Hageja: Nordsten OÜ (rg-kood 12661675; asukoht: XXX), seaduslik esindaja juhatuse liige M.D (e-post: XXX);
Mini3
OÜ
vastu
võlgnevuse
Kostja: Mini3 OÜ (rg-kood 16598028; asukoht XXX-i), seaduslik esindaja juhatuse liige Q.G (e-post XXX)
RESOLUTSIOON
1.Jätta Nordsten OÜ hagi Mini3 OÜ vastu 4585,34 euro ületavas osas läbi vaatamata.
2.Rahuldada Nordsten OÜ hagi Mini3 OÜ vastu täies ulatuses.
3.Välja mõista Mini3 OÜ-lt Nordsten OÜ kasuks võlgnevus kokku 4660,51 eurot, millest 4585,34 eurot on põhinõue ja 75,17 eurot viivis perioodist 25.01.2024 kuni 12.03.2024
4.Välja mõista Mini3 OÜ-lt Nordsten OÜ kasuks viivis 1180,13 eurot alates 13.03.2024 kuni 05.07.2026 k.a.
Välja mõista Mini3 OÜ-lt Nordsten OÜ kasuks viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 4585,34 eurot) alates 06.07.2026 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (so otsuse tegemise seisuga 10,4% aastas).
6.Menetluskulud jätta täies ulatuses Mini3 OÜ kanda.
7.Mõista välja Mini3 OÜ-lt Nordsten OÜ kasuks menetluskuluna riigilõiv 595 eurot.
8.Väljamõistetud menetluskuludelt on Mini3 OÜ kohustatud tasuma Nordsten OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega
Tsiviilasi nr 2-24-104906 menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2
HAGI ASJAOLUD
1.Pärnu Maakohtu menetluses on Nordsten OÜ (hageja) hagi Mini3 OÜ (kostja) vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Kohus märgib, et 04.07.2024 menetlusse võtmise määruses on hagi resolutsioonis märgitud põhinõudeks 5785,34 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseks 75,17 eurot ning täiendav viivis, kuid enne hagi menetlusse võtmist esitas hageja 20.05.2024 puuduste kõrvaldamise dokumendi, milles vähendas hagi põhinõude summani 4585,34 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise summani 75,17 eurot. Sama summa nähtub ka hageja esitatud viivisearvestusest, milles viivis on arvutatud võlasummalt 4585,34 eurot. Seetõttu tuleb asja lahendamisel lähtuda hageja lõplikult täpsustatud nõudest, s.o 4585,34 euro suurusest põhinõudest, 75,17 euro suurusest sissenõutavaks muutunud viivisest ning täiendavast viivisest põhisummalt kuni tasumiseni. Menetlusse võtmise määruses märgitud suurem põhinõude summa ei määra hagi eset ulatuses, milles hageja oli enne hagi menetlusse võtmist nõuet vähendanud.
2.Esitatud asjaoludel oli poolte vahel sõlmitud suuline töövõtuleping, mille kohaselt tellis kostja hagejalt 2023. aasta lõpus X objektile katuse aluskonstruktsiooni tööde tegemise. Hageja saatis 16.10.2023 tööde hinnakirja ning kostja kinnitas 27.–28.11.2023 tööde tellimise ja soovi töödega alustada alates 05.12.2023. Hageja teostas kostja objektil töid ajavahemikul 6.12.2023 kuni 18.12.2023. Töö hõlmas muu hulgas müürilati, fermide, hingava aluskatte, distantsliistu, roovituse ja OSB paigaldust ning lisatöid. Hageja 5785,34 euro suurune summa on kujunenud tööde ja kaupade kogumaksumusest 4742 eurot, millele lisandus käibemaks 22% summas 1043,26 eurot. Kostja soovis pärast tööde valmimist arve vähendamist 1200 euro võrra põhjendusega, et kostjal tuli teha lisakulutusi hoonesse sattunud lume ja jää eemaldamiseks. Hageja oli ta valmis hinnaalandusega nõustuma tingimusel, et kostja tasub vähendatud arve kokkulepitud tähtajaks. Hageja koostas 10.1.2024 kostjale arve nr 10012401 summas 4585,34 eurot, milles 1200 euro suurune allahindlus oli juba arvesse võetud, ning määras tasumise tähtpäevaks 24.1.2024. Kostja ei ole arvet tasunud.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja on nõudele vastu vaielnud ega tunnista lepingulise suhte olemasolu hagejaga. Kostja väitel ei ole hageja esitanud ühtegi dokumenti, millest nähtuks X objekti suhtes sõlmitud töövõtuleping hageja ja kostja vahel. Kostja leiab, et hagile lisatud 16.10.2023 hinnapakkumine on tehtud S V poolt ning see puudutab A T OÜ tegevust, mistõttu ei tõenda see hageja ja kostja vahelise lepingulise suhte olemasolu. Kostja väitel oli X objektil tööde tellijaks OÜ ning töid teostas tegelikult A T OÜ, kusjuures hageja seaduslik esindaja võis olla objektile kaasatud S V poolt töötaja, objektijuhi või alltöövõtjana. Kostja on samuti märkinud, et 20.12.2023 saadeti arve ja tööde kokkuvõte G S OÜ-le ning alles hiljem on hageja esitanud nõude Mini3 OÜ vastu. Lisaks väidab kostja, et töid ei teostatud nõuetekohaselt, kuna katusetööd jäid pooleli ning hoonesse sattusid vihm ja lumi, millest tekkis kostjale kahju ja ehitustööde viivitus. Seega seisneb poolte vaidlus muu hulgas selles, kas lepinguline suhe oli vahetult hageja ja kostja vahel või toimus hageja osalus üksnes teise töövõtja kaudu, samuti selles, kas hagejal oli õigus esitada nõue kostja vastu ja nõuda tööde eest tasu selles ulatuses.
KOHTU PÕHJENDUS
4.Kohus, tutvunud hagiga ja hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid leiab, et hagi tuleb rahuldada 4585,34 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 75,17 euro ja edasiulatuva viivise nõudes. Menetluskulud jätab kohus kostja kanda ning määrab menetluskulud kindlaks.
Tsiviilasi nr 2-24-104906
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Poole määrab ise, mis asjaoludel ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt RKTKm 03.04.2018, 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20).
6.Kõigepealt kohus märgib, et on ekslikult võtnud menetlusse hageja põhinõude summas 5785,34 eurot, kuna see ei ole kooskõlas hageja 20.05.2024 esitatud puuduste kõrvaldamise dokumendis tehtud nõude vähendamisega (dtl 75). Istungil käsitleti küll nõuet summas 5785,34 eurot, kuid hageja ei saa menetluses tugineda suuremale põhinõudele üksnes põhjusel, et menetlusse võtmise määruses jäi ekslikult kajastuma hagiavalduse algne põhinõude summa.
7.Kohus tuvastab järgmised asja lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud, milles tulenevalt poolte seisukohtadest ja kooskõlas TsMS § 231 lg-ga 2 vaidlus puudub. Pooled ei vaidle selle üle, et
7.1.2023. aasta lõpus tehti X objektil katusekonstruktsiooniga seotud töid;
7.2.hageja seaduslik esindaja M.D viibis nimetatud objektil ja teostas seal töid ajavahemikul 6.12.2023 kuni 18.12.2023;
7.3.kostja seaduslik esindaja Q.G suhtles töödega seoses M.D-ga;
7.4.10.01.2024 koostati arve nr 10012401 summas 4585,34 eurot ja saadeti kostja e-posti aadressile ning et kostja ei ole seda arvet tasunud.
8.Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja vähendas arvel algselt nõutud summat 1200 euro võrra, kuid pooled vaidlevad selle üle, millest selline vähendamine lähtus ja kas hagejal oli õigus hiljem nõuda tööde täishinda. Lisaks vaidlevad pooled selle üle, kas hageja ja kostja vahel sõlmiti vahetu suuline töövõtuleping, kes oli tegelik lepingupartner ja tööde tellija, kas hageja tegutses iseseisva töövõtjana või üksnes teise ettevõtja kaudu, kas kostjale oli arusaadav, et ta leppis töödes kokku just hagejaga, kas hagejal oli õigus esitada nõue kostja vastu, kas tööd teostati nõuetekohaselt ning kas kostjal oli puuduste tõttu alus tasu maksmisest keelduda või tasu vähendada.
9.Käesolevas asjas tuleb kohtul tuvastada kas hageja ja kostja vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping, kui jah, siis milline töö poolte vahel kokku lepiti, millises ulatuses hageja töid tegelikult teostas ning kas tööd teostati nõuetekohaselt, milline oli kokkulepitud tasu, kas hageja nõutud summa vastab poolte kokkuleppele ning kas 1200 euro suurune hinna vähendamine oli lõplik kokkulepe või tingimuslik kompromiss ning kas hagejal oli õigus hiljem nõuda tööde täishinda 5785,34 eurot.
10.TsMS § 230 lg 1 esimene lause sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 232 lg 1 kohaselt kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta.
11.Kohus leiab tõendite kogumis hindamisel, et hageja on teinud usutavaks, et ta tegi Papli 8 objektil töid kokkuleppel kostjaga. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja seaduslik esindaja viibis objektil ja teostas seal 2023. aasta detsembris töid ning et kostja seaduslik esindaja suhtles tööde tegemise küsimustes vahetult hageja seadusliku esindajaga. Samuti nähtub tõenditest, et 10.1.2024 saadeti kostjale arve nr 10012401 summas 4585,34 eurot ning hiljem meeldetuletus
Tsiviilasi nr 2-24-104906 tasumata arve kohta (dtl 50-51). Arve saatmise e-kirjas viitas hageja eelnevale vestlusele, mille kohaselt arvet muudeti, pikendati maksetähtaega ja tehti allahindlus. Nendest asjaoludest nähtub, et poolte vahel toimus otsene suhtlus mitte üksnes tööde tegemise ajal, vaid ka tööde eest tasumise tingimuste üle, mis toetab järeldust, et hageja ei tegutsenud objektil üksnes määratlemata kolmanda isiku töötaja või alltöövõtjana, vaid pidas kostjat oma lepingupartneriks. Kui poolte ühist tegelikku tahet ei ole võimalik täielikult kindlaks teha, tuleb lepingut tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (VÕS § 29 lg 4). Kohus tõlgendab poolte käitumist ja tahteavaldusi kogumis: hageja asus kostja objektil töid tegema, kostja suhtles tööde tegemise käigus vahetult hageja esindajaga, arutas temaga tööde ja tasumise küsimusi ning hageja esitas seejärel arve kostjale. Selline käitumine oli mõistlikule isikule käsitatav töö tellimise ja tegemise kokkuleppena hageja ja kostja vahel.
12.Kostja esitatud tõendid (dtl 141-167) ei anna alust teistsuguseks järelduseks. Kostja tugineb muu hulgas A T OÜ 21.10.2023 arvele nr 23102101 ning selle edastamisele, kuid nimetatud arve on esitatud OÜ-le G S summas 5619 eurot kirjeldusega „projekteerimistööd“ (dtl 96-97). Projekteerimistööd tähendavad oma sisult üldjuhul ehitus- või konstruktsioonilahenduse kavandamist, jooniste, arvutuste või tehniliste lahenduste koostamist, mitte aga vaidlusaluseid objektil kohapeal tehtud katuse aluskonstruktsiooni ehitustöid, nagu müürilati, fermide, aluskatte, distantsliistu, roovituse või OSB paigaldus. Arve kuupäev, adressaat ja arvel märgitud töö kirjeldus ei lange kokku hageja nõude aluseks olevate detsembris 2023 objektil tehtud katuse aluskonstruktsiooni töödega. Seega ei kinnita see tõend, et A T OÜ oleks esitanud arve samade detsembris 2023 tehtud katuse aluskonstruktsiooni tööde eest, mida hageja käesolevas asjas nõuab. Ka 20.12.2023 Nordsten OÜ arve nr 20122301 (dtl 100-101) ja selle edastanud S V e-kiri (dtl 98-99) ei välista järeldust, et hageja tegi töid kokkuleppel kostjaga. Vastupidi, sellest nähtub, et sama tööde maht ja hinnapakkumises märgitud ühikuhinnad, millele hageja hiljem tugines, oli seotud just nende töödega, mida hageja objektil tegelikult tegi. Hageja esitatud S V kirjalik tunnistus (dtl 129-130) toetab seejuures hageja väidet, et S V soovitas kostjal võtta ühendust hagejaga ja leppida töödes omavahel kokku. Lisaks toetab hageja väidet ka G S OÜ juhatuse liikme ja osaniku vahetust puudutav dokument, millest nähtub, et juba 12.10.2023 esitati avaldus Q.G kustutamiseks nimetatud äriühingu juhatuse liikme ja osaniku kohalt (dtl 126). See muudab vähem usutavaks kostja väite, et ta suhtles hagejaga üksnes GS OÜ nimel. Arvestades kõiki tõendeid kogumis, leiab kohus, et hageja on piisavalt tõendanud, et hageja tegi vaidlusaluseid töid kostjaga sõlmitud kokkuleppe alusel ning et kostja ei ole oma vastuväidetega seda järeldust ümber lükanud. Täiendavalt arvestab kohus kostja ja hageja seadusliku esindaja M.D vahelist WhatsAppi suhtlust (dtl 33-34, 37-40 ja 44-48), millest nähtub, et pärast seda, kui S V oli andnud kostjale M.D kontaktandmed X objekti tööde korraldamiseks, toimus tööde tegemise, materjalide tellimise, tarne, tehniliste lahenduste ja tööde edenemisega seotud suhtlus vahetult kostja seadusliku esindaja Q.G ja M.D vahel. Suhtlusest nähtub muu hulgas materjalide koguste kooskõlastamine, tööde teostamise järjekorra arutamine, objektiga seotud probleemide lahendamine ning mitmed telefonivestlused. Nimetatud asjaolud viitavad sellele, et S V roll seisnes eelkõige poolte omavahelise kontakti vahendamises ja teatud küsimustes nõu andmises, kuid need tõendid ei kinnita, et S V või A T OÜ oleks olnud vaidlusaluse töövõtulepingu pooleks. Vastupidi, tõendite kogumist nähtub, et tööde praktiline korraldamine ja täitmisega seotud kokkulepped toimusid vahetult hageja ja kostja vahel, mistõttu toetavad nimetatud tõendid järeldust, et kostja pidas hagejat tööde teostajaks ja oma lepingupartneriks.
13.Kostja esitatud 20.12.2023 e-kirjast ja selle lisast (dtl 99-100) nähtub, et nimetatud e-kirja saatis S V aadressilt X ning selles on märgitud: „Saadan arve ja kokkuvõtte. Arve tuli M.D ettevõtte alt sulle. Temal on Swedis konto.“ E-kirjale oli lisatud M.D väljastatud arve nr 20122301, mille väljastajaks on märgitud M.D, arve esitajaks on Nordsten OÜ ning arve saajaks on OÜ G S. Lisaks nähtub samast e-kirjast, et tööde maksumus 4742,08 eurot vastab samale tööde mahule ja hinnakujundusele, millele hageja käesolevas asjas tugineb. Nendest asjaoludest ei nähtu, et S V või A T OÜ oleks olnud vaidlusaluse töövõtulepingu pooleks. Vastupidi, e-kirjast nähtub, et S V
Tsiviilasi nr 2-24-104906 tegutses töödega seotud info ja dokumentide vahendajana, samal ajal kui arve esitati Nordsten OÜ nimel ja selle väljastajaks oli märgitud M.D. Ka kostja ja M.D vahelisest hilisemast suhtlusest nähtub, et tööde tegemise, materjalide, tehniliste lahenduste ning tööde käigu küsimustes suhtles kostja vahetult hageja esindajaga. Seetõttu peab kohus usutavamaks, et V roll seisnes poolte kokkuviimises, töödega seotud teabe vahendamises ning hilisemas suhtluse korraldamises, mitte aga vaidlusaluse töövõtulepingu sõlmimises enda või A T OÜ nimel.
14.Võlaõigusseaduse § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
15.Poolte vahel kokku lepitud töö sisu nähtub eelkõige 16.10.2023 hinnapakkumisest (dtl 32) ja hageja 10.1.2024 arvest nr 10012401 (dtl 51). Nendest tõenditest nähtub, et kokku lepiti X objektil katuse aluskonstruktsiooni tööde tegemises, mille hulka kuulusid vähemalt müürilati paigaldus, fermide paigaldus, hingava aluskatte paigaldus, distantsliistu paigaldus, roovituse paigaldus, OSB paigaldus ning lisatööd. Kohus arvestab seejuures, et ka kostja esitatud 20.12.2023 e-kirjast ja selle lisatud tööde kokkuvõttest nähtub sama tööde maht ja hinnapakkumine (dtl 98-99). Seetõttu leiab kohus, et poolte vahel oli kokku lepitud just nimetatud katuse aluskonstruktsiooni ehitustööde tegemine, mitte üksnes projekteerimine või muu abstraktne ehitusalane konsultatsioon.
16.Hageja tegelikult teostatud tööde ulatus nähtub hageja esitatud arvest nr 10012401, milles tööde ja kaupade maksumus on üksikasjalikult lahti kirjutatud. Kohus loeb tõendatuks, et hageja teostas objektil vähemalt müürilati paigaldust summas 111 eurot, fermide paigaldust summas 1416 eurot, hingava aluskatte paigaldust summas 442,50 eurot, distantsliistu paigaldust summas 531 eurot, roovituse paigaldust summas 885 eurot, OSB paigaldust summas 708 eurot, lisatöid summas 552,50 eurot ning kasutas töövõtja poolt tarnitud kinnitusvahendeid summas 96,08 eurot. Tööde ja materjalide kogumaksumus oli seega 4742,08 eurot, millele lisandus käibemaks. Nimetatud tööde teostamist toetavad lisaks arvele ka poolte kokkulangevad väited selle kohta, et hageja viibis objektil ajavahemikul 6.12.2023 kuni 18.12.2023 ja tegi seal katusekonstruktsiooniga seotud töid. Kostja ei vaidle vastu sellele, et hageja objektil töötas, vaid vaidlustab eelkõige lepingulise suhte ning tööde kvaliteedi.
17.Tööde nõuetekohasuse osas ei pea kohus kostja vastuväiteid piisavalt tõendatuks. Kostja on küll väitnud, et katusetööd jäid pooleli ning hoonesse sattunud vihm ja lumi põhjustasid kahju ja ehitustööde viivituse, kuid kostja esitatud tõendid ei võimalda järeldada, et need tagajärjed olid põhjustatud just hageja tehtud tööde puudustest. Toimikust nähtub, et hageja tööde eesmärk oli katuse aluskonstruktsiooni ehitamine, mitte hoone täielik vee- ja ilmastikukindlaks muutmine, ning järgmise tööetapi – katusekatte ja parapetilahenduste tegemise – pidi teostama teine töövõtja. Samuti nähtub toimiku materjalidest, et tööde tegemise ajal esines objektil viivitusi materjalide saabumisega ning osa töödest jäi mõjutatuks kostja korraldusest ja teiste töövõtjate tegevusest. Kostja ei ole esitanud selliseid usaldusväärseid tõendeid, millest nähtuks konkreetsed hageja tehtud tööde puudused, nende ulatus, parandamise vajadus või puudustest tulenev hinna alandamise õiguslikult põhjendatud ulatus.
18.Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et pooled leppisid kokku X objektil katuse aluskonstruktsiooni tööde tegemises eespool kirjeldatud ulatuses, et hageja teostas need tööd arvel nr 10012401 ja puuduste kõrvaldamise avalduses kirjeldatud mahus ning et kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks teinud tööd mittenõuetekohaselt selliselt, mis annaks aluse tasu maksmisest keeldumiseks või tasu vähendamiseks.
19.Kokkulepitud tasu või vähemalt tasu kujunemine nähtub esitatud tõenditest piisava selgusega. Hageja tugineb 16.10.2023 hinnapakkumisele, milles on märgitud üksikhinnad müürilati, fermide, hingava aluskatte, distantsliistu, roovituse ja OSB paigaldusele ning märgitud, et hinnad ei sisalda käibemaksu ega materjale. Sama hinnapakkumine kajastub kostja esitatud 20.12.2023 e-kirjas ja
Tsiviilasi nr 2-24-104906 selle juures olnud tööde kokkuvõttes, kus on märgitud tööde ja materjalide kogusummaks 4742,08 eurot. Sellest tuleneb, et poolte vahel oli kokku lepitud tööde hinna kujunemine vastavalt ühikuhindadele ja tegelikult tehtud töö mahule ning kasutatud materjalidele.
20.Hageja 10.1.2024 koostatud arve nr 10012401 lähtub eelkirjeldatud hinnapakkumisest ja tegelikult tehtud töödest. Arvelt nähtub, et tööde ja materjalide kogumaksumus ilma käibemaksuta oli 4742,08 eurot, millele lisandus käibemaks 22% summas 1043,26 eurot, kokku 5785,34 eurot. Samal arvel on aga arvesse võetud 1200 euro suurune vähendamine ning kostjale esitati tasumiseks summa 4585,34 eurot. Kohus leiab, et 5785,34 euro kajastab tööde arvestuslikku kogumaksumust, kuid hageja poolt kostjale esitatud ja hiljem puuduste kõrvaldamise dokumendis lõplikult täpsustatud põhinõue oli 4585,34 eurot.
21.Kostja vastuväited ei anna alust järeldada, et hageja ei teinud arvel kajastatud töid või et tööde arvestuslik kogumaksumus oleks olnud muu. Kostja ei ole esitanud selliseid tõendeid, millest nähtuks, et poolte vahel oleks tööde eest kokku lepitud väiksem tasu või muu arvestuslik alus. Samuti ei nähtu kostja esitatud A T OÜ arvetest samu detsembris 2023 tehtud katuse aluskonstruktsiooni töid, mille eest hageja käesolevas asjas tasu nõuab. Seetõttu loeb kohus tõendatuks, et hageja tehtud tööde arvestuslik maksumus oli 5785,34 eurot, kuid see ei tähenda, et hagejal oleks käesolevas menetluses õigus nõuda nimetatud summat täies ulatuses, kui ta on enne hagi menetlusse võtmist nõuet vähendanud.
22.Toimikust nähtub, et pärast tööde tegemist soovis kostja arve vähendamist 1200 euro võrra ning hageja koostas 10.1.2024 kostjale arve nr 10012401 summas 4585,34 eurot, milles nimetatud vähendamine oli juba arvesse võetud. Arve saatmise e-kirjas märkis hageja, et vastavalt eelnevale vestlusele muutis ta arvet, pikendas maksetähtaega ning tegi allahindluse. Ka 25.01.2024 saadetud meeldetuletuses viitas hageja sellele, et arve oli tehtud kostja soovil pikendatud maksetähtaja ja suure allahindlusega. Hiljem, 20.05.2024 puuduste kõrvaldamise dokumendis, kinnitas hageja sama nõude vähendamist ning märkis hagi esemeks põhinõude summas 4585,34 eurot. Seega ei olnud tegemist üksnes arvel tehniliselt kajastatud allahindlusega, vaid hageja menetlusliku nõude lõpliku täpsustamisega enne hagi menetlusse võtmist.
23.Eeltoodust tulenevalt on käesolevas asjas hagi põhinõue kostja vastu tõendatud ja menetluslikult lubatud üksnes summas 4585,34 eurot. Kuigi tööde arvestuslik kogumaksumus oli 5785,34 eurot, vähendas hageja enne hagi menetlusse võtmist oma nõuet 1200 euro võrra ning kohus peab otsust tehes lähtuma hageja lõplikult täpsustatud nõudest. Seetõttu tuleb hagi põhinõude osas rahuldada 4585,34 euro ulatuses. Osas, milles hageja on menetluse varasemates dokumentides või istungil viidanud suuremale põhinõudele 5785,34 eurot, ei saa seda lugeda käesolevas asjas lahendatavaks nõudeks ulatuses, milles hageja oli nõude enne menetlusse võtmist vähendanud. Selles osas jätab kohus hagi läbivaatamata.
24.Hageja nõuab kostjalt lisaks põhinõudele sissenõutavaks muutunud viivist 75,17 eurot ning edasiulatuvat viivist kuni põhinõude tasumiseni. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi ehk viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Sama sätte järgi loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Hageja on esitanud viivisenõude seadusjärgses määras.
25.Kohus on eespool leidnud, et hageja põhinõue on põhjendatud summas 4585,34 eurot. Hageja on viivise arvestanud samalt summalt ajavahemiku 25.01.2024 kuni 12.03.2024 eest. Arve nr 10012401 tasumise tähtpäev oli 24.01.2024. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist, ning kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kuna kostja ei tasunud arvet 24.01.2024 tähtpäevaks, oli hagejal pärast nimetatud
Tsiviilasi nr 2-24-104906 tähtpäeva möödumist õigus nõuda kohustuse täitmist ning kostja sattus rahalise kohustuse täitmisega viivitusse alates 25.01.2024. Sellest kuupäevast alates tekkis hagejal VÕS § 113 lg 1 alusel õigus nõuda viivist. Hageja esitatud viivisearvestuse kohaselt oli seadusjärgne viivisemäär arvestusperioodil 12,5% aastas. Ajavahemiku 25.01.2024 kuni 12.03.2024 eest, s.o 48 päeva eest, moodustab viivis 75,17 eurot (dtl 77). Kohus rahuldab hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude 75,17 eurot.
26.Hageja nõuab ka edasiulatuvat viivist põhinõudelt kuni põhinõude täieliku tasumiseni. TsMS § 367 kohaselt võib hageja rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest tuleneva viivisenõude esitada selliselt, et kohus mõistab viivise välja kindla aja eest summana ja pärast seda kuni põhinõude täitmiseni edasiulatuvalt protsendina. Kuna kostja ei ole põhinõuet tasunud ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamine jätkub, on hagejal VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel õigus nõuda seadusjärgset viivist põhinõudelt 4585,34 eurot alates 13.03.2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
27.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja perioodist 13.03.2024 kuni 05.07.2026 k.a viivise 1180,13 eurot järgmise arvestuse kohaselt: Võlaperiood
% aastas
% päevas
Summa päevas
Per.päevi
Perioodi summa
13.03.2024-30.06.2024
12,5
0,034153
1,566031
172,26341
01.07.2024-31.12.2024
12,25
0,03347
1,534711
282,386824
01.01.2025-30.06.2025
11,15
0,030548
1,400727
253,531587
01.07.2025-31.12.2025
10,15
0,027808
1,275101
234,618584
01.01.2026-30.06.2026
10,15
0,027808
1,275101
230,793281
01.07.2026-05.07.2026
10,4
0,028493
1,306508
6,53254
Kohus rahuldab ka hageja nõude viivise väljamõistmiseks tasumata põhivõlalt seadusjärgses määras (s.o otsuse tegemise seisuga 10,4%) alates kohtuotsuse tegemisest, s.o alates 06.07.2026 kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud
28.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagi rahuldatakse käesolevas asjas põhinõude, sissenõutavaks muutunud viivise ja edasiulatuva viivise osas. Hagi jääb 4585,34 eurot ületavas osas läbi vaatamata üksnes põhjusel, et hageja oli nõuet enne hagi menetlusse võtmist vähendanud ja menetlusse võtmise määruses jäi ekslikult kajastuma hagiavalduse algne suurem põhinõude summa. Arvestades asja lahendamise tulemust ja seda, et vaidluse sisuline ese lahendatakse hageja kasuks, jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
29.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus menetluskulude jaotuse kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas. TsMS § 174 lg 2 järgi võib maakohus määrata menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui see ei takista kohtuotsuse tegemist. Käesolevas asjas on hageja menetluskuludena esitanud riigilõivu tasumise andmed ning nende rahaline suurus on tsiviilasja materjalide põhjal kindlaks tehtav, mistõttu määrab kohus riigilõivu hüvitatava suuruse kindlaks käesolevas otsuses.
30.Hageja tasus 04.02.2024 maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 155,15 eurot ning hagi esitamisel 12.03.2024 täiendavat riigilõivu 439,85 eurot. Nimetatud maksetega tasus hageja riigilõivu kokku 595 eurot. Lisaks nõudis kohus 02.07.2024 hagejalt täiendavalt 35 euro riigilõivu tasumist, mille hageja tasus 03.07.2024. Seega on hageja tasunud käesolevas asjas riigilõivu kokku 630 eurot,
Tsiviilasi nr 2-24-104906 millest 35 eurot tasuti kohtu täiendava nõude alusel. Pärast seda, kui hageja esitas 20.05.2024 puuduste kõrvaldamise dokumendi ja vähendas põhinõude 4585,34 euroni ning sissenõutavaks muutunud viivise 75,17 euroni, oli hagi menetlusse võtmise ajaks hagi ese väiksem kui riigilõivu tasumisel aluseks võetud suurem nõue. Kuna 35 euro suurune täiendav riigilõiv tasuti kohtu nõudel ega olnud tingitud hageja põhjendamatust menetluskäitumisest, ei saa selle kulu kandmine jääda hageja kahjuks.
31.TsMS § 133 lg 1 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Kuna hageja vähendas enne hagi menetlusse võtmist põhinõude 4585,34 euroni ja sissenõutavaks muutunud viivise 75,17 euroni ning nõudis lisaks seadusjärgset edasiulatuvat viivist, tuleb tsiviilasja hinnaks pärast nõude vähendamist lugeda 5233,68 eurot. Nimetatud hagi hind on aluseks ka sellele, millises ulatuses oli riigilõivu tasumine pärast nõude vähendamist vajalik ning millises osas tuli kohtu täiendava nõude alusel tasutud riigilõiv lugeda enamtasutuks.
32.Kohtu hinnangul ei mõjuta menetluskulude jaotust see, et hagi jäetakse 4585,34 eurot ületavas osas läbi vaatamata. Nimetatud osa ei jäänud läbi vaatamata hageja sisulise kaotuse tõttu, vaid seetõttu, et hageja oli enne hagi menetlusse võtmist oma põhinõuet vähendanud ning menetlusse võtmise määruses kajastus ekslikult hagiavalduse algne suurem põhinõue. Samuti ei ole alust teha hagejale menetluskulude kandmisel etteheidet selle eest, et ta tasus 03.07.2024 kohtu 02.07.2024 nõudel täiendavalt 35 eurot riigilõivu. Seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja poolt 04.02.2024 ja 12.03.2024 tasutud riigilõiv kokku 595 eurot ning kohtu nõudel enamtasutud 35 eurot tuleb hagejale tagastada seaduses sätestatud korras.
33.TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv muu hulgas osas, milles hagi jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus riigilõivu selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesolevas asjas tasus hageja kohtu 02.07.2024 nõudel 03.07.2024 täiendavalt 35 eurot riigilõivu olukorras, kus hageja oli juba 20.05.2024 vähendanud hagi põhinõude 4585,34 euroni ja sissenõutavaks muutunud viivise 75,17 euroni. Kuna hagi jäetakse 4585,34 eurot ületavas osas läbi vaatamata ning 35 euro suurune täiendav riigilõiv tasuti kohtu nõudel, tuleb otsuse resolutsioonis kajastada hagejale 35 euro enamtasutud riigilõivu tagastamine hageja avalduse alusel seaduses sätestatud korras.
34.Hageja on 12.03.2024 hagiavalduses taotlenud, et menetluskulude kindlaksmääramisel märgitaks menetluskuludelt viivise tasumise kohustus. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Kuna hageja on vastava taotluse esitanud ja kostjalt mõistetakse hageja kasuks välja menetluskuluna riigilõiv 595 eurot, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis nimetatud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.