Võlaõigus › Alusetu rikastumine

jõustumisest kuni kohase täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Elektriauto Kaksi OÜ (hageja I) ja Elektriauto Rent AS (hageja II) esitas 16.11.2023 kohtule hagi KiirAUtoLaen.ee OÜ vastu, milles palus tuvastada laenulepingu nr FI22062023-1 tühisus ning kohustada kostjat andma üle hagejale I sõiduki, elektriauto Škoda Enyaq 60, VIN: XXXXXXX, registreerimismärgiga XXX, omand; kohustada kostjat hüvitama hagejale 1 sõiduki valduse omavolilise äravõtmisega tekitatav otsene varaline kahju 17,40 eurot päevas alates valduse kaotusest (12.11.2023); kohustada kostjat hagejale 1 hüvitama kahju, mis võib tuleneda sõiduki rentniku Elektritakso OÜ nõudest hageja 1 vastu; kohustada kostjat hagejale 1 hüvitama kahju, mis võib tuleneda sõiduki kahjustumisest alates valduse kaotusest ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja hageja II, mida esindas juhatuse liige C.Z, 22.06.2023. a. laenulepingu nr FI22062023-1 (laenuleping). Laenuandjaks on kostja ning laenusaajaks on märgitud hageja II. Laenulepingu järgi laenas hageja II 10 000 eurot intressimääraga 42% aastas. Laenu tagastamise tähtaeg oli 21.06.2024. a. ja selle pidi tagastama kaheteistkümne osamaksega maksegraafiku alusel, esimese osamakse tagastamise tähtaeg oli 21.07.2023. a. Laenusumma kanti lepingu järgi C.Zi arvelduskontole. Hageja leiab, et selline tehing on hõljuvalt tühine. Laenulepingu osaks on sõiduki Škoda Enyaq 60, registreerimismärgiga XXX, VIN: XXXXXXX (sõiduk) müügileping nr. FI22062023-1 ja selle lisaks on sõiduki üleandmis-vastuvõtu akt. Sõiduki müügilepingut ennast laenulepingu dokumentide hulgas ei ole. Akti kohaselt on ülevõtjaks kostja ja üleandjaks Elektriauto Kaksi AS. Lepingu tekst on vigane. Hageja I on osaühing ja Elektriauto Rent AS-i tütarettevõte. Sõiduki hinnaks on määratud 10 000 eurot sõltumata asjaolust, et tegelikkuses on sõiduki turuhinnaks 27 500 eurot. Hagejad esitasid 25.10.2023. a. kostjale nõude sõiduki omandi üleandmiseks hiljemalt 31.10.2023.a. Kostja võttis 12.11.2023. a. omavoliliselt sõiduki hageja I rentniku Elektritakso OÜ parklast Tartust aadressilt Inseneri tn 2 ning viis treileril Tallinnasse, Järveotsa tee 42 tasulisse parklasse. 12.11.2023. a. saatis kostja hagejale 1 sõiduki järelmaksuga müügilepingu nr FI22062023- 1 ülesütlemise avalduse. Hagejatele teadaolevalt ei ole poolte vahel sõlmitud ühtegi järelmaksuga müügilepingut. Kostja saatis 12.11.2023 elektroonilise kirjaga hagejale 2 sõiduki järelmaksuga müügilepingu nr FI22062023-1 ülesütlemise avalduse. Selles kostja väidab, et järelmaksuga müügileping nr FI22062023-1 on sõlmitud 22.06.2023. Nagu eelnevalt mainitud, siis asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et pooled oleksid sõlminud järelmaksuga müügilepingu. Samas ülesütlemisavalduses kinnitab kostja, et sõiduk, ŠKODAENYAQ 60, XXX, on juba tema valduses. Seega kostja võttis sõiduki valduse omavoliliselt üle enne sellest hagejatele teatamist. saatis 05.10.2023 hagejate aadressile nõude sõiduki tagastamiseks.

Oma väite tõendamiseks esitas kostja postikviitungi. Kostja ei ole tõendina esitanud nõudekirja ennast. Postikviitungit ei saa tõendina aktsepteerida kuna see ei tõenda, mida posti teel saadeti. Postikviitungilt on näha, et kiri on saadetud ka valel aadressil, kuigi hagejad ja kostja olid omavahel varasemalt e-posti teel suhelnud ning kostja oli teadlik hagejate juriidilise aadressi muutumisest. Kostja saatis hagejale üksnes elektroonilisel teel teate võlgnevuse kohta. Sõiduki hageja I valdusest äravõtmisega on kostja tekitanud kahju. Otsene varaline kahju tekib saamata jäänud renditasust, milleks on 17,40 eurot päevas alates 12.11.2023. a. Lisaks ei ole välistatud hagejale 1 kahju tekkimine rentniku kahjunõude näol. Hageja II ei ole laenulepingu alusel laenu saajaks. Hagejad on esitanud tõendina sõiduki XXX rendilepingu, mis on sõlmitud Elektriauto Rent AS ja Elektritakso OÜ vahel. Selles on fikseeritud igakuine renditasu, mida hagejad saavad sõiduki rentimisest Elektritakso OÜ-le. Kuna Elektritakso OÜ ei saa sõidukit kasutada, jääb hagejatel saamata renditasu. Sõiduki omavolilise valduse hõivamisega tekitab kostja jätkuvalt kahju nii hagejatele kui ka Elektritakso OÜ-le, kes ei saa sõidukit kasutada. Seega kahju tekkimine on hagejate poolt tõendatud. Lisaks hagis toodud lepingu tühisuse tunnustele on laenulepinguga nr FI22062023-1 tekitatud õiguslikul suhtel ka näiliku tehingu tunnused: a) laenulepingusse ei ole märgitud hagejaII pangakonto numbrit, millele laen üle kantakse. Laenulepingu p.-s 3.8 on märgitud laenusaaja C.Z’i pangakonto number; b) laenulepingu tüüptingimused viitavad laenulepingu sõlmimisele füüsilise isikuga. c) laenusumma on üle kantud füüsilisele isikule, C.Z’ile, mida on kostja ka oma hagi vastuses kinnitanud; d) C.Z on kostjaga sõlminud laenulepingu tagamiseks mh. ka käenduslepingu nr. FI26052023-2 lisa 5. Alternatiivselt palun kohtul hinnata, juhul kui kohus tuvastab laenulepingu tühisuse, kas kostja laenu tagasimaksmise nõue hagejale II on kooskõlas hea usu põhimõtte ja heade kommetega. Hagejad ei vaidle vastu, et kostja ja hageja 1 vahel on sõlmitud sõiduki ostumüügileping, millega sõiduk, Škoda Enyaq 60, registreerimismärgiga XXX, VIN: XXXXXXX, vahetas alusetult omanikku. Käenduslepingud nr FI22062023-1, FI26052023-2, FI26052023-3, FI26052023-4, FI26052023-5, FI26052023-6 (hagiavalduse lisa 1, lk 13-18). Käenduslepingutes nr FI260520233, FI26052023-4, FI26052023-5, FI26052023-6 on käendajatena märgitud hageja II tütarfirmad, mille juhatuse liige oli käenduslepingu sõlmimise hetkel C.Z. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellel vastu. Kostja ja hageja II seadusliku esindaja sõlmisid 22.06.2023. laenulepingu nr FI22062023-1, mille alusel andis kostja hagejale II laenu 10 000 eurot intressimääraga 42% aastas. Hagejad on kaks omavahel seotud ettevõtet ja seetõttu leppisid kostja ja hageja II kokku, et hageja II kohustusi tagab hagejale I kuuluv sõiduk Škoda Enyaq 60 (VIN: XXXXXXX, registreerimismärgiga XXX). Kostja ei nõustu hagejate seisukohaga, et kostja ei saanud sõlmida kehtiva laenulepingut Elektriauto Rent AS-i juhatuse liikmega, viimane ei olnud õigustatud tegema tehinguid. mis väljuvad Elektriauto Rent AS igapäevasest majandustegevuse raamest. Äriregistrist ei ilmnenud C.Zi esindusõiguse piirangu. Laenu andmine sularahas või ülekandmine teise isiku arvelduskontole, kui laenusaajal on selleks soov ja nõusolek, on seadusega kooskõlas. Laenulepingu lisana on toodud sõiduki üleandmisevastuvõtmise aktid, müügileping ise aga oli sõlmitud transpordiameti e- teeninduse süsteemis, mis on igati kooskõlas kehtivate nõuetega. Asjaolu, et üleandmise-vastuvõtu aktis üleandjana on nimetatud Elektriauto Kaksi AS, mitte aga Elektriauto Kaksi OÜ ei oma antud asjas tähtsust, kuna tegemist on mitteolulise trükkiveaga ning ettevõtte registrikood on kajastatud õigesti. Tavapäraselt on laenuandja kohustus tagatise hindamisel veenduda, et selle väärtus ei jää alla väljastatava laenusumma. Kuigi laenuandja ei ole kohustatud määrama täpset turuhinda, peab ta

kindlustama, et tagatisvara väärtus on piisav, et vajadusel katta laenusaaja võlgnevused. Sõiduki hindamisel lähtus kostja sellest, et sõiduki minimaalne väärtus oleks piisav laenukohustuste tagamiseks. Hind ei mõjuta laenulepingu kehtivust ega selle täitmist. Laenuleping oli kehtiv kuni kostja poolt laenulepingu ülesütemiseni. Laenulepingu punkti 13.15 kohaselt, kui laenusaaja ei täida tagatisega tagatud mis tahes kohustusi kohaselt või kui laenuandja ütleb laenulepingu üles, taganeb sellest või laenuleping muutub kehtetuks, on laenuandjal õigus võtta ning laenusaajal kohustus anda viivitamatult tagatise ja selle päraldiste otsene valdus üle laenuandjale. Tagatise ja selle päraldiste otsese valduse üleandmiseks esitab laenuandja laenusaajale kirjalikus või elektroonilises vormis nõude ning laenusaaja on kohustatud tagatise ja selle päraldiste otsese valduse laenuandjale üle andma viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 2 (kahe) tööpäeva jooksul arvates laenuandja poolt vastava nõude esitamisest. Hageja II ei täitnud oma laenulepingust tulenevaid rahalisi kohustusi, jäädes kostjale võlgu lepingujärgsete maksetega, saatis kostja 05.10.2023 hagejate aadressile nõude tagatise, milleks on sõiduk, tagastamiseks. Laenulepingu punkti 14.5 järgi saadetakse laenulepinguga seotud teated kirjaga teise poole aadressile ja loetakse kättesaaduks, viie tööpäeva möödumisel. Hageja II ei täitnud kostja nõuet tagatiseks oleva sõiduki valduse tagastamiseks. Laenulepingu punkti 13.17 kohaselt pöördus kostja vastava teenuse osutaja poole palvega tuua kostjale tagatiseks oleva sõiduk. Kahju suurus sh tulevikus tekkiva kahju suurus ja põhjuslik seos on tõendamata. Kostja palub oma vastuses, juhul kui kohus tuvastab laenulepingu tühisuse, seada hageja I sõiduki omandi taastamine sõltuvusse laenusumma tagastamisega kostjale hageja II poolt. Menetluse käik Kohus pidas 16.04.2024 korraldava istungi ja andis pooltele tähtajad täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks. Hageja täpsustas 22.04.24 oma nõuet ja palus tuvastada laenulepingu nr FI22062023-1 tühisus; tuvastada sõiduki müügilepingu nr FI22062023-1 tühisus; tuvastada sõiduki järelmaksuga müügilepingu nr FI22062023-1 tühisus; tuvastada käenduslepingute nr FI26052023-3, nr FI26052023-4, nr FI26052023-5 ja nr FI26052023-6 tühisus; tunnustada Elektriauto Kaksi OÜ omandiõigust sõiduki, Škoda Enyaq 60, VIN: XXXXXXX, registreerimismärgiga XXX, suhtes ning kohustada kostjat andma hagejale 1 üle sõiduki valdus; mõista kostjalt hageja 1 kasuks välja kahju hüvitis hagiavalduse esitamise seisuga 16.11.2023 summas 87 eurot, seoses sõiduki, Škoda Enyaq 60 VIN: XXXXXXX, registreerimismärgiga XXX, hageja Elektritakso OÜ, valdusest omavolilise äravõtmisega kostja poolt; mõista kostjalt hageja 1 kasuks välja kahju hüvitis alates 17.11.2023 kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seoses sõiduki, Škoda Enyaq 60 VIN: XXXXXXX, registreerimismärgiga XXX, hageja 1 rentniku, Elektritakso OÜ, valdusest omavolilise äravõtmisega kostja poolt; jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista menetluskuludelt välja hageja 1 kasuks TsMS § 177 lg järgne viivis. Kostja esitas oma täiendavad vastuväited 23.04.2024 ja 25.08.2024. Hageja esitas 08.08.2024 taotluse tõendite kogumiseks, millele kostja oma 23.08.2024 seisukohas vastu vaidles. Kohtuistungil 07.10.2024 nõustusid pooled esitama oma pangakonto väljavõtted laenumaksete tasumise kohta. Kohtu põhjendused Kohtu hinnangul ei ole hagi põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Käenduslepingute, mis ei ole sõlmitud hagejatega, vaidlustamise osas tuleb hagi jätta läbivaatamata.

Poolte vahel on vaidlus nii laenulepingu kui ka müügilepingute ning käenduslepingute kehtivuse üle ja lepingute ülesütlemise asjaolude üle. Samuti vaidlevad pooled sõiduauto omandiõiguse ülemineku üle. Kohus võtab esmalt seisukoha laenu- ja müügilepingute ning käenduslepingute osas ja seejärel sõiduki omandiõiguse osas. Pooled ei vaidle iseenesest lepingute sõlmimise faktiliste asjaolud üle va järelmaksuga müügilepingu üle. Kohtu hinnangul tuleb laenulepinguid ja müügilepinguid tõlgendada ja käsitleda kogumis, sest tegemist on omavahel seotud toimingutega. Lepinguid tuleb tõlgendada VÕS § 29 lg 4 järgi. Kohtule esitatud asjaolude kohaselt müüs hageja I esmalt sõiduauto SKODA ENYAQ 60, tehasetähisega XXXXXXX ja registrimärgiga XXX (sõiduk) kostjale, seejärel võttis kostjalt laenu ja ostis sama sõiduki antud laenu eest tagasi, andes sõiduki laenu tagatiseks, samuti sõlmiti laenu tagamiseks käenduslepingud. Laen kanti üle hageja I juhatuse liikmele (dtl 75). Kohtule esitatud 22.06.2023 sõiduki üleandmise aktist ja müügilepingust nr FI22062023-1(dtl 31) nähtub, et Elektriauto Kaksi AS, registrikoodiga 16186225, andis üle sõiduki omandiõiguse kostjale. Sõiduki järelmaksuga müügilepingu alusel koostatud üleandmisaktist (dtl 32) nähtub, et Elektriauto Rent AS võttis vastu sõiduki valduse kostjalt. ÄS § 317 lg 1 nimetab tehingud, mille sõlmimise otsustamine kuulub nõukogu pädevusse. ÄS § 317 lg 1 p 6 järgi kuulub laenulepingu sõlmimise otsustamine nõukogu pädevusse. ÄS § 317 lg 4 sätestab üheselt, et piirangud ei kehti kolmandate isikute suhtes, mis tähendab, et tehingu kehtivus ei olene sellest, kas juhatusel oli nõukogu nõusolek tehingu tegemiseks. Seega ei ole ka oluline, kas laenuleping väljus igapäevase majandustegevuse raamest ja kohus selles osas seisukohta ei võta. Kohtu hinnangul on nii laenuleping, käenduslepingud kui ka müügilepingud ÄS § 317 lg 1 ja lg 4 mõttes kehtivad lepingud. Tehingute näilisuse osa märgib kohus, et TsÜS § 89 lg 1 järgi on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Näilikkuse hindamisel tuleb lähtuda poolte tegelikus t tahtest. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis annaks alust arvata, et pooled ei soovinud sõlmida laenulepingut. Laenulepingu sõlmimise eesmärki toetab ka asjaolu, et lepingu tagamiseks sõlmiti käenduslepingud. Tehing ei muutu näiliseks üksnes seetõtu, et tehingus kokku lepitud laenusumma on kantud üle juriidilise isiku juhatuse liikmele. Juhatuse liikmel on kohustus kasutada laenatud raha äriühingu huvides. Kui ta seda teinud ei ole, on küsimus juhatuse liikme hoolsuskohutuse rikkumises ja juhatuse liikme vastutuses, kuid see ei muuda tehingut tühiseks. Kohtu hinnangul on laenuleping kehtiv. Laenulepingu osas märgib kohus, et laenuleping ei muutu tühiseks seetõttu, et raha on üle kantud kolmandale isikule. Kohtu hinnangul võib VÕS § 76 lg 3 mõttes lepingust tulenevaid kohustusi täita ka poolte nõusolekul kolmandale isikule, käesoleval juhul makstes raha juhatuse liikme kontole. Laenuleping on sõlmitud hageja I ja kostja vahel. Laenusumma on lepingus kokkulepitult kantud hageja I juhatuse liikme kontole. Ka laenulepingut võib täita VÕS § 76 lg 3 mõttes kolmandale isikule. Käendusleping nr. FI22062023-1 lisa 4 on sõlmitud kostja ja C.Zi vahel (dtl 34). Käendusleping nr. FI26052023-2 lisa 5 on sõlmitud kostja ja Matuselahendus OÜ vahel (dtl 35). Käendusleping nr. FI26052023-3 lisa 6 on sõlmitud kostja ja hageja I vahel (dtl 36). Hagejal on võimalik vaidlustada üksnes neid lepinguid, mis on sõlmitud temaga, seega tuleb hageja nõue C.Zi ja

Matuselahendused Oü sõlmitud käenduslepingute tühisuse tuvastamiseks jätta TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel. Kohtu hinnangul on käendusleping, mis on sõlmitud hageja I ja kostja vahel kehtiv ÄS § 317 lg 1 ja lg 4 mõttes. Samas on lepingust ebaselge, milliste kohustust käenduslepinguga tagatakse. Käenduslepingu p 1 nimetab käendatavaks kohustuseks müügilepingust nr. FI22062023-1 tulenevaid kohustusi. Käenduslepingu p. 4 nimetab käendatavaks kohustuseks järelmaksuga müügilepingut. Samuti on ebaselge, kas käendaja tagab ostja või müüja kohustust, sest seda ei ole võimalik lepingu p 1 välja lugeda. Käenduslepingu ebaselgus ei muuda seda siiski tühisek, vaid need on asjaolude, mida saab välja tuua käenduskohustuse täitmisel. Lisaks tuleb märkida, et hagejad ei saa vaidlustada käenduslepingute tühisuste, kui nad ei ole ise käenduslepingu pooleks. Käendusleping FI22062023-1 lisa 4 (dtl 33) on sõlmitud kostja ja C.Zi vahel. Käendusleping nr. FI26052023-2 lisa 5 (dtl 34) on sõlmitud kostja ja Matuselahendused OÜ vahel. Käenduslepingu FI26052023-3 lisa 6 (dtl 35) on sõlmitud hageja I ja kostja vahel. Käendusleping FI26052023-4 lisa 7 (dtl 36) on sõlmitud kostja ja Elektriauto Viis OÜ vahel. Käendusleping FI26052023-5 lisa 8 (dtl 37) on sõlmitud kostja ja Elektriauto Neli OÜ vahel. Käendusleping FI26052023-6 lisa 9 (dtl 38) on sõlmitud kostja ja Elektriauto Kuus OÜ vahel. Kostja ja hageja I vahelise müügilepingu osas, millega hageja müüs sõiduki kostjale, märgib kohus järgmist. Ei ole vaidlust, et Elektriauto Kaksi AS ei eksisteeri, on olemas Elektriauto Kaksi OÜ. Ühingu registrikood üleandmisaktil on hageja I ehk Elektriauto Kaksi OÜ oma. Müügisumma on kantud hageja I tolleaegse juhatuse liikme C.Zi kontole. Kuna sõiduki valdus anti ka tegelikult hageja I juhatuse liikme poolt kostjale, ja selle üle puudub vaidlus, siis tuleb lepingut tõlgendad nii, et lepingu sõlmisid hageja I ja kostja. Üleandmisakti tuleb pidada omandiõiguse käsutamiseks AÕS § 92 lg 1 mõttes. Järelikult läks kohtu hinnangul sõiduki omandiõigus kostjale. Kohus möönab, et järelmaksuga müügilepingut ei ole kohtule esitatud, kuid kostja selgitus, et tehing sooritati transpordiameti e-teeninduses, on eluliselt usutav. Vallasasja müügilepingule ei ole ette nähtud kohustuslikku vorminõuet, seega võib see olla sõlmitud ka suuliselt. Käesoleval juhul on tõendatud sõiduki kui vallasasja valduse üleminek üleandmisekatiga (dtl 32) ja selle alusel saab järeldada, et järelmaksuga müügileping ka sõlmiti. Kostja on esitanud hagejale I teate võlast 5.10.2023 (dtl 93-94), mis on saadetud hageja juhatuse liikmele e-postiga. Teade ei nimeta lepingu ülesütlemist, vaid annab täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Hageja on esitanud kohtule kostja 12.11.2023 järelmaksuga müügilepingu ülesütlemise teate (dtl 10). Kostja esitas ülesütlemisteate kohta postikviitungi tähitud kirja saatmise kohta. Kohtu hinnangul on tõendatud, et ülesütlemisteade on hagejale saadetud. Kohus möönab, et tähitud kirja saatmine kostja poolt hagejale I ei õnnestunud. Postikviitungilt nähtub, et kiri on saadetud 05.10.2023 hagejale aadressil Kooli tee 9 Ilmatsalu. Hageja I registrijärgne aadress oli äriregistri järgi kuni 14.09.2023 Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu alevik, Kooli tee 7, 61401 (dtl 76) ja alates 14.09.2023 on hageja I aadress Suur kaar 42 Tartu. Hageja I juhatuse liige vastab oma 13.11.2023 e-kirjas kostjale, et lepingu on tühised. E-kirja pealkirjaks on märgitud „lepingu ülesütlemine“ ja e-kirja manustena on märgitud „Ulesutlemisavaldus FI22062023-1 ELEKTRIAUTO RENT AS ülesütlemise avaldus (1).asice; Elektriauto Kaksi OÜ nõue 231025.asice“(dtl 96). Kohus järeldab selles, et hagejate juhatuse liikmele olid edastatud ülesütlemisavalduse hiljemalt 13.11.2023. Kohtule esitatud pangakonto välja võttest nähtub, et hageja endine juhatuse liige on tagasi maksnud 1000 eurot laenu. Laenu tagasimaksete tegemine, sarnaselt laenu ülekandmisega, ei tõenda iseenesest seda, et lepingu oli sõlmitud hageja juhatuse liikmega.

Kohus ei võta menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt seisukohta sõiduki omandiõiguse tagastamise ja kahju nõude osas. Omandiõiguse tunnustamise nõude alusena tõi hageja välja müügilepingu tühisuse. Kuna kohus leiab, et müügileping on kehtiv, siis puudub alus ka analüüsida omandiõiguse tunnustamise küsimust. Sõiduki omandiõiguse ja valduse üleminek kostjale oli õiguspärane, järelikult ei saa tekkida ka kahju. Tsiviilasja hinna määramine Hagejate peamine nõue kostja vastu seisneb sõiduki omandi õiguse taastamises. Tulenevalt TsMS § 132 lg 11 on hagihind mittevaralise nõude puhul 3 500 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb jätta menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg 1 järgi määrab kohus menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kohtulahendis. TsMS § 1774 järgi tuleb menetluskuludelt tasuda intressi VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja on tasunud lepingulisele esindajale õigusabikulusid. Esindaja töömaht on 11 tundi ja 21 minutit ja selle eest on tasutud summas 1135 eurot (11,35 t x 100). Kohtu hinnangul on menetluskulude suurus mõistlik ja põhjendatud. Kostja tehtud menetlustoimingud on mõistlikud ja põhjendatud. Esitatud seisukohad on asjakohased. Hagejatelt tuleb menetluskulude välja mõista solidaarselt. Hagejatel tuleb tasuda ka intressi menetluskuludelt. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 19.09.2025. a otsusega nr 2-23-16258.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.