Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, EE957700771001523585 LHV Pank AS-is või EE774204278607566704 Coop Pank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99926700018186. Selgitusse võib märkida: „Igor Struk, kriminaalasi 1-26-3384, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid: - narkootilised ained (amfetamiin, fentanüül) (EKEI keemiaosakonnas) – konfiskeerida ja hävitada; - Igor Struki valdusest ära võetud narkootilise aine käitlemisvahendid (PPA asitõendite hoidlas) – konfiskeerida ja hävitada; - Igor Struki valdusest ära võetud kreatiin soonkinnisega kilekotis ja nuga (PPA asitõendite hoidlas) – tagastada Igor Strukile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Igor Struki süüdistatakse selles, et tema, olles Harju Maakohtu 20.10.2017 otsusega nr 1-177138 süüdi mõistetud KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja Harju Maakohtu 15.11.2023 otsusega nr 1-23-3150 süüdi mõistetud KarS § 331 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, käitles taas ebaseaduslikult suures koguses (s.o kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele) narkootilisi aineid amfetamiini ja fentanüüli. Nimelt omandas Igor Struk kohtueelse menetlusega tuvastamata ajal, kohas ning isikult suures koguses narkootilisi aineid, mida hoidis enda seljas olnud riiete taskus ja kaasas olnud seljakotis kuni 18.02.2026 kellani 16.10, mil temalt Tallinnas aadressil Lõime 20 asuva maja juures kahtlustatavana kinnipidamise käigus leiti ja võeti ära: -

jope paremast taskust musta värvi karbi seest 10 soonkinnisega läbipaistvat kilekotti, milles kollakas aine kogumassiga 3,79 g (kuivatatult), mis sisaldab 24%, s.o 0,91 g amfetamiini; musta värvi seljakotist punast värvi prillitoosi seest üks süstal, milles läbipaistev vedelik massiga 0,57 g, mis sisaldab amfetamiini, mille protsendilist sisaldust ja puhta aine kogust ei ole võimalik määrata vedeliku vähesuse tõttu; pükste taskust olevast rahakotist üks fooliumvoldik pulbrilise ainega massiga 0,068 g, mis sisaldab 3,0%, s.o 0,0020 g fentanüüli; musta värvi seljakotist halli värvi kotist üks fooliumvoldik, milles valkjas pulber massiga 0,048 g, mis sisaldab 3,1%, s.o 0,0015 g fentanüüli; musta värvi seljakotist musta värvi kotist kaks soonkinnisega läbipaistvat kilekotti, milles kollakas aine kogumassiga 0,92 g (kuivatatult), mis sisaldab 35%, s.o 0,32 g amfetamiini.

Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisi aineid hoidis Igor Struk enda elukohas Tallinnas aadressil xxx, kuni 18.02.2026 kellani 16.44, mil läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära: -

sügavkülma esimeselt riiulilt kaks soonkinnisega läbipaistvat kilekotti, milles kollakas aine kogumassiga 0,68 g (kuivatatult), mis sisaldab 27%, s.o 0,18 g amfetamiini; sügavkülma alumisest sahtlist saiakilekotist musta värvi kilekott, milles omakorda läbipaistev kilekott, milles kollakas aine massiga 46,06 g (kuivatatult), mis sisaldab 32%, s.o 14,7 g amfetamiini.

Osa eelnevalt omandatud narkootilisest ainest (soonkinnisega kilekott, milles üheksa fooliumpaberist voldikut valkja pulbriga kogumassiga 0,40 grammi, mis sisaldab 2,8%, s.o 0,011 grammi fentanüüli; kahekordne soonkinnisega kilekott, milles valjkas pulber massiga 2,71 grammi (kuivatatult), mis sisaldab 2,5%, s.o 0,068 grammi fentanüüli), mida Igor Struk hoidis enda seljas olevate riiete sisse peidetuna, viskas ta 18.02.2026 enne kella 18.16 Tallinnas aadressil Pärnu mnt 130 asuva Põhja prefektuuri B-korpuse meestetualeti potti. Potti visatud narkootilisi aineid sisaldavad pakendid avastasid politseiametnikud 18.02.2026 kell

Seega käitles Igor Struk ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet, olles varem toime pannud karistusseadustiku 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo, s.o pani toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Igor Struki, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 08.05.2026 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Igor Struki süüdi tunnistamist Kars § 184 lg 2 p 2 järgi ja tema karistamist vangistusega 3 aastat 10 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja alguseks Igor Struki kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 18.02.2026. Asitõendid KarS § 83 lg 1 alusel võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Sama paragrahvi lõike 4 alusel konfiskeeritakse aine (sh narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. KarS § 191 alusel kohus konfiskeerib narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine

või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. KrMS § 126 lg 3 p 2 kohaselt muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes KarS § 83 lg-test 1 ja 4, §-st 191 ja KrMS § 126 lg 3 p-dest 2 ja 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega järgmist: - narkootilised ained (amfetamiin, fentanüül) (EKEI keemiaosakonnas) – konfiskeerida ja hävitada; - Igor Struki valdusest ära võetud narkootilise aine käitlemisvahendid (PPA asitõendite hoidlas) – konfiskeerida ja hävitada; - Igor Struki valdusest ära võetud kreatiin soonkinnisega kilekotis ja nuga (PPA asitõendite hoidlas) – tagastada Igor Strukile. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o 2365 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p-de 3, 4 alusel ekspertiisikulud 2390 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 334,80 eurot riigituludesse. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.