juba 1 aasta tagasi. Maksejõuetuse põhjuseks võib olla püsiv ja pidev rahaliste vahendite puudujääk. Ilmselt sellest tulenevalt on eelmine juhatuse liige ka vara realiseerinud (osa müügiarvete eest on raha siiski laekunud). Tuginedes nii pankrotiavaldusele allakirjutanud juhatuse liikme kui ka juhatuse liikme Tarmo Oks selgitustele, siis ettevõtte tegelik juht on olnud aastate vältel Aavo Ametmaa, kes võttis otsuseid vastu ainuisikuliselt ning tehingute kajastamine raamatupidamises ei ole olnud aastate vältel esmase tähtsusega. Sellest tulenevalt pole võimalik usaldada raamatupidamisaruannetes kajastatud andmeid. Võlgniku tegevuskohas on viibinud ja ülevaatust teostanud Keskkonnaamet, kes on alustanud võlgniku tegevuse osas uurimist. Ajutisel halduril puuduvad käesoleval ajal tõendid selle kohta, et maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteotunnustega tegu, kuid viited pikaaegse tegevjuhi Aavo Ametmaa tegevusele, võivad olla aluseks uurimisorganitele avalduse esitamiseks. Kuigi esitatud andmed võivad olla suures osas puudulikud, siis esitatud müügiarvete alusel on ajutisel halduril põhjendatud kahtlused, et võlgniku vara on ettevõtte omandist välja viidud, mistõttu võivad esineda alused selle tagasivõitmiseks. Ajutise halduri hinnangul on käesoleval ajal juhatusse nimetatud isik täitnud kohustuse maksejõuetuse ilmnemisel pankrotiavalduse esitamiseks. Äriregistri kohaselt oli pikima staažiga juhatuse liige Kaia Rahkema (15.09.2022 – 13.01.2025). Kaia Rahkema vastas ajutise halduri teabenõudele, kuid selle vastuse kohaselt puudub(s) tal igasugune ülevaade ettevõtte tegevusest. Vastuse kohaselt oli ettevõtte tegelik tegevjuht Aavo Ametmaa, kes ise

ajutise halduri teabenõudele ei vastanud. Võttes arvesse ka juhatuse liikme Tarmo Oks poolt esitatud selgitusi, siis ettevõtte tegelikuks juhiks oli Avo Ametmaa, kes ignoreeris isegi teiste juhatuse liikmete viiteid vajadusele korrastada raamatupidamine vastavalt tegelikkusele. Samuti ei selgitanud ta oma tehinguid varaga. Eeltoodust tulenevalt on ajutisel halduril põhjendatud kahtlused, et juhatuse liikmed on jätnud teostamata vajalikul määral oma seadusest tulenevad õigused ja kohustused. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik pole käesoleval ajal võimeline oma kohustusi täitma ning välja on kujunenud maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 ja 3 mõttes. Võlgnikul on käesoleval ajal rahalised vahendid ja vara, mille arvelt on võimalik tasuda vähemalt esialgsed pankrotimenetluse kulud. Kohus leiab esitatud materjalide põhjal, et tuleb Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutada välja võlgniku pankrot, kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt, mis on asjas tõendiks, on võlgnik püsvalt maksejõuetu. Vastupidine ei ole kinnitust leidnud. Võlgniku majanduslik seis on ebapiisav, et katta jooksvad vajalikud kulud või tasuda kogunenud võlad. Puudub väljavaade võlgniku maksevõime paranemiseks lähitulevikus. Samuti puuduvad andmed, mis lükkaksid ümber ajutise halduri aruandes sisalduvad väited ja järeldused. Sisulist vaidlust võlgniku maksejõuetuse osas ei ole. Võlgniku vara väärtus on oluliselt väiksem võrreldes teadaolevate kohustuste suurusega, majandustegevuse sisulise puudumise tõttu ei ole ette näha võlgnevuste vähenemist. Seega on võlgnikul väljakujunenud alaline maksejuetus, kuna varast ei jätku kõigi kohustuste täitmiseks. Kohus leiab, et Tiia Kalaus vastab PankrS § 56 nõuetele ja ta tuleb nimetada EESTI JÄTMEKÄITLUS OÜ pankrotihalduriks (PankrS § 31 lg 5). Pankrotiseaduse § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord on kehtestatud pankrotiseadusega. Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse, milles palub määrata tasu suuruseks 3174,40 eurot (sisaldab käibemaksu). Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud, vastavuses tehtud töö, kulutuste ja seadusega ja tuleb rahuldada. Ajutise pankrotihalduri tasu tehtud töö eest tuleb jätta võlgniku kanda ja välja mõista pankrotivarast äriühingu kasuks, mille kaudu haldur tegutseb. Pankroti väljakuulutamisel kohus määrab võlausaldajate üldkoosoleku toimumise aja ja koha PankrS § 31 lg 6, samuti tühistab pankrotiavalduse tagamise abinõud, kuna pankrotivara käsutamise õigus läheb üle pankrotihaldurile PankrS § 35 lg 1 p 2 ja § 36 kohaselt. Kohus avaldab viivitamatult pankrotiteate PankrS § 33 lg 1 ja lg 2 kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik