Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046; asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Anzhela Ternikova (epost: xxx); Kostja: X (isikukood XXX; aadress xxx; e-post: xxx).
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2.Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda.
3.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata kostjal menetluskulude puudumise tõttu. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
2-25-15554 kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).
HAGEJA NÕUDED JA ASJAOLUD
1.Hageja nõuab kostjalt lepingust #20961273723 tuleneva põhivõlgnevuse 1340,24 euro, intressi 342,56 euro, sissenõudmiskulu 50 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 49,43 euro ja edasiulatuva viivise tasumist põhivõlgnevuselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 20.09.2025 kuni põhivõlgnevuse 1340,24 euro rahuldamiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja ESTO AS 22.11.2022 lepingu nr #20961273723, mille järgi sai kostja liini 4000 eurot, intressiga 39,9% aastas, krediidikulukuse määraga 48,63%, kogukuluga 5306,73 eurot ja väljavõtu tasuga 8 eurot.
3.Arvestades kostja sissetulekut ja muid kohustusi oli tõenäoline, et kostja suudab võetud krediiti tagasi maksta. Krediidivõimelisuse hindamisel analüüsis krediidiandja kostja regulaarset sissetulekut ning finantskohustusi kostja poolt esitatud andmete põhjal (sissetulek, finantskohutused jms). Krediiditaotluse täitmisel märkis kostja enda sissetulekuks 4000 eurot, millest krediidiotsuse tegemisel krediidiandja ka lähtus. Krediidiotsuse tegemisel võttis krediidiandja kostja finantskohustuste ja majapidamiskulude kohta esitatud infot: finantskohustusteks märkis kostja 250 eurot ja majapidamiskuludeks 2000 eurot. Kokku kohaldas krediidiandja kostja väljaminekuteks 2250 eurot. Päringud creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse näitasid, et kostjal puuduvad kehtivad maksehäired. Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et võlgnik on krediidivõimeline.
4.Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva arve tasumisega, tasumata olid jäänud: -
Arve nr U1717507 01.09.2023 summas 370,77 eurot; Arve nr U1756678 01.10.2023 summas 339,49 eurot; Arve nr U1797512 01.11.2023 summas 519,25 eurot; Arve nr U1839356 01.12.2023 summas 689,25 eurot.
5.Krediidiandja saatis 30.11.2023 kostjale lepingu ülesütlemise teate. Krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja eelpool mainitud võlgnevuse tasumiseks kuni 14.12.2023. Kostja ei tasunud krediidiandja poolt kindlaks määratud tähtajaks võlgnevust ega võtnud krediidiandjaga ühendust olukorra reguleerimiseks. Krediidiandja saatis kostjale 14.12.2023 lepingu lõpetamise teate, mistõttu loetakse leping ülesöelduks 15.12.2023. Krediidiandja edastas lepingu ülesütlemise teate kostja poolt antud e-posti aadressile ning seda tuleb lugeda kätte saaduks.
6.31.03.2025 loovutas krediidiandja nõuded hagejale ja hageja on püüdnud kostjaga kohtuväliselt võlgnevuse osas lahendust leida, kuid edutult.
7.Põhivõlgnevuse suurus on 1340,24 eurot. Laenulepingu alusel sai kostja krediidiandjalt 4000 eurot. Kostja tegi lepingu kehtivuse ajal tagasimakseid kokku 1558,10 eurot, millest krediidiandja arvestas 556,35 eurot põhiosa, 976,75 eurot intresside ja 25 eurot meeldetuletustasude katteks. Seega jäi pärast nende maksete arvestamist põhivõlgnevuseks 3443,65 eurot (4000 eurot – 556,35 eurot). Pärast 2
2-25-15554 lepingu ülesütlemist tegi kostja täiendavaid tagasimakseid, millest hageja arvestas põhiosa katteks kokku 2103,41 eurot. Seega põhivõlgnevuse suurus on 1340,24 eurot (3443,65 eurot – 2103,41 eurot).
8.Tasumata intressi suurus on 342,56 eurot. Vastavalt lepingu #20961273723 punktile II intressi arvutatakse igapäevaselt vastavalt intressimäärale, s.o 39,9% aastas. Kuivõrd kostja tasumata krediidijääk oli lepingu ülesütlemise seisuga 3443,65 eurot, siis arvestatakse sellelt summalt intressi. Perioodil 16.09.2023 (viimasele intressimaksele järgnenud päevast) kuni 15.12.2023 (lepingu ülesütlemiseni) on kogunenud välja laenatud põhiosa 3443,65 kasutamisest 342,56 eurot intressi.
9.Kostja võlgneb hagejale viivist 49,43 eurot. Hageja arvestas viivist alates kostja poolt tehtud viimase tagasimakse järgnevast päevast 15.05.2025 kuni hagiavalduse esitamiseni 19.09.2025 VÕS § 113 sätestatud määras tagastamata põhiosa summalt 3443,65 eurot.
10.Hageja nõuab sissenõudmiskulu 35 euro hüvitamist. Kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja korduvalt võtta võlgnikuga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks. Selleks on hageja saatnud kostjale võlateatised nii kostja kodusele aadressile, kui ka e-posti aadressile. Kostjale on edastatud järgnevad kirjad, millega seoses on kantud kulusid: 08.01.2024 nõudekiri (25,00 eurot), 22.01.2024 kiri (5,00 eurot), 29.04.2025 kiri (5,00 eurot).
11.Hageja nõuab viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 20.09.2025 seadusjärgses viivisemääras.
12.Hageja esitas alternatiivse nõude (ümberarvestuse), kui kohus leiab, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Võlgnevuse suurus pärast ümberarvestust on 330,49 eurot. Kostja sai krediiti 4000 eurot, krediidiandja arvestas maha 8 eurot ülekande tasu, tasus tagasi lepingu kehtivuse ajal kokku 1558,10 eurot ja pärast lepingu ülesütlemist 2103,41 eurot: 4000-8-1558,10-2103,41=330,49. Kostjale oli laenusumma kantud kahes osas ja viimane väljamakse kostjale oli tehtud 12.12.2022, seega hageja arvutab intressi alates 13.12.2022 laenusummalt 4000 eurot. Intressi suurus on 123,23 eurot Viivis pärast lepingu ülesütlemist 16.12.2023 kuni käesoleva ümberarvestuse esitamiseni 15.10.2025 on tagastamata põhiosalt 70,74 eurot. Kahjuhüvitis sissenõudekuludelt VÕS § 115 ja § 113 2 lg 2 p 1 alusel põhiosa võlgnevuselt kuni 500 eurot on 25 eurot, kuna hageja edastas nõude- ja meeldetuletuskirju: 01.08.2024 nõudekiri, 22.01.2024, 29.04.2025.
KOSTJA SEISUKOHT
13.Kostjale on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue kätte toimetatud kättetoimetamisportaalis 16.02.2026, kuid kostja tähtaegselt oma vastust ei esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3
2-25-15554
14.Käesoleva asja hind on 1904,06 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
15.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kuigi kohus menetleb asja lihtmenetluses ja ei anna luba otsuse edasikaebamiseks, peab kohus siiski vajalikuks teha otsuse koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
16.TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
17.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna lepingust nähtub, et laenuandja, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule krediiti, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Seega vastab 22.11.2022 lepingu nr #20961273723 tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 403 1 lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 403 4 lg 1) ning VÕS §-des 4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused.
18.Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest.
19.VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel.
4
2-25-15554 Krediidi kulukuse esialgseks määraks kujunes 48,63% aastas. Eesti Panga andmetel oli hageja nõude aluseks oleva laenulepingu sõlmimise ajal eraisikutele antud tarbimislaenude keskmine krediidi kulukuse määr 16,30% aastas ning selle kolmekordne määr 48,90% aastas. Seega ei ole tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine.
20.Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hageja on hagiavalduses selgitanud, milliste andmete alusel kostjale krediidi andmine otsustati. Laenuandja lähtus laenutaotluse rahuldamisel kostja poolt taotluses esitatud andmetest ja registritest saadavatest andmetest. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata kogu teavet. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, varasemate maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 403 4 lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja poolt viidatud krediidiandja tegevusi ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Kohtu hinnangul tulnuks krediidiandjal praegusel juhul koguda täiendavat teavet. Hageja ei ole esitanud andmeid ega tõendeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtnud arvesse ja kontrollinud kostja võimalikke kohustusi lisaks kostja laenutaotluses esitatule. Krediidiandja ei ole esitanud andmeid ega tõendeid selle kohta, et krediidiandja oleks küsinud kostja pangakonto väljavõtet. Kohus selgitab, et kostja laenutaotluses esitatud ja avalikes registrites avaldatud andmetest lähtumine ning maksehäirete puudumise kontrollimine pole piisav veendumaks tarbija krediidivõimelisuses. Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, millised kogumis ei ole tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti. Seega ei ole krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 403 4 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 403 4 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3).
21.Kohus on tuvastanud, et krediidiandja on kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
22.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 403 4 lõigetele 3 5
2-25-15554 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohus märgib, et kohtule ei ole esitatud andmeid, et laenuandja oleks kostjalt küsinud andmeid ja kostja oleks need tahtlikult esitamata jätnud või et kostja oleks midagi võltsinud. Seega on tarbijakrediidileping tühine intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas ning intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär.
23.15.10.2025 andis kohus hagejale võimaluse esitada VÕS § 4034 lg 7 järgne ümberarvestus, s.o määrata tagasimaksed uuesti. Hageja selgitas ümberarvutuste kontekstis lepingu kohta, et põhivõlg on 330,49 eurot. Kostja sai krediiti 4000 eurot, krediidiandja arvestas maha 8 eurot ülekande tasu, tasus tagasi lepingu kehtivuse ajal kokku 1558,10 eurot ja pärast lepingu ülesütlemist 2103,41 eurot (4000-81558,10-2103,41=330,49). Hageja ei esitanud ümberarvutust maksegraafikuna. Hageja soovis saada seadusjärgse intressina 123,23 eurot perioodil 13.12.2022 –15.12.2023. Hageja on lisaks palunud välja mõista viivis VÕS 113 lg 1 teises lause sätestatud määras summas 70,74 eurot alates 16.12.2023 kuni 15.10.2025 ning sissenõudmiskulu VÕS § 115 ja § 1132 lg 2 p 1 alusel summas 25 eurot. Kohus saab hageja käsitlusest aru selliselt, et hageja hinnangul ütles krediidiandja ka juhul, kui arvestada VÕS § 4034 lg 7 mõttes vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega kaasnevaid tagajärgi, kehtivalt üles 15.12.2023. Kohus leiab, et kuna hageja ei ole esitanud ümberarvutatud maksegraafikut koos kostjalt laekunud maksete kajastamisega, ei ole kohtul võimalik hinnata, millal oleks kostja ümberarvutatud maksegraafiku kohaselt sattunud vähemalt kolme maksega viivitusse. Samuti ei ole hageja põhjendanud, et leping oleks kehtivalt üles öeldud ka juhul, kui vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Kui kostja põhivõlg oli 15.12.2023 seisuga 330,49 eurot, ei ole ümberarvutusi arvestava maksegraafikuta võimalik tuvastada, kas ja millises ulatuses oleks see põhivõla jääk muutunud sissenõutavaks. Kuna hageja ei ole esitanud lepingust tulenevaid nõudeid ümberarvutatud maksegraafiku kujul, ei ole võimalik rahuldada ka seadusjärgse intressi nõuet. Sellise maksegraafiku puudumisel ei ole kohtul võimalik kontrollida, milline oleks ümberarvutuste kohaselt intressinõude suurus ega milline oleks nõude jääk käesoleval ajal. Lisaks näib intressinõue olevat põhjendamatu, kuna hageja on intressi arvutamisel lähtunud kogu laenusummast, arvestamata kostja poolt lepingu kehtivuse ajal tehtud makseid. Kuna kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest nähtuks, et leping öeldi 15.12.2023 kehtivalt üles, leiab kohus, et leping kehtib edasi. Kuivõrd lepingut ei ole kehtivalt üles öeldud, ei ole kogu põhivõlg muutunud sissenõutavaks ning puudub alus nõuda seadusjärgset viivist ja sissenõudmiskulude hüvitamist. Kohus lisab, et hagejale on loovutatud krediidiandja ja kostja vahelisest lepingust tulenevad nõuded, ta ei ole lepingupool ega saa seetõttu kujundusõigusi kasutada. Hageja ei ole nõude loovutamist täpsemalt tõendanud ega ka väitnud, et tal peaks olema mingil põhjusel õigus kasutada krediidiandja asemel kujundusõigusi. Kujundusõigusi ei saa eraldada nende aluseks olevast võlasuhtest, need ei ole eraldi loovutatavad ning neid on võimalik üle anda üksnes koos lepingulise suhtega tervikuna, st lepingu ülevõtmise teel (VÕS § 179) (RKTKo 10.06.2009, 3-2-1-55-09, p 10).
6
2-25-15554
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
24.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu ka toimikust. Seega puuduvad kostjal rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud.
25.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.