1.Jätta rahuldamata AS-i ÜHISTEENUSED hagi X.V vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Jätta menetluskulud AS-i ÜHISTEENUSED kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.
1.AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 07.05.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X.V (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus tegi 08.05.2024 kostjale makseettepaneku, millele viimane esitas tähtaegselt vastuväite. Seoses vastuväite esitamisega otsustas Pärnu Maakohus 28.05.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohus kohustas 30.05.2024 määrusega hagejat esitama nõuetekohase hagiavalduse.
2.21.06.2024 esitas AS ÜHISTEENUSED Tartu Maakohtule oma nõude X.V t. vastu hagiavalduse vormis. Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse (leppetrahvi) 40 eurot, viivise perioodi 25.06.2021–21.06.2024 eest 11,73 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ning edasiulatuva viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt alates 22.06.2024. Hagiavalduse kohaselt parkis kostja 10.06.2021 sõiduautot registreerimismärgiga xxxxx hageja poolt opereeritavale parkimisalale aadressil xxxxxxxxxxxxxxx. Kostja parkis sõidukit parkimiskorralduse nõudeid rikkudes, mistõttu väljastas hageja kostjale leppetrahvi summas 40 eurot. Transpordiametist saadud andmete järgi olu kostja sõiduki omanik/vastutav kasutaja. Sõiduki parkimisega sõlmiti poolte vahel parkimisleping, mille tingimuste kohaselt kohustus sõiduki kasutaja parkimislepingu rikkumise korral tasuma leppetrahvi. Kostja rikkus lepingu tingimusi, kuna ei kasutanud parkimiskella ja parkis selleks mittelubatud alal, s.o kollasel parkimist mittelubaval joonel. Kostjale ei asetatud leppetrahvi nõuet kojamehe vahele, sest kostja põgenes autoga parkimisalalt. Samas oli kostja teadlik, et talle on vormistatud leppetrahvinõue. Leppetrahv on siiani tasumata. Hageja saatis kostjale 07.02.2024, 06.03.2024 ja 03.04.2024 võlateatisi ning tegi muid toiminguid, millest tekkisid hagejale kokku sissenõudekulud summas 30 eurot.
3.Kohus võttis hagi 08.07.2024 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.
4.Kostja, X.V, esitas 29.07.2024 kohtule kirjaliku vastuse, milles hagi ei tunnista ja vaidleb hagile vastu. Kostja väitel külastas ta 10.06.2021 aadressil xxxxxxxxxxxxxxx asuvat Põrandasalongi, et tagastada sina põrandalaua näidised. Tegu oli liiklusseaduse mõttes peatumisega. Sõidukil ei olnud uksed lukustatud, s.o küljepeeglid olid tavaasendis ning peatumine toimus lühiajaliselt. Kostja selgitas olukorda parkimiskontrolörile. Parkimiskontrolör ei olnud vestluse ajaks vormistanud leppetrahvi ning kostja sai leppetrahvi nõudest teada hiljem. Kostja väitel ei olnud kohapeal esitatud parkimistingimused samad, mis hageja esitatud fotodel. Samuti parkis kostja lubatud alal. Seetõttu leiab kostja, et temalt leppetrahvi nõudmine ning ka viivise ja sissenõudmiskulude nõudmine ei ole põhjendatud.
5.Hageja esitas 11.09.2024 kohtule kirjaliku arvamuse kostja vastuse kohta. Hageja avaldas, et loobub kostjalt viivise nõudmisest perioodi eest 26.06.2021–20.04.2022, aga muus osas jääb hagiavalduses esitatud nõuete juurde. Hageja arvates eristub parkimisest sõiduki peatumine selle poolest, et peatumise korral ei saa toimuda muid toiminguid peale sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ning selline eesmärk on vahetult kontrollitav. Kui sõiduki juures ei toimu vahetut tegevust, siis on tegemist parkimisega. Kostja ei ole tõendanud, et ta sõidukiga peatus. Muuhulgas oli kostjal võimalik tasuta parkida kuni 2 tundi, kui ta oleks parkimiskellaga parkimisaja alguse fikseerinud. Hageja väitel keeldus kostja leppetrahvi nõuet vastu võtmast ja põgenes selle asemel sõidukiga, mis on vastuolus hea usu põhimõttega. Siiski on kostjale 06.04.2022 saadetud e-posti aadressile xxxxxxxxx@xxxxxxxx meeldetuletus, mistõttu oli kostja leppetrahvi nõudest teadlik hiljemalt 06.04.2022. Hageja taotleb seega seadusjärgses määras viiviseid alates järgmisest päevas, kui mõõdus 06.04.2022 trahvinõude kättesaamisest 14
2-24-117149 päevane maksetähtaeg ja puht menetlusökonoomilistel kaalutlustel loobub viivise nõudest enne seda perioodi. Hageja on kostjale saatnud üle 30 e-kirja ning üle 10 SMS-sõnumi, et meelde tuletada tekkinud võlgnevust. Hageja poolt esitatud parkimistingimused on nõuetekohased ning kostja ei ole vastupidist tõestanud. Kohti, kuhu ei ole lubatud parkida, tähistatakse kollase joonega. Hageja esitatud piltidelt nähtub, et sõiduk pargib kollasel joonel, st kostja ei järginud lubatud parkimiskohti tähistavaid teemärgiseid ja parkis selleks mitte ettenähtud kohas. Kostjale saadeti meeldetuletus ka 26.11.2021 aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.
6.Kohus otsustas 25.09.2024 kohtumäärusega lahendada asja kirjalikus menetluses. Muu hulgas selgitas kohus määruses poolte tõendamiskoormist hagimenetluses ning määras pooltele tähtaja lõppseisukohtade, taotluste, tõendite ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks.
7.Kostja esitas 25.10.2024 oma lõppseisukohad. Kostja jäi varasemalt esitatud seisukoha juurde, et ta peatus sõidukiga parkimiskohal, mis ei ole käsitletav liiklusseaduse mõistes parkimisena. Kostja esitas täiendavalt poes töötava müügiesindaja kinnituse, et sel päeval tagastas ta salongi põrandaparketi näidised. Kostja tõi veel välja, et hageja esitatud piltidelt nähtub, et kostja sõiduk oli ühe pildi tegemise ajal liikumises, st sõiduki juures toimus vahetu kontrollitav tegevus. Igal juhul aga ei toimetatud leppetrahvi kostjale mõistlikul ajal kätte. Leppetrahvi ei olnud vormistatud kontrolöriga vestlemise ajaks, mida tõendavad hageja enda piltidel olevad ajatemplid, mille järgi lahkus kostja parkimisalalt 16:00:59 ning leppetrahv vormistati 16:03:08. Kostjale jäi mulje, et kontrolör aktsepteeris kostja selgitusi peatumise osas ning ei vormistanud leppetrahvi. Kostja sai leppetrahvist teada alles 06.09.2022, st 15 kuud hiljem. Kostja ei ole hagejalt ühtegi e-kirja 06.04.2022 saanud ning samuti ei saadetud kostja elukoha aadressile ühtegi meeldetuletust.
KOHTU SEISUKOHT
8.Kohus on seisukohal, et hagi ei ole asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
9.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja on sõiduki registreerimismärgiga xxxxx omanik/ vastutav kasutaja ning kostja viibis 10.06.2021 hageja poolt hallataval parkimisalal aadressiga xxxxxxxxxxxxxxx. Hageja nõuab kostjalt parkimisnõuete rikkumise eest leppetrahvi summas 40 eurot, sissenõudmiskulusid 30 eurot, viivist perioodi 21.04.2022–21.06.2024 eest 10,20 eurot ning edasiulatuvat viivist leppetrahvilt alates 22.06.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu. Kostja tugineb oma vastuväidetes eelkõige sellele, et kostja peatus sõidukiga ning kostjale ei toimetatud leppetrahvi nõuet mõistlikul ajal kätte.
10.VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 103 lg 1 järgi vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 159 lg 2 sätestab erisusena, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Tulenevalt nimetatud sätetest on hageja leppetrahvi nõude eelduseks poolte vahel sõlmitud lepingu olemasolu, teise poole lepingu rikkumine, lepingut rikkunud poole vastutus, leppetrahvi kokkulepe lepingus ja mõistliku aja jooksul leppetrahvi nõudest teatamine.
10.1.VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse
2-24-117149 andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 järgi võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Hageja on esitanud tõendina fotod (dtl 29–31), mis tõendavad, et hageja parkimisala sissesõidul oli paigaldatud märk tasulise parkimisala kohta ja ka tahvel parkimislepingu tingimustega. Parkimislepingu tingimustes (dtl 48) oli antud teada, et parkimislepingu tingimuste esitamisega väljendab parkimise korraldaja AS ÜHISTEENUSED oma pakkumust parkimislepingu sõlmimiseks VÕS § 16 lg 1 järgi. Kohus märgib, et Tallinna Ringkonnakohus on korduvalt leidnud, et parkimisaladel kasutatavaid tüüptingimusi kasutatakse paljude ühetaoliste lepingute sõlmimiseks, mistõttu saab eeldada, et hageja ei vaheta oma parkimistingumusi sageli (TlnRnKo 08.10.2020, 2-19-123666, p 39; TlnRnKo 30.10.2020, 2-19-118554, p 13). Kostja on seisukohas toonud välja, et hageja esitatud parkimistingimused ei ole tuvastatavad, kuid ei ole esitanud tõendeid teistsuguste parkimistingimuste olemasolu kohta. Kohus leiab tuginedes kohtupraktikale, et hageja on esitanud kohtule nõuetekohased tõendid, mille järgi saab hinnata parkimisalal kehtinud parkimistingimusi. Parkimistingimuste (dtl 48) järgi on parkimise korraldajal õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja parkimislepingu pooleks. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja viibis sõidukiga registreerimismärgiga xxxxx hageja poolt hallataval parkimisalal. Poolte vahel on vaidlus, kas kostja parkis või peatus sõidukiga. Eelnevast sõltub parkimislepingu sõlmimine poolte vahel. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 49 kohaselt on parkimine sõiduki ettekavatsetud seismajätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Punkti 50 järgi on peatumine sõiduki ettekavatsetud seismajätmine sõitjate peale- või mahamineku või veose peale- või mahalaadimise ajaks. Peatumiseks ei loeta sõiduki seismajäämist liiklusvoos või liikluskorraldusvahendi või reguleerija nõudel. Riigikohus on selgitanud, et sõiduki peatumiseks ei saa lugeda olukorda, kus sõiduk seisab peatumiskeelu alal mitu minutit, ilma, et sõidukisse keegi siseneks. Sõiduki seismajätmisest sõitja pealeminekuks saab kõneleda eeskätt juhtudel, mil autosse tulla soovija on juhi jaoks nähtav ja pealeminek ise toimub vahetult pärast sõiduki seiskumist (RKKKo 30.05.2014, 3-1-1-30-14, p-d 7–8). Kohtupraktika järgi on eelnimetatu kohaldatav analoogia korras ka veose laadimisele (nt HMKo 02.11.2023, 2-23-128610, p 28; HMKo 03.04.2024, 2-23-138246, p 18). Samuti on Tallinna Ringkonnakohus selgitanud, et sõiduki parkimisele võib mh viidata see, kui sõidukil on uksed suletud ning puuduvad viited veose laadimisele. Peatumisele ja veose laadimisele ei viita mh see, kui sõiduki juht on mootori tööle ja tuled põlema jätnud, kuivõrd see võimaldaks peatumisõiguste kuritarvitamist (TlnRnKo 20.12.2023, 3-22-225, p-d 11–12). Seega peatumist eesmärgiga veost või kaupa laadida saab rääkida üksnes siis, kui veose laadimine toimub vahetult pärast sõiduki seiskumist ning see on selgelt tuvastatav. Hageja poolt esitatud fotodelt (dtl 29, 30) ei nähtu tegevust, millest saaks järeldada, et parkimise asemel toimub sõiduki peatumine. Kohus selgitab, et kostja poolt esitatud väited ei anna alust sõiduki peatumise tuvastamiseks. Kostja hinnangul tõendab sõiduki peatumist see, et kostja lahkus parkimisalalt ning et kostja poolt külastatud poe müügiesindaja on kinnitanud, et kostja tagastas parkimistrahvi väljastamise ajal temale hoiule antud põrandaparketi näidiseid (dtl 180). Kohtu hinnangul ei tõenda eelnev peatumist, kuivõrd eelnevast ei ole võimalik tuvastada peatumise algusaega. Kostja ei ole esitanud täiendavaid tõendeid, mille alusel oleks võimalik tuvastada sõiduki peatumine. Sõiduki lühiajaline parkimine ei ole võrdsustatav sõiduki peatumisega. Kostjal oleks olnud võimalik oma parkimise algusaeg tähistada. Kohus tuvastab, et kostja parkis 10.06.2021 kell 16.00 sõidukit registreerimismärgiga xxxxx hageja poolt hallataval parkimisalal.
2-24-117149 Johtuvalt eelnevast saab kohtu hinnangul lugeda hageja ja kostja vahel sõlmituks parkimislepingu. Parkimislepingule ei ole seaduses ette nähtud kohustuslikku vormi. Hageja avaldatud parkimistingimused on piisavalt määratletud ja neis sisaldub tahe olla lepinguga seotud, mis on käsitletav VÕS § 16 lg 1 mõttes pakkumusena lepingu sõlmimiseks. Sõiduki parkimisega väljendas juht VÕS § 20 lg 1 mõttes nõustumust sõlmida leping.
10.2.Hageja avaldatud parkimistingimustes (dtl 48) oli selgelt teada antud kohustus parkimise eest tasuda ja juhend tasumise kohta, samuti kohustus asetada parkimisõigust tõendav dokument sõiduki esiklaasile või armatuurlauale ning fikseerida parkimise algus parkimiskellal. Hageja esitatud fotodelt (dtl 29) nähtub, et sõiduki armatuurlauale ei olnud asetatud parkimisõigust tõendavat dokumenti ega parkimiskella parkimise algusaja fikseerimiseks. Seega saab lugeda, et kostja rikkus parkimislepingut.
10.3.Kostja ei ole menetluses tuginenud sellele, et tema rikkumine oleks vabandatav. Seega saab lugeda, et rikkumine ei olnud vabandatav.
10.4.Parkimislepingu tingimustes (dtl 48) oli selgelt kirjas, et parkimislepingu rikkumise korral kohustub sõidukijuht tasuma parkimise korraldajale leppetrahvi 57 eurot. Seega oli poolte vahel olemas leppetrahvi kokkulepe.
10.5.Riigikohus on selgitanud, et parkimisteenuse osutamisel on tahteavalduse edastamiseks üldjuhul mõistlik viis tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 mõttes leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele (RKTKo 05.06.2019, 2-17-117146, p 12). Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas leppetrahv toimetati kostjale mõistlikul ajal kätte, kuivõrd leppetrahvi ei asetatud sõiduki kojamehe alla. Hageja hinnangul oli kostja leppetrahvi väljastamisest teadlik juba leppetrahvi väljastamise hetkel. Kostja vaidles sellele vastu ning tõi välja, et leppetrahvi nõue väljastati paar minutit pärast kostja lahkumist parkimisalalt. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud leppetrahvi kättetoimetamist kostjale leppetrahvi väljastamise hetkel. Hageja on esmalt väitnud, et kostja sai leppetrahvist hiljemalt 06.04.2022 e-kirjaga saadetud meeldetuletusega (dtl 66–67) teada. Hiljem on hageja aga väitnud, et kostja sai leppetrahvist teada 26.11.2021 postiga saadetud meeldetuletusega (dtl 166–167). Kostja väidab, et ta ei ole kumbagi eelnimetatud meeldetuletust kätte saanud ning kinnitab, et sai leppetrahvist teada 06.09.2022 e-kirjaga (dtl 182). Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud 26.11.2021 meeldetuletuskirja saatmist. Kohtule on esitatud pdf-fail (dtl 166–167), mille pealdisest kuvab, et see on loodud 09.11.2024 kell 10.28. Hageja ei ole kohtule esitanud postiteenuse osutaja süsteemi kinnitust, et selline kiri oleks kostjale saadetud. Samuti leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud 06.04.2022 e-kirjaga meeldetuletuse saatmist. Hageja on esitanud kohtule odt-faili (dtl 66–67), mille on koostanud hageja lepinguline esindaja Ahto Järvela 10.09.2024 kell 16.18. Hageja ei ole esitanud kohtule serveri väljavõtet, millest nähtub e-kirja väljumine hageja serverist. Samuti nähtub hageja esitatud failist, et e-kiri on saadetud e-posti aadressile xxxxxxxxx@xxxxxxxx,XXX,xxxxx@xxxxxxxxxxx,[email protected]. Kuivõrd erinevad eposti aadressid ei ole semikooloniga eraldatud, loeb süsteem eeltoodud e-posti aadressid üheks eposti aadressiks sarnaselt, kui e-posti aadressid oleksid eraldatud näiteks punktiga. Arvestades eeltoodud asjaolusid saab kohtu hinnangul lugeda, et kostjale toimetati leppetrahv kätte 06.09.2022. Leppetrahv väljastati 10.06.2021. Seega sai kostja leppetrahvist teada ca 15 kuud pärast leppetrahvi väljastamist. Kohtu hinnangul ei ole 15 kuud mõistlik aeg leppetrahvist teavitamiseks, mistõttu on hageja kaotanud leppetrahvi nõudmise õiguse VÕS § 159 lg 2 mõttes. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab kohus, et leppetrahvi nõudmise eeldused on täitmata ning hageja nõue leppetrahvi väljamõistmiseks kostjalt tuleb jätta rahuldamata.
2-24-117149
10.6.Hageja on hagiavalduses nõudnud lisaks leppetrahvile ka viivise ja sissenõudmiskulude väljamõistmist. Kuivõrd leppetrahvi nõue jääb rahuldamata, ei kuulu ka viivise ja sissenõudmiskulude nõue rahuldamisele. Kohus jätab hageja hagi täies ulatuses rahuldamata.
Menetluskulude kindlaksmääramine
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul jätab kohus hagi rahuldamata ja seega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda.
12.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude suuruse. Kohus määras pooltele 25.09.2024 kohtumäärusega tähtaja esitada menetluskulude nimekirjad hiljemalt 28.10.2024. Kostja ei esitanud tähtaegselt menetluskulude nimekirja. Kostjat ei ole menetluses esindanud lepinguline esindaja. Kohus jätab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.