2-25-313/16 - Pankrotiõigus - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Osaleja tasutud tagatisraha 100 eurot ei tagastatud osalejale ega arvatud pankrotivara hulka, vaid lähtudes TMS § 100 lg 4 kanti see Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja eelarve ühisossa. Pärast 800 euro suuruse oksjoni nurjumist sõlmis ühe oksjonil osalenud isikuga müügilepingu adra müümiseks hinnaga 800 eurot (645,16 eurot + käibemaks 154,84 eurot). 3) Võlgnikule kuulunud väetisekülviku Bogballe müümiseks viis läbi 16 elektroonilist oksjonit. Oksjonid alghinnaga 1100 eurot, 990 eurot, 890 eurot, 750 eurot, 670 eurot, 550 eurot, 500 eurot, 450 eurot, 405 eurot, 365 eurot, 310 eurot, 290 eurot, 250 eurot, 200 euro ja 100 eurot nurjusid kas oksjonil osalejate puudumise tõttu või seetõttu, et oksjonil osaleja ei pakkunud alghinda. Külvik õnnestus müüa 16. oksjonil alghinna 100 eurot eest (80,65 eurot + käibemaks 19,35 eurot). 4) Võlgnikule kuulunud mittekomplektse ja liiklusregistrisse kandmata traktori T 150 müümiseks suhtles esmalt vanametalli kokkuostjaga, kellega suhtlus andis aimu vara metallina realiseerimise perspektiivist, kuid lõplik rahaline tulem selgunuks siis, kui traktori metallosad on metalli kokkuostupunktis kaalutud ning traktori transpordikulud müügihinnast lahutatud. Viis selle traktori müümiseks läbi 6 elektroonilist enampakkumist. Oksjonid alghinnaga 1798 eurot, 1600 eurot, 1500 eurot, 1400 eurot ja 1300 eurot nurjusid ostuhuviliste puudumise tõttu. Traktori vrakk õnnestus müüa 6. oksjonil alghinna 1150 eurot eest (927,42 eurot + käibemaks 222,58 eurot). 5) Võlgnikule kuulunud traktori haagise (registreerimismärk 4420 EP) müümiseks läbi viidud oksjon alghinnaga 1220 eurot nurjus ostuhuviliste puudumise tõttu. Pärast oksjoni nurjumist müüs haagise Agrotalu OÜ-le hinnaga 1220 eurot (1000 eurot + käibemaks 220 eurot). 6) Võlgnikule kuulunud orasäkke Unia Akcent müümiseks läbi viidud oksjon alghinnaga 6100 eurot nurjus ostuhuviliste puudumise tõttu. Pärast oksjoni nurjumist müüs orasäkke Nord Varaliising OÜ-le hinnaga 6100 eurot (5000 eurot + käibemaks 1100 eurot). 7) Võlgnikule kuulunud kaubik Citroen Berlingo (registreerimismärk XXX) oli pankroti väljakuulutamise hetkeks lammutatud algosadeks. Mootor oli kerest eraldatud, kere oli säilinud ratasteta vrakina. Sellisena ei oleks selle metalli kokkuostu viimine osutunud majanduslikult tasuvaks. Kuna ebamäärase metallikogumi avalikult müügiks pakkumine olnuks problemaatiline, müüs kaubiku jäänuse Agrotalu OÜ-le hinnaga 124 eurot (100 eurot + käibemaks 24 eurot). 8) Liisingulepingu alusel võlgniku kasutuses olnud haagise Umega võõrandamine toimus kolmepoolsete läbirääkimiste tulemusena selliselt, et pankrotihaldur võõrandas haagise Baltic Agro AS-ile hinnaga 30 500 eurot (25 000 eurot + käibemaks 5 500 eurot). Vara müügihinnast 18 053,83 euro suuruse osa tasus ostja liisinguandja SIA Citadele Leasing Eesti filiaali kontole, liisingulepingust tulenevate SaareMõisa OÜ kohustuste täitmiseks. Müügihinnast 12 446,17 euro suuruse osa tasus ostja SaareMõisa OÜ kontole. Laekunud summa arvel tasuti Maksu- ja Tolliametile jooksvalt müügikäibemaks 5 500 eurot. Nimetatud tehingu tulemusena suurenes pankrotivara 6 946,17 euro võrra. SaareMõisa OÜ pankrotivara arvel ilmselt ei oleks saanud võtta liisingulepingut täitmiseks. Liisinguandjal oli võimalik leping üles öelda ning nõuda liisingueseme valduse enesele üleandmist. Arvestades asjaolusid võib eespool kirjeldatud liisingueseme võõrandamise tehingut pankrotihalduri hinnangul pidada vara realiseerimise optimaalseks viisiks. Kokkuvõtteks: SaareMõisa OÜ materiaalse vara müügi tulemusena laekus pankrotivara hulka 201 199,40 eurot järgmiselt: Kuupäev

6.5.Analüüsis võlgniku pankrotieelset tegevust nii maksejõuetuse põhjuste kui ka vara suurendamise võimaluste selgitamiseks. Jõudis järeldusele, et lisaks olemasoleva materiaalse vara realiseerimisele ei ole rohkem väljavaateid võlgniku vara suurendamiseks. Seoses hüpoteetilise võimalusega esitada varalisi nõudeid võlgniku ainuosaniku ja juhataja vastu toob haldur esile järgmist. Võlgniku ainuosanik ja juhataja T.O oli seadnud temale kuuluvatele kinnisasjadele (registriosad nr 2001537, 2001637, 1052037) 1. järjekohale hüpoteegid, mis tagasid võlgnikul Bigbank AS-i ees olevate kohustuste täitmist. Lisaks oli võlgniku ainuosanik seadnud temale kuuluvale kinnisasjale (registriosa nr 2205037) hüpoteegi, mis tagab seniajani võlgnikul Baltic Agro AS-i ees olevate kohustuste täitmist. Enne kui Bigbank AS esitas pankrotihaldurile nõudeavalduse, võõrandati täitemenetluses kaks hüpoteegiga koormatud kinnisasja (registriosad nr 2001537 ja 2001637) ning müügist saadu arvel rahuldati Bigbank AS-i nõuet 67 096,21 euro ulatuses. Selles ulatuses läks Bigbank AS-i nõue seaduse (AÕS § 349 lg 3) alusel üle T.O-le, kuid T.O ei esitanud pankrotihaldurile nõudeavaldust. Pärast seda kui Bigbank AS oli esitanud pankrotihaldurile nõudeavalduse, võõrandati täitemenetluses kolmas T.O-le kuulunud kinnisasi (registriosa nr 1052037). Müügist saadu arvel rahuldati Bigbank AS-i nõuet 51 340,58 euro ulatuses. Pankrotihaldurile esitatud Bigbank AS-i nõude rahuldatud osa läks seaduse (AÕS § 349 lg 3) alusel üle T.O-le. Pankrotimenetluse lõpparuande kohtule esitamise ajal toimub ses pankrotimenetluses tunnustatud Baltic Agro AS-i nõude rahuldamiseks täitemenetlus nr 176/2024/3652 T.O suhtes. Kohtutäitur realiseerib T.O elukohaks olevale kinnisasjale (registriosa nr 2205037) Baltic Agro AS-i kasuks seatud 100 000 euro suurust hüpoteeki. Võib-öelda, et T.O teadaolev vara juba on kulunud või eeldatavalt lähiajal kulub võlgniku kohustuste täitmiseks ning pankrotimenetluses tema vastu varaliste nõuete esitamist ei pea pankrotihaldur sisuliselt põhjendatuks ega ka praktiliselt perspektiivikaks T.O varalise olukorra tõttu.

Võlgnik on maksejõuetuse põhjusena nimetanud vaid mitme aasta halba ilma, mis ei soosinud võlgniku tegevust. Põhimõtteliselt võib ilm põllumajandusettevõtte käekäiku mõjutada ja haldur ei väida, et võlgniku juhataja väited ilma negatiivse mõju kohta on valed. Siiski, tõenäoliselt ei olnud ilm ainus võlgniku ebaedu tinginud tegur. Võlgniku juhataja on võlgniku tegevusest rääkides olnud kidakeelne. Ei ole kindel, et võlgniku tegevuse sisu, maht ja tulem on raamatupidamises kirjendatud ammendavalt. Kui see kahtlus peab paika, siis puudub usaldusväärne teave, mille analüüsimine võiks pakkuda tõepärast selgitust võlgniku tegevuse ebaõnnestumise põhjuste kohta. Võlgniku raamatupidamises kajastatud tegevuse mahu ja tulemuslikkusega võrreldes oli võlgniku kasutatud krediidi maht liiga suur. Ses kontekstis on loomulik, et krediidilepingute peaaegu ainsaks katteallikaks kujunes kas uus krediit või tagatiste realiseerimisest saadu, mitte võlgniku ettevõtluse tulemusena tekkiv positiivne rahavoog. Pankrotiavalduse menetluses väitis võlgniku juhataja ajutisele pankrotihaldurile, et võlgniku kasutuses võis olla umbes 240 ha maad. Viimaselt suurimalt krediidiandjalt, Bigbank AS-ilt laenu taotledes väitis võlgnik Bigbank AS-ile, et tema haritava maa pindala on järgmine: 2019. aastal 341 ha, 2020. aastal 500 ha, 2021. aastal 630 ha ning 2022. aastal 654 ha. Võlgnikule enesele kuuluva haritava kinnisasja pindala oli 30,08 ha. Lisaks oli võlgnikul U. R. sõlmitud rendileping 60,01 ha haritava maa kasutamiseks. Võlgniku raamatupidaja on pankrotihaldurile avaldanud, et tal puudus ülevaade võlgniku sõlmitud maa rendilepingutest ja haritava maa pindalast. Võlgniku juhataja on pankrotihaldurile väitnud, et osad maa rendilepingud olid sõlmitud suuliselt ja kõik rendimaksed ei pruukinud kajastuda võlgniku raamatupidamises. 2022. aasta suvel Bigbank AS-ilt krediiti taotledes väitis võlgnik, et ta saab 2022. aastal enda haritavatelt põldudelt 2733,50 tonni erinevaid vilju, mille müümisest teenib tulu 923 835 eurot. Võlgniku 2022. aasta majandusaasta aruande kohaselt oli tema müügitulu 2022. aastal 437 029 eurot ehk enam kui poole väiksem krediidi taotlemisel väidetust. Taustainfoks – raamatupidamises kajastatud müügitulu oli 2019. aastal 265 884 eurot, 2020. aastal 365 704 eurot ja 2021. aastal 339 032 eurot. Bigbank AS-il võinuks tekkida küsimus meeletu arenguhüppe usutavuse kohta, kuid sellist küsimust vist ei tekkinud. Bigbank AS-ilt saadud laen kulus varasemate võlgade tasumiseks, kuid selle laenuga saavutas võlgnik vaid n.ö. „võimaluse“ hakata uuele laenuandjale algul peamiselt intressi ja muid kõrvalkulusid tasuma. Niigi raskustes ettevõtja jaoks ei loonud selline valik eeldusi tegevuse jätkamiseks pikema aja jooksul. Halduri hinnangul tegi võlgniku juhataja võlgniku juhtimisel vigu, kuid ta on nende vigade eest juba maksnud peaaegu kogu isikliku, võlgniku kohustuste tagamiseks pantidega koormatud vara kaotusega. Tõenäoliselt peab juhataja maksma ka edaspidi, kui soovib säilitada ühte seni realiseerimata, võlgniku kohustusi tagavat kinnistut, millel asub võlgniku juhataja eluase. Kõrvaltvaatajal ei ole kerge mõista võlgniku juhataja valikuid, millele on tarvis tema isikliku vara arvel nii palju n.ö. „peale maksta“. Haldur ei pea võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kuritegu. Maksejõuetus võib olla osaliselt seotud võlgnikust mittesõltuvate teguritega (näiteks ebasoodne ilm), kuid kindlasti ka võlgniku tegevuse ja varaliste suhete ebaõige korraldamisega. Võlgnikul oli kogu tegevuse kestel raskusi oma kohustuste täitmisel. Need raskused arenesid püsivaks maksejõuetuseks hiljemalt 2023. aastal. Kohtu põhjendused ja järeldused Vastavalt PankrS § 162 lg 1 p 2 esitab haldur lõpparuande kohtule ja pankrotitoimkonnale, kui pankrotivara on müüdud ja jaotiste alusel raha välja makstud. PankrS § 163 lg 1, 2 kohaselt avaldab haldur väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles on andmed, kus ja millal võib lõpparuandega tutvuda, samuti selgituse, et lõpparuandele võivad võlausaldajad kohtule esitada vastuväite 10 päeva jooksul teate avaldamisest.

Halduri lõpparuande kinnitamise taotlusest nähtuvalt on seaduses ettenähtud teade lõpparuande kohta avaldatud 02.05.2026 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lõpparuandele vastuväidete esitamise tähtaeg on möödunud 12.05.2026 ja vastuväiteid kohtule esitatud ei ole. Lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. Lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg 2. Lõpparuandele on lisatud võlgniku lõppbilanss. Neil asjaoludel kohus leiab, et lõpparuanne SaareMõisa OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. PankrS § 163 lg 4, 5 kohaselt märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ning kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev määrus täitedokumendiks. SaareMõisa OÜ (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu PankrS § 163 lg 5 mõttes. PankrS § 65 lg 1 järgi on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel käesoleva seaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 2 järgi arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 65 lg 5 kohaselt kohus määrab haldurile tasu PankrS § 65 1 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. Pankrotivarasse on laekunud lõpparuande koostamise ajaks 201 199,40 eurot. Pankrotihaldur palub määrata pankrotihalduri tasuks 5000 eurot, millele lisandub käibemaks summas 1200 eurot. Tasu määrata pankrotivarast büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Pankrotiseaduse § 651 lõike 1 kohaselt on halduri tasu alammääras pankrotivaralt suurusega kuni 128 001-320 000 eurot on 14 924 eurot, millele lisandub halduri tasu pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt 4,2% ehk 3074,33 eurot, kokku seega 17 998,33 eurot. Pankrotihaldur on taotlenud tasu maksmist alla alamäära. Arvestades pankrotihalduri töö mahtu, mh seoses pankrotivara valitsemise ja müügiga, kutseoskust, pankrotimenetluse tulemuslikkust ning pankrotihalduri taotlust tuleb pankrotihalduri tasuks määrata 5000 eurot,