G V (isikukood xxx, rahvastikujärgne elukoht: xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt I V ja V V hagi.
2.Mõista G Vlt tütre I V kasuks välja elatis alates 01.08.2026. a kuni 11.07.2027. a igakuiselt 271,12 eurot (s.h baassumma 295,86 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 62,76 eurot ning millest on maha arvatud pool lapsetoetusest 50 eurot ja
pool lasterikka pere toetusest, mis jaguneb võrdselt kolme toetust saava lapse vahel 37,50 eurot) ning alates 12.07.2027. a kuni I täisealiseks saamiseni, s.o k uni xxx. a välja elatis igakuiselt 318,62 eurot (s.h baassumma 295,86 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 62,76 eurot ning millest on maha arvatud pool lapsetoetusest 40 eurot).
Mõista G Vlt poja V V kasuks välja elatis alates 01.08.2026. a kuni 11.07.2027. a igakuiselt 281,12 eurot (s.h baassumma 295,86 eurot, lisandub 3% keskmisest brutopalgast 62,76 eurot, millest on maha arvestatud pool lapsetoetust 40 eurot ja pool lasterikka pere toetust jagatuna kahega ja seejärel kolme toetust saava lapse vahel ehk 37 eurot 50 senti) ning alates 12.07.2027. a kuni Vi täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxx. a 318,62 eurot (s.h baassumma 295,86 eurot, lisandub 3% keskmisest brutopalgast 62,76 eurot, millest on maha arvestatud pool lapsetoetust 40 eurot) Elatist indekseeritakse iga aasta 01. aprillil vastavalt PKS § 101 lg -tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisele alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
4.Igakuised elatisemaksed tuleb tasuda J V nimetatud pangakontole, selgitusega "elatisraha", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. Igakuine elatis tuleb tasuda eelmises lauses nimetatud pangakontole iga kuu 8. päevaks järgmise kuu eest ette.
5.Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
6.Elatise väljamõistmise otsus on viivitamata täidetav.
EDASIKAEBAMISE KROD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
HAGEJATE NÕUE JA MENETLUSE KÄIK
1.Hagejad esitasid seadusliku esindaja kaudu hagi G V vastu elatise nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt elavad alates 2026. aasta märtsist alaealised lapsed hagejaga. Kostja ei osale piisavalt laste igapäevases kasvatamises ega nende ülalpidamises. Kostja elab teises linnas ning kohtub lastega üksnes paar korda kuus nende elukohas. Hageja teatas, et kohtu määratud tähtajaks ei õnnestunud pooltel jõuda kokkuleppele laste ülalpidamise küsimuses. Kostja keeldub vabatahtlikult tasumast mõlema alaealise lapse ülalpidamiseks seaduses sätestatud miinimumelatist. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kohtul võimaluse korral menetleda asja kiirendatud korras ning mõista kostjalt mõlema alaealise lapse kasuks välja seaduses sätestatud miinimumelatis alates hagi esitamise kuupäevast.
2.Kostja ei vaidle vastu hagi menetlusse võtmisele ning leiab, et puuduvad alused hagi läbivaatamata jätmiseks või menetluse lõpetamiseks. Vastuhagi kostja ei esita ning nõustub, et tal lasub seadusest tulenev ülalpidamiskohustus alaealiste laste ees. Samas ei tunnista kostja
hagi täielikult, kuna tema hinnangul ei vasta tõele väide, et ta ei osale piisavalt laste ülalpidamises. Kostja märgib, et lapsed elavad korteris, mis kuulub kaasomandina mõlemale vanemale, ning ta on ka pärast lahkuminekut jätkanud laste ülalpidamisse panustamist. Ajavahemikul märtsist kuni 2026. aasta mai lõpuni tasus kostja laste ülalpidamiseks ja nendega seotud kuludeks kokku 1 527,46 eurot, sealhulgas kommunaalteenuste, sidekulude, huvitegevuse, lasteaia, riiete, prillide, toidu ja ravimite eest. Lisaks väidab kostja, et on kandnud ka muid lastega seotud kulusid (nt toitlustus ja meelelahutus), kuid nende kohta ei ole tal kõik tšekid säilinud. Kostja selgitab, et tema majanduslik olukord on ajutiselt halvenenud, kuna ta on alates 02.03.2026. a registreeritud Töötukassas töötuna ning saab töötuskindlustushüvitist. Samuti osaleb ta Töötukassa rahastatud xxx koolitusel eesmärgiga parandada oma võimalusi tööturule naasmiseks. Kostja palub kohtul elatise suuruse määramisel arvestada tema tegelikku varalist seisundit, sissetulekuid ning asjaolu, et ta on oma võimaluste piires jätkanud laste ülalpidamist. Kostja kinnitab, et suhtleb lastega regulaarselt, külastab neid võimaluste piires ning osaleb nende kasvatamise ja tervishoiuga seotud küsimustes. Samuti märgib kostja, et kompromissi sõlmimiseks oli ta valmis, kuid pooled kokkuleppele ei jõudnud. Seetõttu palub kostja kohtul jätkata asja menetlemist ning määrata elatise suurus, arvestades menetluses tuvastatud asjaolusid, poolte majanduslikku olukorda ning laste huve. Lisaks märgib kostja, et 2026. aasta juunis ja juulis sai ta töötuskindlustushüvitist kokku 1 569,91 eurot ning samal perioodil kandis laste ülalpidamiseks dokumentaalselt tõendatavaid kulusid 834,31 euro ulatuses. Kostja rõhutab, et tegelikud laste heaks tehtud kulutused olid suuremad, kuna kõik väljaminekud ei ole dokumentaalselt tõendatavad.
3.Kohus selgitas menetlusosalistele asja lahendamist kompromissiga. Menetlusosalised ei jõudnud kompromissi tingimustes kokkuleppele.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, olles tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks vajalikud asjaolud ning hinnanud poolte esitatud tõendeid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 kohaselt igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
5.Kohus märgib esmalt, et tsiviilmenetluses on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ning vastaspoole väiteid ümber lükata või neile vastu vaielda. Hageja ja kostja määravad ise asjaolud, millele nad oma nõuded ja vastuväited rajavad, ning esitatud tõendid nende asjaolude kinnitamiseks. Kohus menetleb hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel. Samas ei ole kohus TsMS § 436 lg 6 kohaselt perekonnaasjades seotud poolte esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib lapse ülalpidamise vaidlustes TsMS § 230 lg 3 kohaselt koguda tõendeid ka omal algatusel.
6.Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. I ja V Vd on G V lapsed.
7.PKS § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama.
8.Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11).
9.Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13).
10.Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12).
11.PKS § 100 lg-s 2 on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese on peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega (vt Riigikohtu 12.05.2021. a lahend tsiviilasjas nr 2-18-6491/96).
12.Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
13.Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).
14.Eeltoodud õigusnormidest ja kohtupraktikast tuleneb, et alaealise lapse ülalpidamine on mõlema vanema seadusest tulenev kohustus, mille eesmärk on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ning tema eakohane areng. Olukorras, kus lapse elukorralduse raskuskese on ühe vanema juures ning teine vanem lapsega koos ei ela või osaleb lapse kasvatamises väiksemas ulatuses, tuleb viimasel täita oma ülalpidamiskohustust üldjuhul perioodilise rahalise elatise maksmisega. Kuna hagejad nõuavad elatist seaduses sätestatud miinimummääras, eeldatakse lapse vajaduste katmist selles ulatuses ning nende eraldi tõendamine ei ole vajalik.
15.Kehtiva PKS § 101 lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui §
alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hagejad soovivad määrata elatis seaduses sätestatud miinimummääras, arvestades ka seadusest tulenevaid võimalikke tulevasi muudatusi.
16.PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt arvutatakse (miinimum) elatist järgmiselt: - Igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 295,86 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. - Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4). Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta 01. aprillil. Keskmine brutopalk 2092 eurot ja 3% sellest on 62,76 eurot.
PKS § 101 lg 3 ja 4 arvestatuna kujuneb elatise miinimumsuurus järgmiselt: - PKS § 101 lg 3 järgne baassumma 295,86 eurot, millele lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 295,86 + 62,76 =358,62 eurot. - PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. PHS § 21 lg 2 kohaselt on lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele 450 eurot.
17.Lapsetoetust makstakse igale lapsele alates sünnist kuni 19-aastaseks saamiseni ning toetuse suurus sõltub sellest, kas laps on pere esimene, teine, kolmas või järgnev laps – pere esimese ja teise lapse puhul 80 eurot ning kolmanda ja iga järgneva lapse puhul 100 eurot kuus. Nimetatud toetused on ette nähtud laste ülalpidamiskulude katmiseks ning kohus arvestab neid elatise suuruse kindlaksmääramisel vastavalt seadusele.
18.Rahvastikuregistri andmetel on hagejad peres teine ja kolmas laps, järelikult on hagejate lapsetoetus 80 ja 100 eurot kuus.
19.Kohus leiab, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada lapsele makstava lapsetoetuse ja lasterikka pere toetusega, kuna hagejate ülalpidamiskulud on perekonnaseaduse § 101 lg 5 kohaselt nimetatud toetuste ulatuses juba kaetud.
20.Eelneva tõttu saab Vi puhul maha arvata 80 eurot (80:2 + 450:2=225:2:3) ning I puhul 100 eurot (100:2 + 450:2:2:3). (https://www.justdigi.ee/elatiskalkulaator/).
21.PKS § 101 lg 6 kohaselt vähendatakse elatise summat juhul, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, proportsionaalselt lapse kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.
22.Käesolevas asjas ei ole poolte vahel vaidlust, et lapsed elavad hagejaga ning elavad kostjast lahus. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et lapsed ei viibinud kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus.
23.Järelikult puuduvad käesoleval juhul seaduses sätestatud eeldused elatise vähendamiseks PKS § 101 lg 6 alusel ning elatise suurust ei ole alust sel põhjusel vähendada.
24.Kostja palub kohtul elatise suuruse määramisel arvestada tema tegelikku varalist seisundit, sissetulekuid ning asjaolu, et ta on oma võimaluste piires jätkanud laste ülalpidamist.
25.Mõlemal vanemal lasub lapse ülalpidamiskohustus ja kumbki vanem on kohustatud tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse heaolu ja eakohane areng ning piisav sissetulek iseenda ja lapsele ülalpidamise tagamiseks. Teisest küljest tuleb arvestada ka seda, et lapsega koos elava vanema vahetu panus on oluliselt suurem kui lapsest lahus elava vanema panus. Riigikohus on seisukohal, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st tuleb arvestada ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. Eelduslikult peavad vanemad pidama last ülal võrdsetes osades, kuid erineva varalise seisundi korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla erinev (vt Riigikohtu 08.01.2014. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13).
26.Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada aga ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (PKS § 102 lg 1).
27.PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.
28.Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
29.Eeltoodust tuleneb, et kuigi lapse ülalpidamise kohustus lasub mõlemal vanemal ning eelduslikult tuleb last ülal pidada võrdsetes osades, tuleb elatise suuruse määramisel arvestada nii lapsega koos elava vanema suuremat vahetut panust lapse igapäevasesse hooldamisse kui ka mõlema vanema varalist seisundit. Elatis tuleb mõista välja sellises ulatuses, mis vastab elatist maksma kohustatud vanema tegelikele majanduslikele võimalustele, kahjustamata tema enda tavapärast ülalpidamist. Samas on elatise vähendamine alla PKS § 101 alusel arvutatud miinimummäära lubatav üksnes mõjuva põhjuse olemasolul, mille esinemist peab tõendama kostja. Käesoleval juhul kostja selliseid asjaolusid kohtu ette toonud ei ole.
30.Kohus kohustas kostjat esitama kohtule enda andmed oma varalise seisundi ja sissetulekute kohta.
31.Kostja esitas kohtule pangakonto väljavõtte perioodil 01.03.2026. a kuni 08.07.2026. a, millest nähtub, et ta on teinud hagejate seaduslikule esindajale ülekanded hagejate toidu, riiete, jalatsite, trenni ja ravikuludeks kokku summas 1 668 eurot. Kostja poolt esitatud tõenditest nähtub, et kostja on tasunud nimetatud perioodil xxx teenuse eest, OÜ xxx Interneti- televisiooni ja sideteenuste eest, elektri- ja maagaasi teenuse eest xxx AS-ile, tasunud tütre lasteaiatasu ja trenni eest 681,31 eurot. Kostja on Töötukassas töötuna arvel ja on saanud Eesti Töötukassalt töötuskindlustushüvitist aprill-kuni juulikuu eest 3 006,48 eurot.
32.Kohus leiab kostja poolt esitatud tõendeid hinnates, et kostja ei ole jätnud oma ülalpidamiskohustust täielikult täitmata. Esitatud pangakonto väljavõttest ja muudest dokumentidest nähtub, et ajavahemikul 01.03.2026 kuni 08.07.2026 on kostja kandnud hagejate seaduslikule esindajale laste ülalpidamiseks 1 668 eurot ning tasunud vahetult lastega seotud kulusid (mh lasteaia-, huvitegevuse-, side-, interneti-, elektri- ja gaasiteenuste eest) kokku 681,31 euro ulatuses.
33.Samuti nähtub esitatud tõenditest, et kostja on vaidlusalusel perioodil olnud Eesti Töötukassas töötuna arvel ning tema peamiseks sissetulekuks on olnud töötuskindlustushüvitis kogusummas 3 006,48 eurot ajavahemikul aprillist kuni juulini 2026. a.
34.Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kostja on oma tegelikke majanduslikke võimalusi arvestades osalenud alaealiste laste ülalpidamises ning täitnud oma ülalpidamiskohustust vähemalt osaliselt. Esitatud tõendid kinnitavad, et kostja on oma sissetulekute piires teinud laste ülalpidamiseks regulaarseid makseid ning kandnud vahetult lastega seotud vältimatuid
kulutusi. Seega ei saa olemasolevate tõendite põhjal järeldada, et kostja oleks oma ülalpidamiskohustuse täielikult täitmata jätnud või sellest kõrvale hoidunud.
35.Kohus on kontrollinud kostja ja hageja seadusliku esindaja vara elektroonilisest kinnistusraamatust, töötamise registrist, äriregistri teabesüsteemist ja liiklusregistrist. Elektroonilise andmebaaside andmetel, tuvastas kohus järgmist. Kinnistusraamatu andmetel on G V ja J V korteriomandi xxx ühisomanikud. J Vle kuulub 1/3 kaasomandist korteriomandist xxx. Eesti Riiklik Autoregistrikeskuse andmetel kuulub J Vle 2011. < aasta sõiduk xxx (registreerimismärk xxx). Võrreldes vanemate majanduslikku olukorda, on ilmne, et hageja esindaja varaline seisund on parem kui kostjal.
36.Kostja ei ole vaidle vastu elatise tasumisele. Kostja on seisukohal, et ta täidab laste suhtes ülalpidamiskohustust vastavalt enda majanduslikust olukorrast lähtudes.
37.Kohus arvestab, et hagejad nõuavad elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest, s.o 18.05.2026. a. Samas nähtub kostja esitatud pangakonto väljavõtetest ja muudest tõenditest, et kostja on ka pärast hagi esitamist jätkanud laste ülalpidamisse panustamist. Nimelt on kostja 2026. aasta mais, juunis ja juulis tasunud hagejate seaduslikule esindajale ning vahetult lastega seotud kulude katteks (s.h huviring, lasteaiatasu, elektri- ja gaasiteenused, telefoni- ja internetiteenused) kokku 1 278,50 eurot.
38.Kohus märgib, et lapse ülalpidamiskuludeks arvestatakse eelkõige eluaseme- ja toidukulud, riided, jalanõud, haridus, tervishoid, transpordikulud, vabaaja kulu, hügieen.
39.Eeltoodust tulenevalt ei saa järeldada, et kostja oleks alates hagi esitamisest jätnud oma ülalpidamiskohustuse täielikult täitmata. Vastupidi, esitatud tõenditest nähtub, et kostja on vaidlusalusel perioodil jätkanud laste ülalpidamisse rahalist panustamist ning kandnud nii otseseid kui ka lastega seotud vältimatuid kulutusi. Neid asjaolusid tuleb kohtul elatisenõude põhjendatuse ja võimaliku võlgnevuse hindamisel arvesse võtta.
40.Võttes arvesse poolte majanduslikku olukorda, laste vajadusi, kostja senist panust laste ülalpidamisse ning perekonnaseadusest tulenevaid põhimõtteid, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
41.Kohus arvestab, et kostja on pärast hagi esitamist jätkanud laste ülalpidamisse panustamist, tehes rahalisi ülekandeid ning tasudes vahetult lastega seotud vältimatuid kulutusi. Seetõttu ei saa järeldada, et kostja oleks oma ülalpidamiskohustuse täielikult täitmata jätnud. Samas nähtub tõenditest, et kostja ei ole täitnud oma ülalpidamiskohustust kogu seaduses ettenähtud ulatuses.
42.Kohus arvestab ka asjaolu, et kostja on käesoleval ajal registreeritud Eesti Töötukassas töötuna ning tema sissetulek on ajutiselt vähenenud. See asjaolu ei vabasta kostjat siiski lapse ülalpidamise kohustusest. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et vanem peab tegema kõik endast oleneva, et hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige tuleb lapse ülalpidamise kohustust täita oma sissetulekute arvel ning
piisava sissetuleku puudumisel vajaduse korral ka muu vara arvel. Vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes põhjusel, et tal puudub sissetulek või on see väike (Riigikohtu 24.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15; 13.02.2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-2343/41).
43.Kohus arvestab elatise suuruse kindlaksmääramisel erekonnaseaduse § 101 lg 5 kohaselt asjaolu, et laste vajadusi rahuldatakse osaliselt lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Seetõttu lähtutakse elatise arvutamisel perehüvitiste seaduses sätestatud lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suurusest seni, kuni hagejate eest makstakse vastavaid perehüvitisi. Käesoleval juhul arvestab kohus nimetatud toetusi kuni 2008. aastal sündinud lapse 19aastaseks saamiseni, mil lõpeb tema õigus lapsetoetusele ning sellest tulenevalt võib muutuda ka lasterikka pere toetuse maksmise alus ja suurus. Pärast nimetatud asjaolu muutumist kuulub kostja poolt tasutav elatis määramisele perekonnaseadusest tulenevas suuruses, arvestades kehtivat seadusjärgset miinimumelatist ja selle arvutamise aluseid.
44.Kohus mõistab kostjalt hagejate kasuks välja elatise perekonnaseaduse § 101 alusel arvutatavas suuruses, arvestades lapsetoetust ja lasterikka pere toetust kuni ajani, mil xxx. aastal sündinud laps saab 19-aastaseks ja talle makstavate perehüvitiste suurus muutub. Alates sellele järgneva kuu algusest kuulub elatis tasumisele perekonnaseaduse § 101 alusel arvutatavas kehtivas seadusjärgses miinimummääras, arvestades edaspidi üksnes seadusest tulenevaid elatise arvutamise aluseid. Selline lahendus tagab alaealiste laste õiguse piisavale ülalpidamisele ning on kooskõlas laste parimate huvide kaitse põhimõttega.
45.Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist.
46.Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist, st kui vanem on sattunud olukorda, kus ei suuda enam tasuda elatist välja mõistetud miinimummääras, või lapse vajadused on oluliselt suurenenud ning välja mõistetud miinimumelatis ei kata enam lapse vajadusi (sel juhul tuleb lapse vajadusi tõendada).
47.Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb välja mõista elatis alaealiste laste ülalpidamiseks PKS § 101 alusel arvutatud miinimummääras alates 01.08.2026 Kohus lähtub otsust tehes lapse parimatest huvidest, vanemate võrdsest ülalpidamiskohustusest ning sellest, et kohtulahend peab olema reaalselt täidetav. Menetluskulude jaotus
48.TsMS § 173 lg 1 ja 4 järgi märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
49.TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.