B2 Impact OÜ hagi Q.J vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
557,28 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: B2 Impact OÜ (OK Incure OÜ õigusjärglane, rg-kood: 11542046; asukoht XXX-i ), lepinguline esindaja M.H Kostja: Q.J (ik XXX; XXX-i)
Menetlemise viis
elukoht:
Lihtmenetlus (TsMS § 405)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada B2 Impact OÜ hagi Q.J-i vastu.
2.Välja mõista Q.J-ilt B2 Impact OÜ kasuks võlgnevus kokku 557,28 eurot (millest 454,21 eurot põhivõlgnevus, 28,19 eurot intress ajavahemiku 15.10.2023 kuni 15.01.2024 eest, 35 eurot sissenõudmiskulud ja 28,28 eurot sissenõutavaks muutunud viivis perioodist 16.01.2024 kuni 24.07.2024, 11,60 eurot haldustasu).
3.Jätta menetluskulud täies ulatuses Q.J-i kanda.
4.Määrata B2 Impact OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 223,80 eurot, mis mõista Q.J-ilt B2 Impact OÜ kasuks välja.
Väljamõistetud menetluskuludelt on Q.J kohustatud tasuma B2 Impact OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus edasikaebamiseks luba ei anna. Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 2 1 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11). Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude
Tsiviilasi nr 2-24-112193 hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD
1.OK Incure OÜ (B2 Impact OÜ õiguseellane, hageja) esitas 02.04.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Q.J (kostja) 545,70 euro saamiseks. Äriregistri andmetel kinnitati 27.09.2024 OK Incure OÜ muutmiskanne, pärast mida on äriühingu ärinimi B2 Impact OÜ. Kohus käsitab seetõttu B2 Impact OÜ-d samas menetluses hagejana. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 18.06.2024 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Pärnu Maakohus 19.06.2024 jättis hagiavalduse käiguta ning määras hagejale tähtaja esitada oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis, tasuma täiendavalt riigilõivu ning esitama kohtule kostja andmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada.
2.Hageja esitas 24.07.2024 kohtule hagiavalduse kostja vastu ESTO AS-i (esialge võlausaldaja) ja kostja vahel 04.12.2021 sõlmitud järelmaksulepingust nr 94465033686 tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista kokku 557,28 eurot, millest põhivõlgnevus moodustab 454,21 eurot, intress 28,19 eurot, viivis 28,28 eurot, haldustasu 11,60 eurot, meeldetuletuskirja tasu 10 eurot ja võla sissenõudmiskulud 25 eurot. Lisaks palus hageja jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
2.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja esialgne võlausaldaja 04.12.2021 järelmaksulepingu nr 94465033686 kauba soetamiseks maksumusega 738 eurot. Lepingu põhitingimuste järgi oli krediidi kasutusse võetud summa 738 eurot, intressimäär 11,90% aastas, krediidi kulukuse määr 32,01% aastas, igakuine haldustasu 2,90 eurot, osamaksete arv 48 ning igakuine osamakse 25,76 eurot (dtl 57-63). 30.12.2021 kokkuleppega vähendati krediidisummat 69,90 euro võrra, mistõttu oli kasutusele võetud krediidisumma 668,10 eurot ja kostja igakuine osamakse 23,59 eurot (dtl 48 p 1.3). Kostja tegi lepingu katteks tagasimakseid kokku 545,39 eurot, millest põhiosa katteks arvestati 213,89 eurot, intressi katteks 220,60 eurot, haldustasu katteks 60,90 eurot ja meeldetuletuskirja tasu katteks 50 eurot (dtl 64). Hageja väitel jäi kostja alates 15.10.2023 viivitusse vähemalt kolme järjestikuse osamakse tasumisega. Krediidiandja hoiatas kostjat 01.01.2024 lepingu ülesütlemise eest ja andis võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja kuni 15.01.2024 (dtl 65-67). Kuna kostja võlgnevust tähtaja jooksul ei tasunud, ütles krediidiandja lepingu 15.01.2024 üles ning nõudis kogu sissenõutavaks muutunud võla tasumist (dtl 68-69). ESTO AS loovutas lepingust tuleneva nõude OK Incure OÜ-le ning hageja teavitas kostjat nõude loovutamisest 08.02.2024 (dtl 70-72).
2.2.Hageja esitas 08.07.2026 vastuse kohtunõudele, milles jäi oma hagiavalduses esitatud seisukohtade juurde ja leidis, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust enne lepingu sõlmimist nõuetekohase, mõistliku ja piisava hoolsusega. Hageja selgitas, et vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmist puudutavad faktilised asjaolud on esitatud hagiavalduse punktis 2 (7)
Tsiviilasi nr 2-24-112193 3.7 ning neid kinnitavad hagiavalduse lisad 9 (dtl 88-105) ja 10 (dtl 106-107). Hageja rõhutas, et krediidivõimelisuse analüüs ei pea ega saagi välja selgitada absoluutset tõde tarbija rahalise käitumise kõigi aspektide kohta, kuid pangakonto väljavõtte analüüs annab krediidiandjale objektiivse ülevaate tegelikest rahavoogudest, kulude struktuurist ja sissetulekute regulaarsusest lepingu sõlmimise hetkel. Hageja hinnangul oli krediidiandjal olemasoleva teabe põhjal alust järeldada, et kostja on krediidivõimeline ning suudab võetud krediiti lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta, kuna järelmaksulepingust nr 94465033686 tulenev osamakse 25,76 eurot jäi hinnatud maksevõime piiresse. Hageja leidis seetõttu, et puudub alus kohaldada VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatud õiguslikke tagajärgi. Alternatiivselt esitas hageja juhuks, kui kohus peaks siiski tuvastama VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud kohustuse rikkumise, ümberarvutuse VÕS § 4034 lg 7 alusel. Ümberarvutuse järgi koostati uus tagasimaksegraafik järelmaksulepingu nr 94465033686 põhiosale 738 eurot, tagasimakseperioodiga 48 kuud ja esimese osamakse tähtajaga 15.01.2022, arvestades VÕS § 94 kohast seadusjärgset intressimäära alates lepingu sõlmimisest ning vähendades kõik muud lepingujärgsed tasud ja intressid nullini (dtl 133-136). Hageja märkis, et kostja on lepingu katteks tasunud kokku 545,39 eurot, mis arvestati laenusumma kustutamiseks, ning kuna lepingu lõpptähtaeg 15.12.2025 on saabunud, on uue graafiku alusel sissenõutavaks muutunud kogu tasumata põhiosa koos seadusjärgse intressiga. Alternatiivse ümberarvutuse kohaselt oleks hageja nõue järelmaksulepingu nr 94465033686 alusel põhivõlg 218,90 eurot ja intress 4,53 eurot. Menetluskuludena palus hageja jätta kostja kanda riigilõivu 175 eurot TsMS § 162 lg 1 alusel või alternatiivselt jaotada menetluskulud hagi rahuldamise ulatuse järgi TsMS § 163 tähenduses ning mõista väljamõistetud menetluskuludelt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
3.Kohus võttis 22.11.2024 hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati menetlusdokumendid 02.12.2024 kätte TsMS § 3111 lg 3 alusel KÄPO-s. Seega kostjale vastamiseks määratud 14päevane tähtaeg lõppes 16.12.2024 kell 24.00 (TsÜS § 135 lg 1, § 136 lg 6, § 137 lg 1). Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud hagiavalduse, selle lisade ja hageja 08.07.2026 vastusega, leiab, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ning TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsustab kohus, millised asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Kuna käesolevas asjas ei ületa põhinõue 3500 eurot ja hagihind 7000 eurot, menetleb kohus asja lihtmenetluses TsMS § 405 alusel. Kohtul tuleb vastavalt TsMS §-le 405 menetleda hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Kohus ei määranud tsiviilasja arutamiseks kohtuistungit, kuna hageja ega kostja ei taotlenud enda ärakuulamist. Kohus piirdub lihtmenetluses õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele on rajatud kohtu järeldused (TsMS § 444 lg 2). Kostjale anti võimalus esitada hagile vastus ja tõendid, kuid kostja seda ei teinud. See ei vabasta kohut kohustusest hinnata hagi põhjendatust esitatud asjaolude ja tõendite alusel.
6.Kirjalikest tõenditest nähtub, et kostja ja ESTO AS sõlmisid 04.12.2021 järelmaksulepingu nr 94465033686. Lepingu järgi oli kauba maksumus ja krediidisumma 738 eurot, sissemakse 0 eurot, intressimäär 11,90% aastas, intressimäär 0,03% päevas, lepingutasu 0 eurot, krediidi kulukuse määr 32,01% aastas, igakuine haldustasu 2,90 eurot ning tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma 1236,48 eurot. Kostja pidi tasuma 48 igakuist osamakset, esimese osamakse tähtpäevaga 15.01.2022 ja 3 (7)
Tsiviilasi nr 2-24-112193 viimase osamakse tähtpäevaga 15.12.2025. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 tähenduses.
7.Hagiavalduse ja lepinguandmete järgi vähendati 30.12.2021 kokkuleppega kasutusele võetud krediidisummat 69,90 euro võrra, mistõttu oli kasutusele võetud krediidisumma 668,10 eurot ning igakuine osamakse 23,59 eurot. Maksete arvestusest nähtub, et kostja tegi lepingu katteks makseid kokku 545,39 eurot. Sellest arvestati põhiosa katteks 213,89 eurot, intressi katteks 220,60 eurot, haldustasu katteks 60,90 eurot ja meeldetuletustasu katteks 50 eurot. Seega jäi hageja arvestuse järgi tasumata põhiosa 454,21 eurot.
8.Esitatud maksete arvestusest nähtub, et kostja viimane makse lepingu katteks tehti 29.09.2023. Pärast seda jäid tasumata 15.10.2023, 15.11.2023 ja 15.12.2023 osamaksed. ESTO AS saatis kostjale 05.12.2023 tasuta võlateavituse võlgnevuse 52,18 euro tasumiseks ning hoiatas võlgnevusega seotud andmete avaldamise ja sissenõudmiskulude rakendumise eest. 14.12.2023 saadeti kostjale võlateade samas summas. 19.12.2023 saadeti kostjale hagihoiatus, milles märgiti võlgnevuseks 80,77 eurot ja anti tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 29.12.2023. 25.12.2023 saadeti kostjale täiendav võlateade võlgnevuse 80,77 euro kohta.
9.Kuna tegemist on tarbijakrediidilepingust tuleneva nõudega ja kostja ei ole menetluses vastuväiteid esitanud, peab kohus siiski omal algatusel kontrollima, kas lepingud vastavad tarbijakrediidi imperatiivsetele nõuetele, sh kas krediidi kulukuse määr (KKM) ei ületa seaduses sätestatud ülempiiri ning kas krediidiandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevad kohustused. KKM kontrolliks tuleb hinnata lepingu kõiki krediidi kogukulu osiseid VÕS § 406 ja § 4061 tähenduses.
10.Kohus kontrollis lepingu ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe alusel krediidi kulukuse määra arvutuslikku kooskõla VÕS § 406, § 406 1 ja § 4062 nõuetega. Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise korra § 3 lg 3 järgi võib arvutustes kasutatavaid ajavahemikke väljendada täis- või osaaastates, 52 nädalas või kaheteistkümnes võrdses kuus; võrdses kuus on 30,41666 päeva ehk 365/12. Sama määruse § 3 lg 31 kohaselt päevade täpne arvestus on vajalik juhul, kui lõikes 3 nimetatud ajavahemikke ei ole võimalik väljendada täisnädalates, kuudes või -aastates. Nimetatud lõiget kohaldatakse määruse § 31 järgi alates 01.01.2022 sõlmitavatele krediidilepingutele. Käesolev järelmaksuleping sõlmiti 04.12.2021 ning selle maksegraafik nägi ette igakuised osamaksed, mistõttu on krediidi kulukuse määra kontrollimine võrdsete kuuperioodide alusel kooskõlas määruses sätestatud arvutusreegliga.
11.Lepingu algsete tingimuste järgi oli krediidisumma 738 eurot, maksete arv 48 ja igakuine osamakse 25,76 eurot. Nende andmete alusel arvutatav aastane efektiivne krediidi kulukuse määr ümardub 32,01%-ni, mis vastab lepingus ja standardinfo teabelehes märgitud määrale. Pärast 30.12.2021 tehtud krediidisumma vähendamist oli kasutusele võetud krediidisumma 668,10 eurot ja igakuine osamakse 23,59 eurot; nende andmete alusel arvutatav aastane efektiivne krediidi kulukuse määr ümardub 32,92%-ni, mis vastab hagiavalduses esitatud muudetud lepingu andmetele. Seega ei ilmne esitatud lepinguandmete ja maksegraafiku põhjal, et krediidi kulukuse määr oleks arvutatud aritmeetiliselt ebaõigesti. Samuti ei ületanud krediidi kulukuse määr lepingu sõlmimise ajal seaduses sätestatud lubatud ülempiiri. Lepingu sõlmimise ajal kohaldamisele kuuluv krediidi kulukuse määra ülempiir oli Eesti Panga poolt 31.05.2021 avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra järgi 18,68% × 3 = 56,04%. Nii algses lepingus märgitud krediidi kulukuse määr 32,01% kui ka pärast krediidisumma vähendamist hagiavalduses märgitud krediidi kulukuse määr 32,92% jäid sellest ülempiirist madalamaks. Seetõttu ei ole alust lugeda lepingut VÕS § 4062 lg 1 alusel tühiseks.
12.VÕS § 4034 lg 6 kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist hindama tarbija krediidivõimelisust piisava teabe alusel ning tegema seda tarbija huve 4 (7)
Tsiviilasi nr 2-24-112193 arvestades vastutustundlikult. Esitatud hagiavalduse, hageja vastuse ja pangakonto väljavõtte järgi omandas krediidiandja enne lepingu sõlmimist teavet kostja sissetulekute, varaliste kohustuste ja kulude kohta. Kostja teavitas enda igakuiseks sissetulekuks 1900 eurot, igakuisteks kohustusteks 700 eurot ja elamiskuludeks 300 eurot. Pangakonto väljavõtte analüüs hõlmas perioodi 01.08.2021–04.12.2021 ning sellest nähtusid kostja regulaarne töötasu OÜ-lt Pärnu Kivi, olemasolevad laenumaksed, muud kulud ja arvukad hasartmängudega seotud tehingud.
13.Pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja sai vaadeldaval perioodil regulaarset töötasu: augustis 2021 1500 eurot, septembris 2021 1200 eurot, oktoobris 2021 1200 eurot, novembris 2021 1200 eurot ja detsembris 2021 enne lepingu sõlmimist 1400 eurot. Samas ilmnesid kontolt olulised olemasolevad laenumaksed ning märkimisväärsed hasartmängudega seotud kulud ja laekumised. Pangakonto väljavõtte koondandmete järgi moodustasid laenumaksed perioodil kokku 4631,73 eurot ja hasartmängukulud 11 592 eurot; samal ajal oli kontol ka hasartmängudega seotud väljamakseid. Krediidiandja pidi seetõttu arvestama, et kostja rahavoogude struktuur ei olnud tavapärane ja sisaldas maksevõime hindamisel olulist riskitegurit.
14.Kohtu hinnangul ei saa käesolevas asjas järeldada, et krediidiandja jättis VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmata. Krediidiandja ei piirdunud üksnes kostja enda esitatud andmetega, vaid tugines pangakonto väljavõttele ja avalike andmebaaside päringutele. Kohtu hinnangul ei saa hasartmängutehingute olemasolu iseenesest samastada krediidivõimelisuse puudumisega. Krediidiandjal tuli neid käsitada maksevõime hindamisel riskitegurina, kuid hinnang tuleb anda kõiki asjaolusid kogumis arvestades. Käesoleval juhul oli krediidisumma pärast lepingu muutmist 668,10 eurot ning igakuine maksekoormus 23,59 eurot, mis moodustas kostja tõendatud regulaarsest töötasust väikese osa. Esitatud andmetest ei nähtu, et krediidiandjale teada olnud kohustuste, elamiskulude ja muude vältimatute kulude arvestamisel oleks kostja sissetulek olnud sellises ulatuses koormatud, et järelmaksulepingu sõlmimine oleks pidanud olema välistatud. Kuigi konto väljavõttest nähtusid hasartmängutehingud ja olemasolevad laenumaksed, jäi lepingu järgne igakuine osamakse kostja regulaarse töötasu ja deklareeritud andmete põhjal hinnatud maksevõime piiresse. Ainuüksi asjaolu, et kostja hiljem makseviivitusse jäi, ei tõenda krediidivõimelisuse hindamise kohustuse rikkumist. Seetõttu ei ole alust kohaldada VÕS § 4034 lg 7 tagajärgi, asendada lepingujärgset intressi seadusjärgse intressiga ega jätta krediidiga seotud tasusid arvestamata.
15.VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Esitatud maksegraafiku ja maksete arvestuse järgi jäi kostja pärast 29.09.2023 makset viivitusse vähemalt 15.10.2023, 15.11.2023 ja 15.12.2023 osamaksete tasumisega (dtl 64).
16.01.01.2024 saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuses teatas ESTO AS kostjale, et seisuga 01.01.2024 on lepingust nr 94465033686 tulenev võlgnevus 80,77 eurot, ning andis võlgnevuse tasumiseks viimase täiendava tähtaja kuni 15.01.2024 (dtl 65-67). Teatises märgiti sõnaselgelt, et krediidiandja käsitab teatist lepingu ülesütlemise tahteavaldusena ning täiendava tähtaja jooksul kohustuste täitmata jätmise korral loetakse leping ühepoolselt üles öelduks ja kõik lepingust tulenevad nõuded muutuvad sissenõutavaks. Samuti märgiti, et lepingu ülesütlemisel tuleb kostjal lisaks võlgnevusele tasuda kogu tagastamata laenujääk 454,21 eurot koos kogunenud kõrvalnõuetega. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust täiendava tähtaja jooksul, lõpetas ESTO AS 15.01.2024 lepingu ja teatas kostjale, et võlgnevus on 5 (7)
Tsiviilasi nr 2-24-112193 kokku 504 eurot (dtl 68-69). Teated saadeti kostja lepingus märgitud e-posti aadressile. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et nimetatud teated ei jõudnud tema mõjusfääri. Seetõttu loeb kohus TsÜS § 69 lg 2 alusel ülesütlemise hoiatuse ja ülesütlemise teate kostjale kättesaadavaks. Kohus loeb tõendatuks, et leping öeldi VÕS § 416 lg 1 tingimusi järgides kehtivalt üles.
17.Ülesütlemise tulemusel muutus tasumata põhivõlg sissenõutavaks. Lepingu kasutusele võetud krediidisumma oli pärast 30.12.2021 muudatust 668,10 eurot ning kostja maksetest arvestati põhiosa katteks 213,89 eurot. Seega jäi tasumata põhivõlgnevuseks 454,21 eurot. Kohus peab hageja põhivõlanõuet selles ulatuses tõendatuks ja põhjendatuks.
18.Hageja nõuab kostjalt lepingujärgset intressi 28,19 eurot perioodi 15.10.2023–15.01.2024 eest. Lepingu ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe järgi oli fikseeritud intressimäär 11,90% aastas. Hageja intressiarvestus tugineb maksegraafikus märgitud tasumata intressiosadele: 15.10.2023 intress 7,46 eurot, 15.11.2023 intress 7,19 eurot, 15.12.2023 intress 6,91 eurot ja 15.01.2024 intress 6,63 eurot. Kuna kohus ei tuvastanud alust VÕS § 4034 lg 7 kohaldamiseks, on hagejal õigus nõuda lepingujärgset intressi. Hageja nõue intressi 28,19 euro väljamõistmiseks on põhjendatud.
19.Hageja nõuab kostjalt haldustasu 11,60 eurot ja meeldetuletuskirja tasu 10 eurot. Lepingu ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt oli igakuine haldustasu 2,90 eurot. Hageja nõuab nelja tasumata kuu haldustasu 15.10.2023, 15.11.2023, 15.12.2023 ja 15.01.2024 eest, kokku 11,60 eurot. Samuti nähtub esitatud meeldetuletustest, et kostjale saadeti 05.12.2023 tasuta võlateavitus (dtl 80-82), 14.12.2023 tasuline võlateade (dtl 83), 19.12.2023 hagihoiatus (dtl 84-86) ja 25.12.2023 täiendav võlateade (dtl 87). Hageja on nõudnud kahe tasulise meeldetuletuskirja eest kokku 10 eurot.
20.Haldustasu nõue 11,60 euro ulatuses on lepingu ja maksegraafiku alusel põhjendatud. Meeldetuletuskirja tasu osas kohaldub VÕS § 1132 lg 1, mille kohaselt võib lepingu kehtivuse ajal nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava ühe meeldetuletuskirja eest kuni 5 eurot ning üksnes juhul, kui enne on saadetud vähemalt üks tasuta meeldetuletus. Kuna hageja on tõendanud tasuta meeldetuletuse ja sellele järgnenud tasuliste meeldetuletuste saatmise, kostja oli nende saatmise ajal makseviivituses ning nõutud tasu ei ületa seaduses sätestatud piirmäära, on meeldetuletuskirja tasu 10 euro ulatuses põhjendatud.
21.Hageja nõuab pärast lepingu lõppemist võla sissenõudmiskulude hüvitamist 25 eurot. Pärast nõude loovutamist saadeti kostjale 07.02.2024 nõudekiri (dtl 73), 19.02.2024 pretensioon (dtl 77) ja 05.03.2024 hagihoiatus (dtl 79), milles nõuti võlgnevuse vabatahtlikku tasumist enne kohtusse pöördumist. Pärast lepingu lõppemist kohaldub sissenõudmiskuludele VÕS § 1132 lg 2. Kuna hageja nõue jäi üle 500 euro ja kuni 1000 euro vahemikku, võib VÕS § 1132 lg 2 p 2 järgi nõuda tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot. Hageja nõutud 25 eurot jääb seaduses lubatud piirmäära sisse ning esitatud kirjad olid suunatud kohustuse vabatahtlikule täitmisele ja kohtumenetluse vältimisele. Seetõttu on võla sissenõudmiskulu 25 euro ulatuses põhjendatud.
22.Hageja nõuab kostjalt viivist 28,28 eurot perioodi 16.01.2024–24.07.2024 eest. Lepingu ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe järgi vastas viivisemäär lepingujärgsele intressimäärale 11,90% aastas ehk 0,03% päevas, kui see oli seadusjärgsest viivisemäärast kõrgem. VÕS § 415 lg 1 järgi ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause järgi loetakse juhul, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui VÕS §-s 94, viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
23.Hageja on arvestanud viivist ülesütlemisele järgnevast päevast 16.01.2024 kuni hagi esitamise päevani 24.07.2024 ehk 191 päeva ulatuses tasumata põhivõlalt 454,21 eurot. 6 (7)
Tsiviilasi nr 2-24-112193 Hageja viivisearvestuse kohaselt on viivis kokku 28,28 eurot. Kuna viivist ei ole arvestatud intressilt, viiviselt ega muudelt kõrvalnõuetelt ning arvestusperiood ja viivisemäär vastavad esitatud lepinguandmetele, on viivisenõue 28,28 euro ulatuses põhjendatud. Menetluskulud
24.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna hagi rahuldatakse täies ulatuses, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta täies ulatuses kostja kanda.
25.TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud muu hulgas riigilõiv ning TsMS § 143 p 4 järgi kuuluvad menetluskulude hulka menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 175 eurot. Lisaks nähtub kohtutäituri 14.06.2024 tasuotsusest, et OK Incure OÜ-lt nõuti menetlusdokumentide kättetoimetamise eest kohtutäituri tasu 40 eurot, millele lisandus käibemaks 8,80 eurot, kokku 48,80 eurot (dtl 109). Need kulud olid menetluse pidamiseks vajalikud ja põhjendatud. Seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna kokku 223,80 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. (allkirjastatud digitaalselt) M.H Talu Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.