3.Apellatsioonkaebusega seonduvad menetluskulud jätta kostja kanda.
4.Jätta apellatsioonkaebusega seonduvad menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 29.07.2025 maksekäsu kiirmenetluse avalduse X (kostja) vastu. Kostja esitas vastuväite ja asja lahendamine anti üle Harju Maakohtule (maakohus). Hageja esitas 29.12.2025 hagiavalduse, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista leppetrahvi 110 €.
Hageja tõi esile järgmist: -
-
-
-
kostja on sõiduki numbrimärgiga XXXXXX omanik või vastutav kasutaja; sõiduk parkis Tallinnas hageja opereeritaval kahel parkimisalal parkimistingimusi rikkudes: o 19.06.2024 Mustamäe Elamuste Keskuse (keskus) parklas (parkla I) ja o 23.02.2025 Pronksi 19 parklas (parkla II); mõlema parkla parkimistingimused nägid ette, et parkimiseks peab olema kehtiv parkimisõigus: armatuurlaual parkimisõigust andev kaart või luba või parkimisautomaadist ostetud pilet või aktiivne mobiilne parkimine vm elektrooniline luba. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Kostja parkis hageja hallatavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, mis andis hagejale õiguse nõuda leppetrahvi; hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist kostjale leppetrahvinõuded, paigutades need sõidukite kojamehe vahele, täites leppetrahvinõude mõistliku aja jooksul esitamise kohustuse; kostja jättis leppetrahvid tasumata: o parklas I väljastatud leppetrahv nr 2301906241812337 summas 55 € maksetähtajaga 26.06.2024; o parklas II väljastatud leppetrahv nr 2352302251644106 summas 55 € maksetähtajaga 02.03.2025.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Parklas I kasutas kostja parkimiskella ja keskuse teenuseid. Ta leiab, et see oli parkimisõiguse saamiseks piisav. Nimetatud ala on lubatud tasuta parkimine, kui algusaeg fikseeritakse parkimiskellaga või keskuse automaadis.
MAAKOHTU OTSUS
3.Maakohus rahuldas hagi 03.07.2026 otsusega (vaidlustatud otsus). Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja määras need kindlaks rahaliselt.
3.1.Maakohus tuvastas vaidlustamata asjaolu, et kostja on sõiduki omanik või vastutav kasutaja, sõiduk oli pargitud hageja väidetud ajal parklates I ja II ning mõlemas parklas olid nähtaval parkimistingimused. Parkla I tingimuse kohaselt oli see tasuline parkimisala, kus tasuta parkimine on lubatud elektroonilise loa alusel registreerides parkimise algusaja keskuse teenusepakkuja juures. Parklas II võis parkida üksnes Pronksi Kinnisvara OÜ kirjalikul loal. Kumbagi luba kostjal ei olnud.
3.2.VÕS § 9 lg 1, § 16 lg 1, § 20 lg 1 järgi tuleb lugeda parkimislepingud sõlmituks hageja ja kostja vahel. Kostjale pidi olema aru saada, et tegemist on hageja poolt opereeritavate parkimisaladega, kus tuleb järgida hageja kehtestatud tingimusi. Nimelt nähtuvad fotodelt parkimisala, liiklus- ja teavitusmärgid ning parkimistingimused, mis olid kostjale nähtavad ja arusaadavad. Kostja rikkus mõlemal juhul parkimislepingute tingimusi, parkides asjakohase loata.
3.3.VÕS § 158 lg 1 järgi nõuab hageja leppetrahvi. Vastavat nõuet kajastav dokument pandi sõidukite esiklaasile kojamehe vahele, mida saab pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Hageja fotode järgi paigaldati leppetrahvi teated koheselt, st mõistliku aja jooksul.
3.4.Hagejal VÕS § 82 lg 7 alusel õigus nõuda kohustuse täitmist, sest kostja kohustus leppetrahvi tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas VÕS §-ga 100 ja § 108 lg-ga 1 võib hageja nõuda kohustuse täitmist, kui kostja rikub raha maksmise kohustust. Kostja jättis 110 € hagejale tasumata ja see summa tuleb kostjalt välja mõista. 2 (4)
3.5.Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 290 €, millest 20 € on maksekäsu kiirmenetluse kulu, 100 € hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 170 € kulud õigusabile. Hageja kulud õigusabile on mõistlikud ja põhjendatud 1,5 t ulatuses tunnitasuga kuni 120 €. Hageja taotluse alusel tuleb kostjalt välja mõista menetluskuludelt viivis.
KOSTJA APELLATSIOONKAEBUS
4.Kostja esitas 03.08.2026 apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse vähemalt osaliselt tühistada ja jätta hagi parklas I parkimise alusel rahuldamata. Kostja leiab jätkuvalt, et parkimiskellaga parkimise algusaja fikseerimine ja keskuses teenuse kasutamine andsid talle õiguse tasuta parkida. Parkimise automaadis registreerimata jätmine oli inimlik eksitus. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda ja ta heidab maakohtule ette samasisulise varasema ettepaneku tähelepanuta jätmist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus keeldub kaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 ja § 637 lg 1 p 6 alusel. Kostja kannab kaebusega seonduvad menetluskulud.
6.TsMS § 405 lg 1 ls 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja põhinõue ei ületa 3500 €. Kuna hageja nõue ei ületa seda summat, siis vastab tsiviilasi TsMS § 405 lg 1 tingimustele ja maakohus võis seda menetleda lihtsustatud korras. Muu hulgas TsMS § 442 lg 10 näeb sellises menetluses ette maakohtule otsustuspädevuse, kas anda luba otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks.
7.Maakohus ei andud luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Neid aluseid käesolevas asjas ei esine. Vaidlustatud otsus ei ole selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi kohaldamise tagajärg, samuti ei rikkunud maakohus menetlusõigust ega hinnanud selgelt ebaõigelt tõendeid.
8.Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja kaebuse väited ei annaks alust maakohtu otsust muuta. Hagi rahuldati eelkõige põhjusel, et nii kostja sõiduki parkimine hageja hallatavates parklates kui ka parkimistingimuste nähtavus ja sisu ning leppetrahvist koheselt teavitamine on piisavalt tõendatud. Need järeldused on kooskõlas toimiku materjalidega, sest kostja ei esitanud hageja väiteid ja tõendeid ümberlükkavaid tõendeid. Maakohus käsitles kõiki kostja sisulisi vastuväiteid ega rikkunud otsuse põhjendamise kohustust.
9.Maakohus kohaldas VÕS § 159 lg 2 ja teisi materiaalõiguse norme õigesti. Leppetrahvi nõude alus on lepingu rikkumine. Parkla I tingimuste järgi andis tasuta parkimise õiguse registreering keskuse teenuseosutaja juures. Kostja ei tõendanud oma väidet, et tingimused nägid ette tasuta parkimise õiguse, kui parkimiskellaga fikseeritakse parkimise algusaeg ja asutakse keskuses teenust kasutama. Kuigi kostja eksimus võib olla inimlik, siis ei välista see hageja esile toodud olukorra kvalifitseerimist lepingurikkumiseks. Mõneti sarnaselt tuleb rahalist kohustust rikkunud poolel maksta viivist ka siis, kui maksetähtaega ületati inimliku eksimuse tõttu. Parkla II kohta kaebus väiteid ei sisalda.
10.Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Maakohus on õigesti TsMS § 162 lg 1 alusel jätnud kulud kostja kanda, sest hagi rahuldati tervikuna. Ilmselgelt põhjendamatu on kostja väide seoses tema ettepanekuga kulude poolte enda kanda jätmiseks, sest TsMS § 162 lg 4 kohaldamise eeldusi ei ole esile toodud. Kostja 3 (4)
kaebus ei sisalda muid väiteid kulude jaotamise ja rahalise kindlaksmääramise kohta, mistõttu on kaebus selles osas perspektiivitu TsMS § 637 lg 1 p 6 tähenduses.
11.Ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel pikemalt põhjendama (RKTKKm 10.04.2019, 2-1713363/52, p 15).
12.TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Ringkonnakohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ega edasta seda hagejale vastamiseks. Nii ei teki hagejal apellatsioonimenetluses kulusid, mida tuleks hüvitada. Neil kaalutlustel jäävad apellatsioonimenetluse kulud rahaliselt kindlaks määramata. Toimikust ei nähtu kaebuselt riigilõivu tasumist, mistõttu ei tõusetu selle tagastamise küsimust.
13.Käesoleva määruse peale saab kaevata TsMS § 638 lg 9 alusel. (allkirjastatud digitaalselt)
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.