Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046; asukoht XXX, 10617 Tallinn), lepinguline esindaja Pille Martin (epost
hagi
Y.H
vastu
Kostja: Y.H (isikukood XXX; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx e-post Asja läbivaatamine
võlgnevuse
elukoht
XXX,
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta B2 Impact OÜ hagi Y.H vastu võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda. Y.H-le puuduvad.
hüvitatavad menetluskulud
3.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas 12. novembril 2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse Y.H (kostja) vastu põhivõlgnevuse 2949 euro 72 sendi, intressi 487 eurot 54 sendi, sissenõudmiskulu 35 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 1246 euro 47 sendi ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja ja IPF Digital AS (krediidiandja) vahel sõlmitud krediidikontolepingutest: 27. detsembril 2019 sõlmitud lepingust nr 4673314, 9. märtsil 2020 sõlmitud lepingust nr 4789292 ja 7. detsembril 2020 sõlmitud lepingust nr 4948413. Krediidiandja on teinud kostja arvelduskontole väljamakseid kokku summas 3937 eurot 51 senti. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 5475 eurot 78 senti, millest on arvestatud põhiosa katteks 987 eurot 79 senti, intressi katteks 4472 eurot 70 senti, võla sissenõudmisega tekkinud kulude katteks 15 eurot ja viivise katteks 29 senti. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega, kui jättis oktoobrikuu (summas 140 eurot 93 senti, maksetähtaeg 3. november 2022), augustikuu (summas 140 eurot 93 senti, tähtaeg 5. september 2022), veebruarikuu (summas 140 eurot 93 senti, maksetähtaeg 3. märts 2023), juunikuu (summas 138 eurot 63 senti, maksetähtaeg 3. juuli 2023) ning oktoobrikuu (summas 138 eurot 63 senti, maksetähtaeg 3. oktoober 2023) osamaksed tasumata. Krediidiandja saatis 5. detsembril 2023 kostjale teate lepingu täitmiseks täiendava tähtaja andmise kohta kuni 25. detsembrini 2023. Kostja ei tasunud krediidiandja poolt kindlaks määratud tähtajaks võlgnevust ega võtnud krediidiandjaga ühendust olukorra reguleerimiseks, mistõttu loeti leping ülesöelduks 25. detsembril 2023. Krediidiandja teavitas kostjat, et täiendava tähtaja jooksul võlgnetavate summade tasumata jätmise korral loovutab krediidiandja nõude hagejale. Lepingu nr 4673314 sõlmimisel kostja krediidivõimelisuse hindamiseks tegi krediidiandja 20. detsembril 2019 päringu Creditinfo andmebaasi, kontrollimaks avalike maksehäirete olemasolu. Laenu taotlemise hetkel ei olnud kostja kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid ega ametlikke teadaandeid. Päringu vastusest nähtuvalt ei olnud laenu taotlemise hetkel kostja kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid ega ametlikke teadaandeid. Kostja märkis taotluses, et tema sissetulek on 3000 eurot (kinnitatud sissetulek pangakonto väljavõtte andmetel on 2285 eurot), majapidamiskulud 450 eurot, finantskohustused 550 eurot, ülalpeetavaid 0, töökoht Safeplay AS. Lisaks analüüsis krediidiandja kostja pangakonto väljavõtet. Lepingu nr 4789292 sõlmimisel tegi krediidiandja kostja krediidivõimelisuse hindamiseks 9. märtsil päringu Creditinfo andmebaasi, laenu taotlemise hetkel kostjal maksehäireid ei olnud. Taotluses märkis kostja, et tema sissetulek on 3000 eurot, majapidamiskulud 450 eurot, finantskohustused 550 eurot, ülalpeetavad puuduvad ja töökoht on Safeplay AS-s. Lepingu nr 4948413 sõlmimisel kontrollis krediidiandja kostja maksehäireid Creditinfo andmebaasist, kostjal maksehäired puudusid. Kostja märkis taotluses enda sissetulekuks 3000 eurot (kinnitatud sissetulek pangakonto väljavõtte andmetel on 1799 eurot), majapidamiskulud 450 eurot, finantskohustused 550 eurot, ülalpeetavaid 0 ning töökoht Kevytpro OY-s. Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 47,88% aastas ja 0,13% päevas. Krediidi kulukuse määr on 60,96% aastas. Vastuseks kohtu nõudele esitada täiendavad selgitused ja tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta, esitas hageja 24. aprillil 2026 kostja pangakonto väljavõtted perioodide 1. september 2019. a kuni 20. detsember 2019. a ning 1. september 2020. a kuni 8. detsember 2020. a kohta.
2.Kostjale on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue kättetoimetatud 10. mail 2025. Kostja hagile ei vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
4.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingutest võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud kõiki VÕS § 404 lg-s 2 loetletud andmeid, muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 2). Tarbija poolt laenu kättesaamist või krediiti kasutamist peab tõendama hageja. VÕS § 410 lg 1 kohaselt ei välista VÕS § 404 lg-s 1 nimetatud vorminõue tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal.
5.Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (vt RKTKp 24.11.2023. a, nr 221-13098, p 13).
6.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti krediidilepingud krediidiandjaga iseteenindussüsteemis. Krediidikonto taotlemiseks esitab klient elektroonilise taotluse krediidiandja veebilehel või suulise taotluse telefoni teel. Leping loetakse sõlmituks pärast seda, kui krediidiandja on teinud otsuse krediidikonto avada. Hageja selgituste kohaselt on kostja teinud taotlused krediidilepingute sõlmimiseks 20. detsembril 2019, 9. märtsil 2020 ning 7. detsembril 2020. Hageja on esitanud kostjaga sõlmitud lepingud, sh krediidikonto personaalsed tingimused, üldtingimused ning Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe, ükski dokument ei ole allkirjastatud (dtl 46–91). Hageja on esitanud kohtule ka maksekorraldused kostjale krediidi kasutusse andmise tõendamiseks (dtl 14–16, 100–103). Esitatud maksekorralduste kohaselt on kostjale tehtud väljamakseid kokku summas 3937 eurot 51 senti. Kohus loeb seega tõendatuks, et kostjale võimaldati perioodil 27. detsember 2019 kuni 27. aprill 2023 krediiti kokku summas 3937 eurot 51 senti. VÕS § 408 lg 1 ja 2 kohaselt muutub tarbijakrediidileping, milles on puudu VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave, siiski kehtivaks, kui tarbija hakkab krediiti kasutama.
7.Hagiavalduse ja sellele lisatud lepingute kohaselt oli 27. detsembril 2019 sõlmitud lepingu nr 4673314 kohaselt intressimäär 45,96% aastas, viivisemäär on võrdne intressimääraga ja
krediidi kulukuse määr 57,98% aastas. 9. märtsil 2020 sõlmitud lepingu nr 4789292 intressimäär oli 47,88% aastas, viivisemäär on võrdne intressimääraga ja krediidi kulukuse määr 60,96% aastas. 9. detsembril 2020 sõlmitud lepingu nr 4948413 intressimäär oli 47,88% aastas, viivisemäär on võrdne intressimääraga ja krediidi kulukuse määr 60,96% aastas. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Esimese lepingu sõlmimise ajal detsembris 2019. a oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 19,37% (kohaldus alates 1. juulist 2019 sõlmitud lepingutele), kolmekordne määr seega 58,11%. Teise lepingu sõlmimise ajal märtsis 2020. a oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 20,61% (kohaldus alates 1. jaanuarist 2020 sõlmitud lepingutele), kolmekordne määr seega 61,83%. Kolmanda lepingu sõlmimise ajal detsembris 2020. a oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 20,52% (kohaldus alates 1. juulist 2020 sõlmitud lepingutele), kolmekordne määr seega 61,56%. Seega ei ületa ühegi lepingu puhul lepingujärgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
8.Krediidiandja peab tarbijale laenu võimaldamisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtteid. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);
- tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt nt RKTKm 24.11.2023. a, nr 2-21-13098, p 18). Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 403 4 lg 2). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (vt nt RKTKo 31.01.2018. a, nr 2-14-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 31.01.2018. a, nr 2-14-21710, p 25.3; RKTKm 24.11.2023. a, nr 2-21-13098, p 19–22). VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel.
9.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja.
Hagiavalduse kohaselt võttis krediidiandja kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvesse kostja poolt esitatud teavet, kontrollis Creditinfo andmebaasi ning lepingute nr 4673314 ja nr 4948413 sõlmimisel kontrollis hageja ka kostja pangakonto väljavõtet. Lepingu nr 4673314 sõlmimisele eelnevalt on krediidiandja teada saanud, et kostja igakuine sissetulek on 2285 eurot (laenutaotluses märgitud 3000 eurot), majapidamiskulud on 450 eurot, finantskohustused on 550 eurot. Kostjal puudusid ülalpeetavad ning tal oli töökoht Safeplay AS-s. Vastavalt krediidiandja teostatud Creditinfo andmebaasi päringule ei olnud kostjal aktiivseid maksehäireid. Lepingu nr 4789292 puhul on hageja kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtnud, et kostja sissetulek on 3000 eurot, majapidamiskulud 450 eurot ning finantskohustused 550 eurot. Kostjal puudusid ülalpeetavad ning tööandjaks on Safeplay AS. Kostjal puudusid aktiivsed maksehäired. Lepingu nr 4948413 sõlmimisel on hageja arvestanud kostja sissetulekuks 1799 eurot, majapidamiskuludeks 450 eurot, finantskohustusteks 550 eurot. Kostjal puudusid ülalpeetavad ning töökohaks oli Kevytpro OY. Kostjal puudusid aktiivsed maksehäired.
10.Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja oleks kostjaga tarbijakrediidilepingute sõlmimisel täitnud nõuetekohaselt vastutustundliku laenamise nõudeid ja tuvastanud võlgniku tegeliku maksevõime. Kohtu hinnangul ei ole laenuandja vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Hageja on krediidivõimelisuse hindamisel väidetavalt võtnud arvesse kostja pangakonto väljavõtteid ja kontrollinud maksehäireid. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et krediidiandja oleks kontrollinud muid registreid, nt kinnistusraamat või äriregister. Pangakonto väljavõtted kajastavad perioode 1. september 2019 kuni 20. detsember 2019 ning 1. september 2020 kuni 8. detsember 2020. Esimene leping sõlmiti 27. detsembril 2019, seega võeti enne lepingu sõlmimist konto väljavõtet vähem, kui nelja kuu kohta, mis ei ole kohtu hinnangul piisav hindamaks kostja krediidivõimet. Kolmas leping sõlmiti 7. detsembril, seega puudutas konto väljavõte enne lepingu sõlmimist vaid perioodi veidi üle kolme kuu kohta. Teise lepingu puhul ei ole krediidiandja kostja konto väljavõtet kontrollinudki. Pangakonto väljavõttest perioodil 1. september 2019 kuni 20. detsember 2020 nähtub, et kostja tegeles aktiivselt hasartmängudega. Näiteks ülekanded
OLYMPIC
ENTERTAINMENT GROUP AS-le (Olybet) kokku 60 eurot 12. oktoobril 2019, 30 eurot 27. oktoobril 2019, 30 eurot 6. novembril 2019, 180 eurot 15. novembril 2019, 460 eurot 16. novembril 2019 ning OPTIWIN OÜ-le (Optibet) 7. novembril 2019 kuni 14. november 2019 kokku 2095 eurot jne. Kohtu hinnangul ei ole hageja lepingu nr 4673314 puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel ning pangakonto väljavõtte analüüsimisel arvesse võtnud kostja kulutusi hasartmängudele. Tegemist on riskikäitumisega, mis näitab sõltuvuse olemasolu ja seega oleks hageja pidanud võtma kasutusele täiendavad meetmed kostja krediidivõimelisuse hindamiseks, nt esitama kostjale täiendavaid küsimusi seoses hasartmängudega ning koguma täiendavaid andmeid. Lepingu nr 4789292 sõlmimisel ei ole hageja kostjalt pangakonto väljavõtet küsinud ega kohtule esitanud. Muuhulgas võimaldaks pangakonto väljavõte teha kindlaks, kas krediidisaaja esitatud andmed oma sissetulekute ja kohutuste kohta on usaldusväärsed. Isegi, kui hageja lähtus teise lepingu sõlmimisel varasemalt kogutud andmetest, ei ole kohtu hinnangul andmed enam usaldusväärsed. Kuivõrd laenuandja ei ole kostjalt pangakonto
väljavõtteid nõudnud või kogunud muid andmeid kostja kohustuste kohta ega hinnanud kostja sissetulekute ja kohustuste suurust piisavalt pika ajavahemiku jooksul, siis ei ole ta vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Pangakonto väljavõttest perioodil 1. september 2020 kuni 8. detsember 2020 nähtub, et kostja võttis uusi laenukohustusi (september 2020. a Ühisraha OÜ-lt laekumine 582 eurot ja Creditstar Estonia AS laekumine 230 eurot, november 2020. a Multitude Bank p.l.c. (end. Ferratum Bank) laekumine 1091 eurot). Lisaks eelmainitud võlausaldajatele olid kostjal kohustused ka Bondora AS ja Holm Bank AS ees. Pangakonto väljavõtte analüüsist nähtub keskmise palgana 1539 eurot 59 senti, kuid hageja on arvestanud kostja keskmiseks sissetulekuks 1799 eurot. Hageja ei ole täpsustanud, mida ta kostja sissetulekuna arvestas. Kohtu hinnangul ei ole hageja lepingu nr 4948413 puhul hinnanud kostja pangakonto väljavõtet piisava põhjalikkusega ning veendunud kostja võimekuses krediiti tagasi maksta. Eespoolöeldut arvestades leiab kohus, et krediidiandja ei ole kostjale krediidi väljastamisel käitunud vastutustundlikult.
11.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Kohus andis hagejale täiendava tähtaja nõude ümberarvestuse esitamiseks. Hageja ei ole esitanud nõude ümberarvestust. Kuivõrd kohus leiab, et krediidiandja ei ole käitunud vastutustundlikult, saab hagi olla õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud intressi ulatuses. Kuna hageja ei ole esitanud kohtule teavet VÕS § 4033 lg 7 kohaselt tagasimaksete uuesti määramise kohta, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ei ole võimalik kohtul hinnata põhinõude sissenõutavaks muutumist ja seega ei saa kohus ka hageja nõuete osalise põhjendatuse kohta hinnangut anda. Hagiavalduse kohaselt on kostja poolt lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 5475 eurot 78 senti, seega rohkem, kui kostjale krediiti võimaldati. Kõike eespoolöeldut arvestades tuleb hageja hagi jätta tervikuna rahuldamata. Menetluskulude jaotus
12.TsMS § 173 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtulahendis menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse menetlusosaliste vahel. TsMS § 173 lg 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kuna hageja menetluskulud jäävad hageja enda kanda, ei määra kohus kindlaks hageja menetluskulusid rahaliselt ega hinda hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes eeltoodust kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.