Pankrotiõigus

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 10.03.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number: 2-25-313/8
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 10.03.2025
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 4880

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

OÜ Õigusbüroo Faktootum10609096 SaareMõisa OÜ12590550

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-25-313

PANKROTIMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Määruse tegemise aeg ja 10. märts 2025, Tartu kohtumaja koht Tsiviilasja number

2-25-313

Tsiviilasi

SaareMõisa OÜ pankrotiavaldus

Menetlusosalised ja nende avaldaja/võlgnik SaareMõisa OÜ (registrikood 12590550; esindajad asukoht XXX-i, 79405 Rapla maakond; e-post XXX), juhatuse liige T.O; ajutine pankrotihaldur Einar Vallandi (OÜ Õigusbüroo Faktootum; asukoht Õpetaja tn 9a, 51003 Tartu; telefon 742 0583, 511 8670; e-post XXX); täitemenetluse jätkamise taotluse esitanud Pärnu kohtutäitur Rocki Albert (Uus tn 1, 80011 Pärnu; e-post [email protected])

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada SaareMõisa OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks ja välja kuulutada kell 17.30 SaareMõisa OÜ (registrikood 12590550; asukoht XXX-i, 79405 Rapla maakond) pankrot.

2.Määrata ajutise halduri Einar Vallandi tasu suuruseks SaareMõisa OÜ ajutises menetluses 1500 eurot, millele lisandub käibemaks 330 eurot, kokku 1830 eurot. Ajutise halduri tasu välja mõista pankrotivarast OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096, KMKR EE100583320, Swedbank AS arvelduskonto nr EE742200221013804535).

3.Nimetada pankrotihalduriks Einar Vallandi (OÜ Õigusbüroo Faktootum; Õpetaja 9a, 51003 Tartu; telefon 742 0583, 511 8670; e-post XXX).

4.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

11.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Seadus ei sätesta täitemenetluse jätkamise otsustamise peale määruskaebuse esitamise õigust (PankrS § 5 lg 1). Asjaolud SaareMõisa OÜ (avaldaja) esitas Tartu Maakohtule 08.01.2025 võlgniku pankrotiavalduse (tsiviilasi nr 2-25-313). Avalduse kohaselt kanti SaareMõisa OÜ äriregistrisse 30.12.2013 ning avaldaja tegeles teraviljaja kaunviljakasvatusega. Varasematel aastatel tegeles avaldaja ka lambakasvatusega, kuid see tegevussuund on mitu aastat tagasi lõpetatud. Mitme aasta halvad ilmastikuolud on tekitanud olukorra, kus avaldajal on tekkinud võlgnevused, mida avaldaja ei ole suuteline täitma. Tänaseks on välja kujunenud ettevõtte püsiv maksejõuetus. Avaldusele on lisatud 08.01.2025 seisuga ettevõtte varade ja kohustuste nimekiri (varasid kokku 105 300 eurot, kohustusi kokku 698 931,74 eurot). Kohus nimetas 29.01.2025 määrusega võlgnikule ajutiseks pankrotihalduriks Einar Vallandi, peatas võlgniku vara suhtes toimuvad võimalikud sundtäitmised ja pankrotiavalduse tagamiseks keelas võlgnikul ajutise halduri nõusolekuta kogu vara käsutada. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning SaareMõisa OÜ pankrot välja kuulutada. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul võlgniku maksejõuetust eeldatakse. SaareMõisa OÜ alaline maksejõuetus on tõendamist leidnud ka ajutise pankrotihalduri aruandega ja sellele lisatud dokumentaalse materjaliga. Üldandmed Võlgnik kanti äriregistrisse 30.12.2013. Asutamisest alates on osakapitali suurus 2500 eurot, mis on sisse maksmata. Alates 22.04.2020 on ettevõtte ainuosanik T.O ning alates 03.04.2019 on ta juhatuse liige. Pärast asutamist tegeles võlgnik lühiajaliselt lambakasvatusega ja tootis saematerjali. Tegevus ei käivitunud loodetud mahus. Hiljem tegeles võlgnik kaun- ja teraviljakasvatusega. Juhatuse liikme kinnitusel võis võlgniku kasutuses olla umbes 240 ha maad. Ka sellega ei õnnestunud teenida loodetud tulu. 2018. aasta tegevusaruandes on võlgnik kurtnud loodetust väiksema saagi üle, mille 2(11)

Raamatupidamises kirjendatud 2023. ja 2024. aasta tulud ja kulud on järgmised: - 2023. a äritulu oli kokku 94 623,58 eurot; 2024. a äritulu 0 eurot; - 2023. a ärikahjum oli -72 727,47 eurot; 2024. a ärikahjum -620 369,89 eurot; - 2023. a muud ärikulud olid -129,48 eurot ning 2024. aastal -497 434,11 eurot; - 2023. a tegevuse tulem oli -74 089,65 eurot ning 2024. aastal -621 423,43 eurot; - 2023. a omakapital oli 3324,70 eurot ning 2024. aastal -618 098,73 eurot. Pärast asutamist tegeles võlgnik lühiajaliselt lambakasvatusega ja tootis saematerjali. Tegevus ei käivitunud loodetud mahus. Hiljem tegeles võlgnik kaun- ja teraviljakasvatusega. Juhatuse liikme kinnitusel võis võlgniku kasutuses olla umbes 240 ha maad. Ka sellega ei õnnestunud teenida loodetud tulu. 2018. aasta tegevusaruandes on võlgnik kurtnud loodetust väiksema saagi üle, mille tõttu ei suudetud aasta lõpuks tasuda võlgu tarnijate ees ega täita võetud laenu- ja liisingukohustusi. Hiljem olukord mõnevõrra paranes, kuid kohustuste nõuetekohane täitmine oli püsivaks probleemiks ka järgnevatel aastatel. 2022. aasta tegevusaruandes on võlgnik avaldanud, et Bigbank AS-ilt saadud laenu arvel õnnestus osa varasematest võlgadest tasuda. 2023. aasta tegevusaruandes avaldas võlgnik, et jätkuvalt on probleeme hankijatele, maksuhaldurile ja laenuandjale tasumisega. 2024. aasta muud ärikulud tulenevad sellest, et varasematel aastatel põlluharimiseks tehtud kulu on ümber mõtestatud selliselt, et võlgnik ei saa tehtud kulude tagasiteenimiseks enam tulu. Võlgnik võis teha kulutusi maa harimiseks, väetamiseks, seemne külvamiseks jms ning võis mingi hetkeni kajastada seda tulu saamiseks tehtud investeeringuna. Tõenäoliselt kandis investeering ka vilja, kuid seda ei lõiganud ja ei realiseerinud võlgnik. Mitmed võlgnikuga seotud isikud tegutsevad samas valdkonnas. Juhatuse liikme väitel on võlgniku kasutuses olnud põlde edasi harinud xxxxxxxxxx. Võlgnik on äriregistrile esitanud 2014. – 2023. aastate tegevuse kohta majandusaasta aruanded. 3(11)

Võlgnikule on osutanud raamatupidamisteenust AB Initio OÜ (rg-kood 11326905) ja Glaukopis OÜ (rg-kood 10144332), mõlemas raamatupidaja A. P. . Raamatupidamiseks on kasutatud raamatupidamisprogrammi Merit Aktiva. Raamatupidaja on kirjeldanud võlgniku tegevust niivõrd, kui talle teavet antakse. Ei ole kindel, et ettevõtte kogu tegevuse maht ja tulem on kajastatud raamatupidamisarvestuses. Raamatupidaja avaldas ajutisele haldurile, et koostöö võlgniku juhatuse liikmega ei ole kulgenud ladusalt. Probleeme on olnud nii teabe kui töö eest tasu saamisega. Võlgnik on raamatupidamisteenuse eest võlgu 506,30 eurot. Raamatupidaja saatis ajutisele haldurile 2023. ja 2024. aasta pearaamatu failid, bilansid ja kasumiaruanded, põhivara nimekirjad ning andmed hankijate võla kohta. Nendest andmetest on mingil määral kasu võlgniku varalise olukorra ja varaliste suhete väljaselgitamisel, kuid raamatupidajast mitteoleneval põhjusel ei ole need andmed tõenäoliselt ammendavad. Võlgnik ei ole ajutist haldurit kõikidest oma võlasuhetest teavitanud ning nende suhete kindlakstegemisega jätkatakse pankrotimenetluses. Näiteks pärast ajutise halduri korduvat nõudmist esitada võlgniku tegevusega seotud lepingud, esitas võlgniku juhatuse liige U. R. 2020. aastal sõlmitud maa rendilepingu esilehe. Lepinguga seotud võlast võlgniku juhatuse liige ajutist haldurit ei teavitanud ning raamatupidaja kinnitusel ei ole ka tema varem kuulnud sellisest rendileandjast ja nõudest. Ajutine haldur sai maa rendileandjat U. R. esindavalt advokaadilt teada, et lisaks 2020. aastal sõlmitud maa rendilepingule on 2024. aastal sõlmitud rendilepingu muudatus, millega suurendati võlgnikule rendile antava maa pindala. Rendilepingute alusel nõuab rendileandja võlgnikult kokku 20 511,89 euro tasumist (põhinõue 15 602,50 eurot, viivis 4 324,31 eurot, võla sissenõudmise kulu 585,08 eurot). Rendileandja advokaat esitas kirjaliku võlanõude koos asjakohaste dokumentidega võlgniku juhatuse liikmele 06.02.2025. Samas – võlgniku teadaolev tegevus lõppes 2023. aastal, kui Maksu- ja Tolliamet arestis võlgniku kontod. Kui võlgniku juhatuse liige sõlmis 2024. aastal lepingu renditava maa pindala suurendamiseks, saab see tähendada vaid seda, et kas võlgniku juhatuse liige või mõni temaga seotud äriühing jätkas võlgnikule kuuluva või võlgniku kasutuses olnud maa harimist ning saadud vilja realiseerimist. Sel juhul peaks kohustuse maa rendileandja ees täitma see, kes renditud maad tegelikult kasutas ja sellest kasu sai. Võib-olla seetõttu juhatuse liige ei pidanudki vajalikuks teavitada maa rendileandja nõudest oma raamatupidajat ja ajutist pankrotihaldurit. Varalisi suhteid, millest ajutine haldur ei tea, võib veel olla. Lisaks võlgniku varale tagab võlgniku kohustuste täitmist võlgniku juhatuse liikme vara ja juhatuse liikmega seotud teise äriühingu vara. Olukorras, kus juhatuse liige ei taha rääkida, kes sai kasu nendest kuludest, mida võlgnik kandis, kuid mille vilja ta ei saanud, või kui võlgniku juhatuse liige ei oska selgitada, miks võlgniku soetatud suhteliselt hinnalised ning mõistliku kasutusviisi korral vastupidavad esemed ei ole enam võlgniku vara hulgas, võib võlgniku juhatuse liikmel osutuda üsna keeruliseks apelleerida pandipidajate nõude osaliselt võlgniku juhatuse liikmele või juhatuse liikmega seotud äriühingule üle minemisele. Kui võlgniku majandustegevus ja vara on sujuvalt üle läinud mõne muu isiku majandustegevuseks ja varaks, võivad võlgniku võlausaldajad tõstatada küsimuse ettevõtte üleminekust. Erinevate isikute varaliste suhete sellisel viisil segunemine toob muuhulgas paratamatult kaasa selle, et võlgniku ettevõttes tegelikult toimuvat mitte teadev raamatupidaja ei saagi koostada tõest raamatupidamisarvestust. Tegeliku olukorra väljaselgitamiseks tuleb teha lisatööd. Võlgniku suhtes toimub kolm 2024. aastal algatatud täitemenetlust. Kohtutäitur Tarvi Söömer on algatanud Maksu- ja Tolliameti avalduse alusel täitemenetluse 48 637,79 euro sissenõudmiseks. Lisandub kohtutäituri tasu 2562 eurot. Kohtutäitur Rocki Albert on algatanud täitemenetlused võlgniku kinnisasjale seatud hüpoteekide realiseerimiseks. Sealhulgas on täitmisel 1. järjekohal oleva hüpoteegiga tagatud Bigbank AS nõue 318 504,63 eurot, millele lisandub täituri tasu 6118,30 eurot, ning 3. järjekohal oleva hüpoteegiga tagatud Baltic Agro AS nõue 71 443,70 eurot, millele lisandub täituri tasu 3556,30 eurot. Ajutine haldur teavitas kohtutäitureid vara suhtes kohaldatud käsutuskeelust ning sundtäitmise korraldusest – kohtutäitur Tarvi Söömer peatas täitemenetluse; kohtutäitur Rocki Albert tegi täitemenetluste peatamise otsused, kuid jätkab seniajani võlgnikule kuuluva 30,08 ha suuruse maatulundusmaa (registriosa nr xxxxxx) müügiks 4(11)

Vastuseks ajutise halduri järelepärimisele kinnitas võlgniku juhataja suuliselt, et lisaks kinnistule, kaubikule ja kapitalirendilepinguga soetatud haagisele ei ole võlgnikul muud vara. Arvestades et võlgniku juhataja varjab ajutise halduri eest võlgniku tegevust ja varalisi suhteid kajastavaid dokumente ning on piirdunud nappide suuliste ütlustega, pean seda väidet ebausaldusväärseks. Olen nõudnud võlgnikult muuhulgas vara võõrandamise lepingute esitamist. Võlgnik ei ole selliseid lepinguid esitanud. Liiklusregistri andmebaasist on võimalik tuvastada, et kallurhaagis xxxxxx on ratastraktori kallurhaagis OZTP 8572, mille ehitusaasta on 1987, mille suhtes praegu kehtib liikluskindlustuse leping ning mis viimati läbis tehnoülevaatuse Raplas 19.04.2024. Tehnoülevaatuse kehtivus lõpeb 30.04.2025. Alates 27.12.2012 on selle haagise omanikuna kantud liiklusregistrisse xxxxxxxxxxx (registrikood xxxxxxx). Eeldades et võlgniku raamatupidamises on see haagis põhivarana arvele võetud ostudokumendi alusel, ei oska esialgu arvata muud, kui et võlgnik on tahtlikult jätnud haagise omandamise liiklusregistris vormistamata. Kulleri poolt ajutisele haldurile 20.02.2025 üle antud kaustas on allkirjastamata põhivarade mahakandmise akt, mille kohaselt on 30.11.24 maha kantud pöördader Kverneland, UNIA orasäke, Traktor T150, järelveetav väetisekülvik, metsatõstuk Epsilon ja elevaator 14m. Võlgniku teadaolev majandustegevus lõppes 2023. aastal. Võib kahelda, et valdavalt 2020. aastal soetatud küllaltki hinnaline vara on kolme aastaga hävinud. See, et vara on raamatupidamises amortiseeritud, ei tähenda, et võlgniku omandiõigus selle vara suhtes lõpeb. Ajutine haldur on oma praktikas varemgi kogenud väiteid, et esemed, mis mõistliku isiku käes püsivad terve ja kasutuskõlblikuna aastaid või aastakümneid, hävivad peaaegu kohe, kui need satuvad makseraskustes isiku meelevalda. Võlgnik soetas temale kuuluva maa 05.04.2017 hinnaga 90 000 eurot (2992,02 eurot / hektar). Praegu toimuval avalikul enampakkumisel pakub kohtutäitur sama maad müügiks hinnaga 250 000 eurot (8311,17 eurot / hektar). Ei ole teada, millest lähtudes kohtutäitur sellise alghinna määras. Enampakkumine nurjus. Võlgnik ei suutnud tema omandis ja kasutuses olnud maade 5(11)

majandamisega teenida raamatupidamises kajastatavat tulu. Sellest ei saa mõistagi teha järeldust kõigi põllumajandusettevõtjate suutlikkuse ja arvepidamise tavade kohta. Siiski, kinnistu tulevane omanik tõenäoliselt ei soeta maad selleks, et kasutult seisvat 250 000 euro suurust rahasummat kuhugi paigutada, vaid pigem selleks, et püüda maad harides tulu teenida. See eeldab maa soetamist nii odavalt kui võimalik. Sama kohtutäituri poolt läbi viidavate xxxxxxxxx ja T.O maatulundusmaa (mis siiski ei ole põllud, vaid puudega alad) oksjonitel jäävad alghinnad vahemikku 2284,71 eurot – 3222,22 eurot / hektar. Sõltumata sellest, milliseks kujuneb erinevate maatükkide müügihind, on see esialgse info kohaselt sisuliselt ainus märkimisväärne võlgniku võlgade tasumise katteallikas, mis ilmselt ei võimalda rahuldada nõudeid täies ulatuses. Kaubik xxxxxxxxxxxxxxxxx.a, reg märk xxxxxxx) läbis tehnoülevaatuse viimati 03.01.2024. Siis oli odomeetri näit 392 368 km. Tehnoülevaatuse kehtivus lõppes 31.12.2024. Liikluskindlustuse lepingut ei ole. Sõidukite müügikeskkonnas www.auto24.ee pakutakse sarnaseid sõidukeid müügiks hinnaga 500 – 1600 eurot. Tegelik müügihind võib olla väiksem. Maksu- ja Tolliamet nõuab selle sõiduki eest 2025. aastal mootorsõidukimaksu 50 eurot. Transpordiameti arvestuse kohaselt nõutakse selle sõiduki ostjalt registreerimistasu 330,88 eurot. Ei söanda siin väita, et selle sõiduki müügihinda saab käsitada menetluskulude või võlausaldajate nõuete rahuldamise märkimisväärse katteallikana. Liiklusregistri andmebaasis alates 05.04.2021 võlgniku omandina kajastuva traktori haagise 1PTS (1986.a, reg märk xxxxxxx) registrikanne on peatatud 01.10.2014. Haagist on pärast registrikande peatamist võõrandatud kahel korral. Järelikult on seda kellelgi tarvis. Võlgniku juhataja väitel ei ole seda haagist olemas. Selleks, et SIA Citadele Leasing Eesti filiaalile kuuluva haagise UMEGA GPP2023 (tootmisaasta 2021, tehasetähis UMExxxxx, ei ole kantud liiklusregistrisse) omandiõigus läheks üle võlgnikule, on tarvis täita kapitalirendilepingust tulenevad seni täitmata kohustused, mille suurus on umbes 16 000 eurot. Haagise harilik väärtus võib olla mõnevõrra suurem. Võlgniku vara arvel ilmselt sellist summat tasuda ei saa. Teoreetiliselt võib võlgnik saada kasu lepingust tulenevate liisinguvõtja õiguste mõnele muule isikule üleandmisest, kuid täpse summa siin prognoosimine on tänamatu. Muude võlgniku raamatupidamises kajastatud masinate ja seadmete väärtust ei saa esialgu arvesse võlgniku võlgade tasumise võimaliku katteallikana. Kõigepealt tuleb püüda välja selgitada, kus ja missuguses seisukorras see vara on. Võlgniku raamatupidamises kajastatud vara maht ja struktuur on aastate lõikes olnud järgmine: Raha 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024

Hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõuetuse põhjuste kohta Isegi juhul, kui arvestada võlgniku kohustuste täitmise katteallikaks nii võlgnikule kuuluv kinnisasi kui ka võlgniku kohustuste tagamiseks hüpoteekidega koormatud muude isikute kinnisasjad ja asjaolu, et võlgnik saab pantijatele seaduse alusel üle minevate nõuete suhtes esitada vastuväiteid, ei ole ikkagi tagatud kõikide teada olevate kohustuste nõuetekohane täitmine. Ettevõtte tegevus on lõppenud ja selle taasalustamise väljavaade puudub. Ajutisele haldurile ei ole esialgu teada asjaolusid, millele tuginedes võiks võlgniku suutmatust rahuldada tema vastu suunatud nõudeid käsitada ajutisena. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul mitme aasta halvad ilmastikuolud ei olnud ainus võlgniku ebaedu tinginud tegur. Võlgnikul on olnud kogu tegevuse kestel võlad ja isegi kui mingil hetkel on õnnestunud teenida veidi kasumit, on see kasum kulunud võlgade vähendamiseks. Võlgnik kasutas palju krediiti, mille maht ei tundu olevat kooskõlas võlgniku raamatupidamises kajastatud tegevuse mahu ja tulemuslikkusega. Ajutisele haldurile ei ole veel teada, missugust visiooni laenuandjale esitleti, et üldse õnnestus nii suurt krediiti saada. Ei ole välistatud võimalus, et võlgniku kasutuses olevatel põldudel toimunust ning selle tegevuse tulukusest vaid osa leidis kajastamist võlgniku raamatupidamises. Võlgnik ei ole esitanud täielikku ettevõtte raamatupidamisdokumentatsiooni ega selgitusi, mistõttu võib arvata, et ettevõtte tegevus ei olnud korraldatud võlgniku jaoks parimal võimalikul viisil. Võlgniku võlasuhete ajalugu tuleb edaspidi üksikasjalikumalt analüüsida. Ajutise halduri hinnangul võlgniku juhatuse liige varjab ajutise halduri eest võlgniku tegevust ja varalisi suhteid kajastavaid dokumente, seega takistab ajutisel halduril võlgniku varaliste suhete väljaselgitamist. Jääb mulje, et juhatuse liige varjab võlgniku tegevust kajastavaid raamatupidamisdokumente tahtlikult. Võlgnik ei ole ka esitanud vara võõrandamise lepinguid, kuigi saadud andmete alusel võib eeldada vara võõrandamist. Võlgniku juhatuse liikme käitumises võib täheldada KarS §-s 381 1 sätestatud kuriteo tunnuseid, kuna ta ei ole raamatupidamist ilmselt teadlikult ja tahtlikult nõuetekohaselt korraldanud, sh esitanud raamatupidajale ja ajutisele pankrotihaldurile vajalikku teavet ettevõtte majandustegevuse kohta, ja KarS §-s 385 sätestatud teo tunnuseid: KarS § 385. Vara varjamine pankroti- ja täitemenetluses. Hetkel ei ole võimalik väita, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuritegu. Maksejõuetus võib olla osaliselt seotud võlgnikust mittesõltuvate teguritega (näiteks ebasoodne ilm), kuid kindlasti ka võlgniku tegevuse ebaõige korraldamisega. Ei saa välistada, et pärast detailsemat analüüsi saab seda ebaõiget korraldamist käsitada raske juhtimisveana. Ei saa välistada sedagi, et vea tõttu tekkinud ebaõigust saab heastada võlgniku kohustusi oma varaga tagavatel isikutel teoreetiliselt tekkiva tagasinõude arvel. Püsiva maksejõuetuse tekkimise aeg vajab edaspidi täiendavat selgitamist. Esialgse info põhjal muutus võlgnik maksejõuetuks hiljemalt 2023. aastal. Võlgnikul ei ole likviidset vara, kuid võlgniku vara müügihinna arvel peaks õnnestuma koguda pankrotiavalduse menetluse ja pankrotimenetluse läbiviimise kulu katmiseks vajalik summa. Eeltoodu alusel leiab kohus, et võlgniku maksejõuetuse tõttu tuleb PankrS § 31 lg 1 alusel välja kuulutada SaareMõisa OÜ pankrot. Kohus nimetab pankrotihalduriks Einar Vallandi, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. PankrS § 86 lg 1 alusel kohustab kohus võlgniku juhatuse liiget T.O-d enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed SaareMõisa OÜ vara, võlgade ja majandustegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

Ajutise halduri tasu PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 177,20 eurot. Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi ta on arvestanud töötundideks 15 tundi tunnitasuga 100 eurot (lisandub käibemaks). Arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on kohtu hinnangul tema tööks kulunud aeg põhjendatud ning Einar Vallandile tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 1500 eurot, millele lisandub käibemaks 330 eurot, kokku 1830 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu tasumine määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, s.o OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096, KMKR EE100583320, Swedbank AS arvelduskonto nr EE742200221013804535). Tasu tuleb hüvitada võlgniku pankrotivarast. Täitemenetluse jätkamise otsustamine Pärnu kohtutäitur Rocki Albert on 12.02.2025 esitanud kohtule taotluse lubada läbi viia enampakkumine täiteasjas nr 176/2024/3766 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asukohaga XXX, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registriosa number xxxxxx, katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx, maatulundusmaa pindalaga 30,08 ha) kuni vara müügini ajal, mil kohus on täitemenetluse peatanud või sõltumata pankroti väljakuulutamisest. Taotluse kohaselt on täitemenetluse 176/2024/3766 algatamise aluseks Tallinna notari Ragne Tehveri 19.10.2022 leping notariaalasjas nr 3924 ja sissenõudja Bigbank AS (rg-kood 10183757) avaldus. Nõude sisuks on hüpoteegiga tagatud nõue, summale lisandub viivis (1. jrk hüpoteek). Sundtäitmisele pööratud nõude jääk käesoleval hetkel on kokku 324 622,93 eurot (sh täitekulud 6118,30 eurot). Kohtutäitur arestis täiteasjas 09.01.2025 võlgnikule kuuluva kinnisasja xxxxxxxx kinnistu asukohaga XXX, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registriosa number xxxxxx, katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx). Arestimisel määrati vara hinnaks 250 000 eurot. 24.01.2025 kuulutas kohtutäitur arestitud kinnisasjale välja enampakkumise. Kohtutäitur pöördus sissenõudjate poole seisukoha saamiseks, kas enampakkumine tuleks tühistada või peaks kohtutäitur esitama kohtule taotluse enampakkumise läbiviimiseks. Sissenõudja BigBank AS teatas, et eelistab enampakkumistega edasi minna. Sissenõudja Baltic Agro AS teatas, et kui 1. jrk hüpoteegipidaja soovib enampakkumiste läbiviimist kohtutäituri poolt, siis nemad vastu ei vaidle. Enampakkumise õnnestumise korral säilitatakse müügitulem kohtutäituri kontol ja pankroti väljakuulutamisel arvatakse see pankrotivara hulka täitemenetluse seadustiku (TMS) § 511 lg 2 alusel. Täitemenetluse jätkamine sundtäitmise peatamise ajal ei kahjusta võlausaldajate huve. Enampakkumiste jätkamine täiteasjas nr 176/2024/3766 võimaldab ilma täiendavate kulutusteta võlgniku vara müüa ja müügitulemi pankrotivarasse arvata või täitemenetluste jätkumisel tulem sissenõudjate vahel jagada. 28.02.2025 andis kohtutäitur teada, et enampakkumine nurjus 27.02.2025 kell 11:00 osalejate puudumise tõttu ja edastas enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et kaalukaid põhjuseid, mis õigustaks pankrotivõlgniku vara suhtes paralleelselt pankrotimenetluse ja täitemenetluse läbiviimist, ei esine. Seaduses kasutatud väljendit „põhjendatud juhul, eelkõige kui täitemenetluses on võlgnikule kuuluva vara suhtes välja kuulutatud enampakkumine“ ei ole mõistlik tõlgendada selliselt, et iga kord, kui täitemenetluses on võlgnikule kuuluva vara suhtes välja kuulutatud enampakkumine, on põhjendatud otsustada, et kohtutäitur viib enampakkumise läbi sõltumata pankroti väljakuulutamisest. Võlgniku vara suhtes enampakkumise väljakuulutamine saab olla vaid üks asjaolu, mida kohus võib otsustust tehes arvesse võtta. Juriidilisest isikust võlgniku varaliste suhete kompleksne käsitlemine peaks tagama, 9(11)

et enne maksejõuetu isiku lõppemist saavutataks selle konkreetse võlgniku varalistes suhetes võimalikult väheste kuludega seis, mis parimal võimalikul viisil arvestaks võlgnikuga varaliselt seotud isikute õigustega. Täituri seni tehtud toimingud ei ole eriliselt töömahukad ja keerulised, mis õigustaks paralleelsete menetluste läbiviimist. Pankrotimenetluses saab vara müümist jätkata kohe pärast võlausaldajate esimest üldkoosolekut. Ei ole teada, et vara müügi jätkamisel täitemenetluses oleks võlgniku või võlausaldajate jaoks mingit sisulist eelist, võrreldes vara müümisega pankrotimenetluses. Ei ole võlgniku ega võlausaldajate huvides, et lisaks pankrotimenetluse kulu kandmisele on vaja maksta märkimisväärselt suurt kohtutäituri tasu, ilma et see kuidagigi kiirendaks sissenõudjate nõuete rahuldamist. Ei ole ka teada, millest lähtudes kohtutäitur alghinna 250 000 eurot määras. SaareMõisa OÜ juhatuse liige T.O on seisukohal, et kohtutäituri taotlus tuleb jätta rahuldamata. SaareMõisa OÜ vara peaks müüma pankrotimenetluses ning täitemenetlus tuleb peatada. Eelnev tagab võlausaldajate võrdsema kohtlemise ja ka pankrotivara moodustamise pankrotihalduri poolt, mis omakorda aitab viia pankrotimenetlust läbi selgemalt ja arusaadavamalt. Juhul kui üks võlausaldaja saaks oma nõude rahuldatud teadmata ajahetkel osaliselt täitemenetluses, võib see tuua kaasa olukorra, kus tema nõue hiljem väheneb ning toob kaasa ka juba kinnitatud võlausaldajate nimekirja ja jaotiste muutumise. Vara müügikuulutuse avaldamine kohtutäituri poolt ei ole olnud aeganõudev töö. Kohus on seisukohal, et kohtutäituri taotlus täitemenetluse jätkamise lubamiseks (enampakkumise läbiviimiseks) täiteasjas nr 176/2024/3766 tuleb jätta rahuldamata. TMS § 511 lg 1 järgi võib kohus põhjendatud juhul, eelkõige kui täitemenetluses on võlgnikule kuuluva vara suhtes välja kuulutatud enampakkumine, otsustada, et kohtutäitur viib enampakkumise läbi sõltumata pankroti väljakuulutamisest. Sel juhul arvab kohtutäitur TMS § 511 lg 2 kohaselt müügitulemist maha kohtutäituri tasu ja täitekulud vastavalt täitemenetluse seadustikus ja kohtutäituri seaduses sätestatule ning kannab järelejäänud summa pankrotivara hulka. PankrS § 31 lg 6 kohaselt otsustab kohus täitemenetluse jätkamise vastavalt TMS §-s 51 1 sätestatule pankroti väljakuulutamisel. Kohus on PankrS § 17 lg 3 I ls alusel peatanud ajutise halduri nimetamisel SaareMõisa OÜ vara suhtes toimuvad sundtäitmised 29.01.2025 määrusega (ühtlasi kehtestanud ka PankrS § 20 lg 1 järgse käsutuskeelu kogu vara suhtes). Ajutine pankrotihaldur on 21.02.2025 kohtule esitanud PankrS § 22 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta kirjaliku aruande ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Kinnistusraamatu andmetel on võlgnikule kuuluv vaidlusalune kinnisasi koormatud sissenõudjate kasuks hüpoteekidega kokku summas 480 000 eurot. Kohtule esitatud täitmisavaldustest nähtuvalt on 20.09.2024 seisuga AS Baltic Agro (rg-kood 10344249) hüpoteegiga tagatud põhinõue 71 443,70 eurot, millele lisandub täituri tasu 3556,30 eurot, kokku 75 000 eurot. 24.10.2024 seisuga on AS Bigbank (rg-kood 10183757) hüpoteegiga tagatud põhinõue 286 536,78 eurot, 20 138,21 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 5730,74 eurot sissenõutavaks muutunud leppetrahv ning 6098,90 eurot sissenõutavaks muutunud viivis, s.o kokku 318 504,63 eurot, millele lisandub jooksev viivis, ning 09.01.2025 kinnisasja arestimise akti kohaselt ka täitekulud 6118,30 eurot. Kinnisasi on arestitud hinnaga 250 000 eurot. Lisaks eelnevale on 19.10.2022 kinnistamisavalduse alusel 24.10.2022 sisse kantud hüpoteek summas 15 000 eurot Osaühing Kehra Agro (rg-kood 10661441) kasuks. TMS § 93 lg 4 sätestab, et kui ostjaks on sissenõudja, kelle nõue ületab ostuhinna või on sellega võrdne, tehakse tasaarvestus tema nõudega ulatuses, mis vastab osale, mida sissenõudjal oleks õigus saada tema poolt ostetava vara müügist saadud tulemi jaotamisel. Tasaarvestamata jäänud ostuhinna osa tasub sissenõudja kohtutäituri ametialasele kontole TMS §-s 93 sätestatud korras. TMS § 511 lg 2 ei välista iseenesest TMS § 93 lg 4 kohaldamist, kuid eespool toodud asjaolude põhjal tekib sel juhul olukord, kus kinnisasja müügist ei jätku pankrotivara hulka arvestatavat raha, 10(11)