3-26-2451/8 - Muud - Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

8.Taotleja on taotluses välja toonud, et tema liikumisvabadust on piiratud 7. ja 8. augustil 2026. Viru Vangla esitatud käskkirjadest nähtub, et liikumisvabadust piirati üksnes konkreetsetel päevadel. Seega on taotlejale käskkirjadega seatud negatiivne mõju praeguseks lõppenud ning nendest ei tulene taotlejale enam negatiivseid tagajärgi. Taotleja soovib esialgse õiguskaitse korras etteulatuvalt keelata Viru Vanglal kambrite lukustamine. Kohtul ei ole võimalik etteulatuvalt esialgse õiguskaitse korras otsustada abstraktselt VangS § 8 lg 2 kohaldamise üle. VangS § 8 lg-s 2 ette nähtud liikumis- ja suhtlemisvabaduse piirang on vaadeldav VangS § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud täiendava julgeolekuabinõu ühe alaliigina (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 28. märtsi 2019. a otsus asjas nr 3-17-2672 (p 14) ja 20. veebruari 2025. a otsus asjas nr 3-22-2401 (p 20.2)). Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse preventiivsel või tõkestaval, mitte karistuslikul eesmärgil. VangS § 8 lg 2 alusel liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine on kaalutlusotsus, mille tegemisel tuleb igal konkreetsel juhul arvestada tegelikke asjaolusid, sest tegemist on olukorrapõhiselt rakendatava meetmega. Esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla kaalutlusotsuse sedavõrd ulatuslik piiramine ei ole kohtu hinnangul lähtuvalt vangla julgeolekukaalutlustest ning seeläbi avalikest huvidest lähtuvalt põhjendatud. Samuti ei ole ilmselge, et olukorras, kus vanglas ei ole ettenägematute asjaolude tõttu piisavalt ametnikke, et teostada osakondades kinnipeetavate üle nõuetekohast järelevalvet, oleks VangS § 8 lg 2 alusel lühiajalise piirangu kehtestamine igal juhul õigusvastane ja lubamatu. Senises kohtupraktikas on teatud ettenägematute asjaolude esinemise korral peetud erakorralist liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist vangla julgeoleku tagamise eesmärgil VangS § 8 lg 2 alusel lubatavaks (vt nt Tartu Halduskohtu 23. oktoobri 2025. a otsus asjas nr 3-23-802 (p-d 17-19) ja 29. oktoobri 2025. a määrus asjas nr 325-2299 (p 4.1.1)). Praegusel juhul ei kaasne esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega taotleja jaoks ka nn pöördumatuid tagajärgi, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema lahendiga oleks võimatu või ebamõistlikult raske. Kinnipeetavatel on võimalik vaidlustada osakondade lukustamise kohta antud haldusakte tühistamiskaebusega. Sealjuures on võimalik vaidlustada nii konkreetse sulgemise sisulist põhjendamatust kui võimalikku sulgemise korralduse vorminõuete rikkumist (Tallinna Ringkonnakohtu 18. novembri 2025. a määrus asjas nr 3-24-3131, p 10). Samuti on kinnipeetaval võimalik esitada kahjunõue. Sellisel viisil tagatakse kaebajale efektiivsed õiguskaitsevahendid pöördumatute negatiivsete tagajärgede kõrvaldamiseks. Arvestades VangS § 8 lg 2 alusel rakendatava meetme lühiajalist kestvust ning asjaolu, et liikumis- ja suhtlemisvabadust piirati ainult osaliselt kahe tunni ulatuses, ei kaasne kinnipeetavale ka sedavõrd intensiivseid tagajärgi, mis õigustaksid esialgse õiguskaitse korras keelata vanglal haldusakti andmise.