Pankroti välja kuulutamine ja võlgniku vabastamise menetluse algatamise otsustamine
Menetlusosalised
Avaldaja/võlgnik H.Z (isikukood XXX)
kohustustest
Võlgniku usaldusisik U.M (e-post XXX)
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada välja H.Z pankrot 24.08.2026 kell 16.00 ja algatada H.Z kohustustest vabastamise menetlus.
2.Nimetada H.Z pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes U.M (Autente Menetlusteenused OÜ, Harjumaa, Tallinn, Jõe 2, II korrus, 10151, tel 5026222, e-post XXX).
3.Määrata H.Z võlausaldajate esimene üldkoosolek 14.09.2026 kell 11.00 Pärnu Maakohtu Paide kohtumajas Tallinna tn 18, Paide, saal nr 2.
4.Kohustada võlgniku H.Z ilmuma vande andmiseks vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta 14.09.2026 kell 11.00 Pärnu Maakohtu Paide kohtumajas Tallinna tn 18, Paide, saal nr 2. Võlgniku ilmumata jäämisel võib kohus teda trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. H.Z ei tohi kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestist lahkuda.
5.Pankrotimenetluse lõpuni täidab H.Z kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes peab esitama võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta igal aastal aruande 25. augustiks, esimene aruanne esitada 25.08.2026.
6.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
7.Avaldada viivitamatult pankrotimääruse ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta teadaanded väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
8.H.Z-i võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
9.Pankrotiavalduse tagamiseks keelata võlgnikul vara käsutamine ilma pankrotihalduri nõusolekuta.
10.Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.
11.Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
12.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
13.jätta menetluskulud võlgniku H.Z kanda ning anda H.Z-ile menetlusabi usaldusisiku tasu osaliseks hüvitamiseks.
14.Määrata usaldusisiku U.M-i tasuks 1712,75 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 2123,81 eurot, millest 1173,04 eurot (sh käibemaks) hüvitada usaldusisikule menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest ning 950,77 eurot (sh käibemaks) mõista välja usaldusisiku kasuks H.Z pankrotivara arvelt. Summad tuleb kanda OÜ Autente Menetlusteenused (registrikood 12660302) arvelduskontole nr EE612200221059684023, mille kaudu usaldusisik U.M tegutseb.
15.Võlgnik H.Z on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel:
15.1.tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;
15.2.viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara,
15.3.samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg 1, 2).
16.Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).
17.Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.
18.Edastada kohtulahend pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele väljamakse tegemiseks. Edasikaebamise kord Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja. Asjaolud
1.H.Z (avaldaja, võlgnik) esitas 06.07.226 Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse, milles palus pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Avalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu.
2.Kohus võttis 09.07.2026 maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas võlgniku usaldusisikuks U.M-i .
3.10.08.2026 esitas usaldusisik kohtule aruande, milles leidis, et maksejõuetusavaldus tuleb rahuldada ning kuulutada välja H.Z pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisik tuvastas, et võlgnik on alates 26.09.2022 abielus H.Z-iga, kehtiv varasuhe varaühisuse varasuhe, olnud perioodil 16.06.1984-10.08.1992 abielus K H.Z-iga, perekonnaseaduse mõistes ülalpeetavad puuduvad. Elukoht on X (üürikorter). Üüri- ja kommunaalmaksed tasub abikaasa Ü H.Z. Võlgnik on omandanud keskhariduse M Keskkoolis. Pärast lõpetamist läks sõjaväkke, seejärel töötas 4 aastat X raudtee ehitusel autojuhina. On töötanud P MEK-is Xi ja X Metsakombinaadis autojuhina. Eesti Vabariigi alguses töötas metsas langetajana, kuid seal ei tehtud ametlikke lepinguid ja võlgnik töötas „mustalt“. Alates 2015 aastast jäi võlgnik invaliidsuspensionile. Võlgnik töötas 06.11.2024-15.06.2026 X OÜ-s ekskavaatorijuhina töötasuga 817 eurot kuus, mis laekus võlgniku Coop Pank AS arvelduskontole. Vastavalt arvelduskonto analüüsile on töötasu välja maksnud X OÜ alates mai 2025, viimati märts 2026. X OÜ-lt laekunud maksetes on viide töötasu EJK, millest võib välja lugeda viite X OÜle. Võlgniku maksuandmetes X OÜ tööandjana ei kajastu. 11.06.2026 määrusega tsiviilasjas 2-26-12873 on X OÜ pankrotiavalduse menetluses nimetatud ajutiseks pankrotihalduriks TIia Kalaus. Võlgnik on maksejõuetusavalduses teatanud, et on alates 2015 100% töövõimetu. Võlgnik on pensionär. Vastavalt Sotsiaalkindlustusameti vastusele on võlgniku sissetulekuks pension 414,10 eurot ja puudega vanaduspensioniealise toetus 13 eurot, kokku 427,10 eurot kuus. Võlgniku igakuised kulud ilma võlamakseteta on kokku 443 eurot.
Eluasemekulud on 100 eurot, toidukulud 205 eurot, transpordikulud 100 eurot, sidekulud 18 eurot ning kulutused ravimitele ja tervishoiukulud 20 eurot. Võlgnikule kuulub arvelduskonto EEX Coop Pank AS-s, saldo seisuga 16.07.2026 oli 100,05 eurot. Võlgnik kasutab seda kontot oma igapäevasteks väljaminekuteks, seega konto jääk on ajas iga päev muutuv. Rohkem arvelduskontosid võlgnikul usaldusisikule teadaolevatel andmetel ei ole. Pensionikeskus AS andmetel ei ole võlgnik liitunud kohustusliku- ega täiendava kogumispensioniga. Transpordiameti andmetel oli võlgniku nimele 05.02.202401.07.2026 registreeritud Volvo V70, reg.märk X, esmase registreerimise aasta 2009. Seejärel on sõiduk registreeritud võlgniku abikaasa, X H.Z, nimele. Võlgnik on maksejõuetusavalduses selle sõiduki väärtuseks hinnanud 1000 eurot. Sõiduk kuulub abikaasade ühisvara hulka, seega oleks võlgnikule kuuluva osa väärtus ligikaudu 500 eurot. Usaldusisik asub seisukohale, et konkreetne sõiduk ei ole ülemäära kallis ja ilmselt vastab mõistlikule vajadusele (võlgnik on pensionär, 100% töövõimetu). Võlgnik vajab autot Tallinnas arsti juures käimiseks. Usaldusisiku hinnangul võib tegemist olla isikliku asjaga, mis on hädavajalik olmevajaduste rahuldamiseks ning seega ei saa kuuluda pankrotivara hulka.X H.Z nimele oli 22.11.202329.01.2024 registreeritud Toyota Verso-S, reg.märk X, esmase registreerimise aasta 2012. Autoportaal.ee müüakse umbes sama tüüpi sõidukit hinnaga 2 400 eurot. Sõiduk kuulus abikaasade ühisvara hulka, seega oleks võlgnikule kuuluva osa väärtuseks olnud eelduslikult ligikaudu 1 200 eurot. Transpordiamet pole vastuses avaldanud, kellele sõiduk on võõrandatud. Võlgnik on vastanud, et andsid müügipunkti ning nemad seal müüsid. Usaldusisiku hinnangul tagasivõitmise võimalusi ei esine. Vastavalt Äriregistris toodud andmetele võlgnikul ja tema abikaasal äriühingutega kehtivad ja kehtetud seosed puuduvad. Riikliku Ehitisregistri andmetel võlgnikule ehitisi kui vallasasju ei kuulu. Vastavalt Kinnistusraamatu andmetele võlgnikule kinnisasju ei kuulu ja ei ole kuulunud. Võlgniku abikaasa X H.Z nimele on alates 2009 registreeritud 5000/94400 kaasomandist X registriosa X, maatulundusmaa 100%. Vara ei kuulu ühisvara hulka. X H.Z-ile on kuulunud kinnistud registriosa X (kuni 2020), X (kuni 2022), X (kuni 2017) ja X (kuni 2022). Vara on soetatud enne võlgnikuga abielu sõlmimist ja kuulus seega lahusvara hulka. Rohkem võlgnikule ja tema abikaasale kinnisasju ei kuulu ja ei ole kuulunud. Võlgniku kodune vallasvara koosneb tavapärasest kodusest varast, sellele ei saa vastavalt Täitemenetluse seadustikule pöörata sissenõuet, seega ei saa see vara olla ka pankrotivara. Võlgniku pangakontode põhjal ei õnnestunud usaldusisikul tuvastada väärtuslikuma vara soetamist. Võlgnikul puudub piisav vara, mille arvelt rahuldada kõiki võlausaldajate nõudeid. Võlgniku sissetulekuks on Tervisekassa makstav haigusraha ja töötuskindlustushüvitis. Suurima nõudega võlausaldaja on Bondora AS nõudega 6 085,34 eurot, mis tuleneb laenulepingust 5354843, sõlmitud 23.02.2025. Võlausaldaja on teatanud, et seisuga 17.07.2026 on olemas kehtiv maksegraafik. Teine suurema nõudega võlausaldaja on Monefit Estonia OÜ, kelle nõue on 5368,42 eurot. Võlausaldaja on teatanud, esitab ümberarvestatud nõude (põhiosa jääk). Teiste kreeditoride nõuded on väiksemad. Võlgnik on kohustuste nimekirjas välja toonud Maksu- ja Tolliameti nõude summas 875 urot. Vastavalt Maksu- ja Tolliameti usaldusisiku päringu vastusele sissenõutav nõue seisuga 17.07.2026 puudub. Tasumistähtajaga tulevikus on 875,19 eurot tulumaks ja 42,35 eurot mootorsõiduki maks, kokku 917,54 eurot. Multitude Bank p.l.c. (endine Ferratum Bank p.l.c.) ei ole usaldusisiku päringule hinnangu koostamise hetkeks vastanud, nõude summa pärineb võlgniku esitatud andmetest. Väljaselgitatud kohustusi on võlgnikul 20 084,36 eurot. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik täita kohustusi võlausaldajate ees või katta pankrotimenetluse kulusid. Võlgnik on pensionär, ei tööta, 100% töövõimetu, puuduvad suuremad väljavaated uue töökoha leidmiseks, sissetuleku moodustab pension, võlgnikul pole võimalik täita kõiki tekkinud kohustusi. Võlgniku kohustused ületavad kordades olemasolevat
vara. Tulenevalt eelpooltoodust on tegemist võlgniku maksejõuetusega. Maksejõuetus ei ole ajutine, kuna ei ole usutav, et isegi kui võlgnik naaseb tulevikus tööle, siis pole tõenäoline, et saadav töötasu oleks piisav võetud kohustuste tasumiseks. Usaldusisiku hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele on mitterahuldav. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetusavalduse puhul maksejõuetust ka eeldatakse. Maksejõuetuse põhiliseks põhjuseks on kergekäeliselt ja tagajärgedele mõtlemata võetud laenukohustused, aga ka haigus ja ootamatu töökoha kaotus. Kreeditoridele tagasimaksmine on osutunud võlgnikule ülejõu käivaks. Maksejõuetuse põhjuseks Pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes on muu asjaolu. Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise menetluse avalduse. Kohustustest vabastamise menetluses ei saa vabaneda õigusvastaselt tahtlikult (kuriteoga) tekitatud kahju hüvitamise kohustustest ja elatise (alimentide) kohustusest (PankrS § 176 lg 2). Seega on võlgnikul võimalik kohustuste vabastamise menetlust alustada laenukohustuste suhtes. Usaldusisikule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse läbiviimise, seega tulenevalt FiMS § 18 lg 2 p 2 tuleb pankrot välja kuulutada. Kohtumääruse põhjendused
4.Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankroti väljakuulutamine
5.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FIMS § 18 lg 2 p 1 kohaselt, vaadanud pankrotiavalduse läbi, kohus kuulutab välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule.
6.PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. FIMS § 45 lg 2 kohaselt, kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.
7.Usaldusisiku aruande kohaselt H.Z-il puudub vara, mille arvelt saaks vähendada kohustuste mahtu märkimisväärses ulatuses. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi kokku vähemalt 20 084,36 euro ulatuses. Usaldusisik on seisukohal, et H.Z on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
8.Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga. Kohus loeb tuvastatuks, et võlgnik H.Z on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Aluseid pankroti väljakuulutamata jätmiseks asjas ei esine.
9.Tuginedes PankrS § 31 lg-le 5 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1).
10.PankrS § 31 lg 6 kohaselt, pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 51 1 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
11.Usaldusisik U.M palus kohtule 10.08.2026 esitatud usaldusisiku aruandes määrata end võlgniku H.Z pankrotihalduriks ning on kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur U.M on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.
12.Kohus kuulutab võlgniku H.Z pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes U.M-i ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku.
13.PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 88 lg 1 kohaselt võlgnik ei tohi kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestist lahkuda.
14.PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.
15.Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1-3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine
16.FiMS § 45 lg 2 näeb ette, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.
17.Võlgnik H.Z on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
18.Asjas ei ole andmeid kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud aluste olemasolu kohta. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.
19.FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes
või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja.
20.Pankrotihaldur U.M andis nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks ja pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes võimalikus pankrotimenetluses. Võlgnik on kohtule kinnitanud, et on nõus pankrotihaldur U.M-i määramisega usaldusisikuks.
21.Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur U.M on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks.
22.FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Kohus selgitab võlgnikule järgmist: − Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). − Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44). − Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1 ja 2). − Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). − Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Menetluskulud
23.FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4).
24.Vastavalt FiMS § 54 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. FIMS § 54 lg 7 kohaselt võib kohus kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku
taotlusel menetlusabi TsMS § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks.
25.PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.
26.PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 177,2 eurot. Usaldusisik taotles tasu kindlaksmääramist alla ülemmäära ehk 155 eurot tunnis.
27.Usaldusisik palub tasuks määrata 1712,75 eurot, arvestusega 11,05 tundi, hinnaga 155 eurot tunnis, lisandub käibemaks, kokku 2123,81 eurot.
28.Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks taotleb usaldusisik TsMS § 183 lg 2 alusel tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest ning ülejäänud tasu välja mõista võlgnikult.
29.Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu. Tunnitasu määr 155 eurot on kooskõlas seaduses sätestatud ülempiiriga, ning on kooskõlas täidetud ülesannete sisule ja mahuga.
30.PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).
31.2026 on kuupalga alammääraks 946 eurot, millest 1/5 on 189,2 eurot. Kuivõrd füüsilise isiku maksejõuetuse avalduse läbivaatamisel ei jätku võlgniku varast usaldusisiku tasuks vajalikeks väljamakseteks ning tulenevalt FiMS § 54 lg 2 tuleb antud menetlusstaadiumis kohaldada ajutise halduri tasu sätteid, kohaldub ka PankrS § 23 lg 4.
32.PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.
33.U.M tegutseb usaldusisikuna ja pankrotihaldurina läbi ettevõtte OÜ Autente Menetlusteenused, mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kuna tasu määratakse ettevõttele kuid ettevõte on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi.
34.Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast täies ulatuses rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas 946 eurot, millele lisandub käibemaks, menetlusabi korras riigi vahenditest. Ülejäänud usaldusisiku tasu summas 950,77 eurot (sh käibemaks) tuleb mõista välja võlgniku pankrotivara arvelt ning FiMS § 59 lg 9 alusel summas välja maksta vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Edasikaebamise kord
35.FiMS § 18 lg 10 kohaselt maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. FiMS § 8 lg 6 kohaselt, menetluskulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse.
36.FiMS § 54 lg 11 kohaselt usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.