Aktiva Finance Group OÜ hagi A. A. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
544,82 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja S. R. Kostja: A. A. (isikukood XXX)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi A. A. vastu osaliselt.
2.Mõista A. A.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja Elisa Eesti AS-i ja A. A. vahel 17. aprillil 2022 sõlmitud liitumislepingust nr 12708299 tulenev põhivõlg 73,27 eurot, ajavahemikul 19. juuni 2023 kuni 14. juuli 2026 sissenõutavaks muutunud viivis 53,44 eurot ning viivis põhivõlalt (73,27 eurot) alates 15. juulist 2026 kuni põhivõla tasumiseni lepingujärgses määras s.o 0,065% päevas.
3.Mõista A. A.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja Elisa Eesti AS-i ja A. A. vahel 17. aprillil 2022 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingust nr 12708307 tulenev põhivõlg 216,59 eurot, ajavahemikul 19. aprillist 2024 kuni 14. juulini 2026 sissenõutavaks muutunud viivis 53,56 eurot ning viivis põhivõlalt (216,59 eurot) alates 15. juulist 2026 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Jätta menetluskulud maakohtus 78% ulatuses A. A. kanda ja 22% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
5.Mõista A. A.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulude katteks välja 481,65 eurot.
6.Mõista A. A.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis menetluskuludelt (481,65 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
Toimetada otsus kätte pooltele.
8.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui menetlusosaline taotleb kaebuse või taotluse koostamiseks menetlusabi, peab ta selle menetlustoimingu tegema (eelkõige esitama kaebuse) seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Kohus ei anna luba apellatsioonkaebuse esitamiseks (TsMS § 442 lg 10).
ASJAOLUD
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 31. juulil 2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. A.lt (kostja) 475,44 euro saamiseks. Kuivõrd makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada, lõpetas Pärnu Maakohus 1. septembril 2025 maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle lahendamiseks Viru Maakohtule.
2.Hageja esitas 24. septembril 2025 hagiavalduse, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja Telia Eesti AS-i ja kostja vahel 17. aprillil 2022 sõlmitud liitumislepingust nr 12708299 ja osamaksetega vara müügilepingust nr 12708307 tulenev põhivõlg 289,86 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 156,19 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja viivised alates 25. septembrist 2025 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras 0,065% päevas. Menetluskulud koos lisanduva viivisega palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Elisa Eesti AS (edaspidi Elisa või esialgne võlausaldaja) järgmised lepingud: -
17.aprillil 2022 liitumisleping nr 12708299 telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks,
-
17.aprillil 2022 osamaksetega vara müügileping nr 12708307 seadme Xiaomi Mi Electric Scooter 3 ostmiseks, mille osamaksed kokku on 419,00 eurot. Tasumise periood 24 kuud ning igakuise osamaksete suurus 17,458 eurot.
Järelmaksu leping ei ole tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõistes. Lepingu sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. Osamaksetega vara müügilepingu esimese osamakse tähtaeg oli 18. mai 2022 ning seega viimase osamakse tähtaeg oli 18. aprillil 2024.
Kostja kasutas Elisa teenuseid nende eest tasumata. Elisa ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles 26. mail 2023. Kostjal on põhivõlg kasutatud teenuste eest 73,27 eurot ja osamaksetega vara müügilepingu eest 216,59 eurot. Elisa loovutas 16. jaanuaril 2025 nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja on saatnud kostjale korduvalt maksemeeldetuletusi, kuid kostja ei ole võlga likvideerinud. Hageja palub mõista kostjalt välja võla sissenõudmiskulu 30 eurot (VÕS § 1132 lg 2 ja üldtingimuste p 4.2.3 alusel).
KOSTJA SEISUKOHT
Kostja hagile ei vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
5.Kohus menetleb asja lihtmenetluses ja piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku ja põhjenduste ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 405 lg 1).
6.Kohus leiab hagiavalduse ja selle lisade põhjal, et hageja lepingu nr 12708307 alusel esitatud nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust (VÕS § 402 lg 1). Osamaksetega vara müügilepingust tuleneva nõude puhul on tegemist tarbijakrediidilepingust tuleneva nõudega. Müügilepingu osaks olev poolte kokkulepe, mis praegusel juhul võimaldas ostjal tasuda ostuhinna osamaksetena 24 kuu jooksul (dtl 27), kujutab endast laenulepingut ja ühtlasi tarbijakrediidilepingut VÕS § 402 lg 1 tähenduses. Tarbijakrediidileping on VÕS § 402 lg 1 järgi krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Seega võib tarbijakrediidilepinguks olla nii krediidi- kui ka laenuleping, kuid tarbijakrediidilepinguga on tegemist üksnes juhul, kui tarbijakrediidilepingut iseloomustavad eeldused on täidetud, st krediiti või laenu annab majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik tarbijale (vt RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479/30, p 11). Kuna tarbijakrediidilepinguks võib VÕS § 402 lg 1 järgi olla ka laenuleping, siis ainuüksi asjaolu, et kostja ei pidanud tasuma lepingu alusel intressi ega muid lisakulusid, ei välista osamaksetega vara müügilepingu lugemist ühtlasi tarbijakrediidilepinguks (vt ka TrtRnKo 09.10.2025, 2-24-134862/24). Laenulepinguga kohustub laenuandja andma VÕS § 396 lg 1 järgi laenusaajale rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb VÕS § 397 lg 1 esimese lause kohaselt maksta intressi, kuid ainuüksi selle sätte sõnastus ei anna alust leida, et intressi maksmise kokku leppimata jätmine tähendab, et lepingut ei sõlmitud hageja majandusvõi kutsetegevuses (RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479, p 11). Kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule krediiti või laenu, tuleb eeldada tarbijakrediidilepingut. Tarbijakrediidilepingu sõlmimist välistavaid
asjaolusid peab tõendama laenu- või krediidiandja (vt RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479/30, p 11). VÕS § 402 lg 1 kohaselt ei ole nõutav, et krediidiandja majandustegevus oleks suunatud krediidilepingute sõlmimisele, piisav on, et krediidiandja antav krediit või laen oleks seotud krediidiandja majandus- või kutsetegevusega (vt ka P. Varul jt (koost). Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2019, § 402, komm 3.1). Vaidlust ei saa olla selles, et osamaksetega vara müügilepingute sõlmimine on osa Elisa igapäevasest majandustegevusest. Osamaksetega vara müügilepingu kvalifitseerimine tarbijakrediidilepinguks ei sõltu sellest, kas hageja on krediidiandja krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 3 tähenduses ning kas tal on krediidiandjana tegutsemiseks tegevusluba (KAVS § 10). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. a direktiiv nr 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ (tarbijakrediidi direktiiv) ei ole otsekohalduv. Riigikohtu eespool viidatud seisukoha järgi ei välista üksnes intressi maksmise kokkuleppe puudumine tarbijakrediidilepingu sõlmimist. Eelnevat arvestades leiab kohus, et kostja ja Elisa vahel 17. aprillil 2022 sõlmitud osamaksetega vara müügileping nr 12708307 on tarbijakrediidileping. Hageja ei ole tõendanud vastupidist. Seega tuli Elisal lepingu sõlmimisel järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet.
7.Hageja selgitas, et kuivõrd intressimäär oli 0% ja lepinguga lisatasusid ei kaasnenud, siis tehti päring maksehäireregistrisse ning kostjal maksehäireid ei olnud. Hageja ei ole tõendanud, et Elisa tegi päringu maksehäireregistrisse. Kohus leiab eelnevat arvestades, et hageja ei ole tõendanud, et Elisa oleks järginud kostjaga osamaksetega vara müügi lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet VÕS § 4034 lg 1 tähenduses. Hageja ei ole tõendanud, kas ja millist teavet varalise seisundi kohta küsis Elisa kostjalt ning kas ja kuidas seda kontrolliti (vt ka RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 17 jj).
8.Hageja on esitanud lepingu ülesütlemise teatise (dtl 57, tõlge dtl 56). Sellest nähtub, et Elisa loeb liitumislepingu üles öelduks, kui võlgnevust ei tasuta 25. maiks 2023. Seega ei ole hageja tõendanud, et Elisa ütles kostjaga osamaksetega vara müügilepingu üles VÕS § 416 lg 1 nõudeid arvestades. Osamaksetega vara müügilepingust tuleneb, et osamaksed tuli tasuda 24 kuu jooksul. Leping sõlmiti 17. aprillil 2022. Esimese osamakse tähtaeg oli 18. mail 2022. Seega möödus 24 kuud lepingu sõlmimisest 18. aprillil 2024 (esimene sissemakse oli lepingu järgi 0 eurot, dtl 97). Kuivõrd osamaksetega vara müügilepingu osamaksete tasumise tähtaeg on käesolevaks ajaks möödunud, siis on kõigi osamaksete tasumise tähtaeg saabunud ning hagejal on õigus nõuda kogu sissenõutavaks muutunud osamaksetega müügilepingu alusel 216,59 eurot (dtl 82, 27-46, 48-55). Kohus mõistab viidatud summa kostjalt hageja kasuks välja. Järelikult muutusid kõik põhivõla osamaksed sissenõutavaks 19. aprillil 2024 ning hagejal on õigus viivist nõuda kõige varem alates 19. aprillist 2024 (VÕS § 113 lg 1). Varasema viivise väljamõistmiseks puudub alus, sest hagiavaldusest ei ole jälgitav, millised põhiosa maksed ja millal sissenõutavaks muutusid. Kuivõrd rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis kohaldub viivise arvutamisel seadusjärgne viivisemäär (VÕS § 113 lg 1 teine lause), sest see on
lepingujärgsest määrast madalam. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on mh see, et väljamõistetava viivise määr ei tohi ületada seadusjärgset määra. Viivis on sisult kahju hüvitis kohustuse täitmisega viivitamise korral ning seadusjärgset määra ületavana saab seda käsitleda muu tasuna VÕS § 4034 lg 7 mõttes. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 19. aprillist 2024 kuni otsuse tegemiseni (14. juuli 2026) sissenõutavaks muutunud viivise 53,56 eurot (arvutatud viivisekalkulaator.ee abil) ning edasiulatuvalt alates otsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
9.Hageja palub kostjalt välja mõista liitumislepingust nr 12708299 tulenev põhivõlg 73,27 eurot. Kostja ei ole põhivõla suurusele vastu vaielnud. Elisa on kostjaga liitumislepingu üles öelnud (dtl 57, tõlge dtl 56). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista liitumislepingust tulenev põhivõlg 73,27 eurot (VÕS § 108 lg 1).
10.Samuti on põhjendatud viivisenõue arvutatuna põhivõlalt 73,27 eurot alates liitumislepingu ülesütlemisele järgnevast päevast. Leping loeti üles öelduks 25. märtsist 2023 (dtl 56, 57). Hageja nõuab viivist alates 19. juunist 2023 (dtl 66). Kohus mõistab hagi piire arvestades kostjalt välja viivise alates 19. juunist 2023 kuni otsuse tegemiseni (14. juuli 2026) sissenõutavaks muutunud viivise 53,44 eurot (arvutatud viivisekalkulaator.ee abil) ning otsuse tegemise järgmisest päevast kuni põhivõla 73,27 euro tasumiseni lepingujärgses määras s.o 0,065% päevas viivitatud summalt (üldtingimuste p 6.10, dtl 4.2).
Elisa loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale (dtl 58).
12.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 30 eurot VÕS 113 2 lg 2 ja lepingu üldtingimuste p 4.2.3 alusel. Üldtingimuste p 4.2.3 järgi peab klient tasuma tähtaegselt tasumata arvete sissenõudmisega seotud kulutused. VÕS 1132 lg 2 puhul ei ole tegemist seadustatud hinnakirjaga, vaid hüvitiste ülempiiridega. VÕS § 1132 lg 2 ei anna iseenesest alust kulutusi nõuda, selleks peab olema lepingus kokku lepitud (vt ka Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud vlj, § 113 2, p 7.3.4). Hageja ei ole tõendanud, et pooled oleks kokku leppinud võla sissenõudmiskulu määrades. Kokkulepet ei nähtu Elisa üldtingimustest ega hagi aluseks olevatest lepingutest. Kokkulepe puudutab üksnes sissenõudmiskulu nõudeõigust, kuid mitte sissenõudmiskulude suuruse kokkulepet seaduses sätestatud piirides. Sellisel juhul saab hageja sissenõudmiskulude nõude aluseks olla võlaõigusseaduse kahju hüvitamise (VÕS § 115, 127 jj) sätted. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mille kohaselt on hagejal tekkinud 30 euro ulatuses kahju. Kahju aluseks olevad kulud olema reaalselt kantud ja neid tuleb tõendada. Hageja esitatud väljavõte tööprogrammist ei tõenda kahju tekkimist ega suurust meeldetuletuskirjade saatmisega ja muu kuluga seoses. Kirjade saatmine (dtl 59-65) kahju suurust ei tõenda. Eelnevat arvestades jätab kohus sissenõudmiskulude nõude tervikuna rahuldamata.
13.Eeltoodu tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja Elisa ja kostja vahel 17. aprillil 2022 sõlmitud liitumislepingust nr 12708299 põhivõla 73,27 eurot, ajavahemikul 19. juuni 2023 kuni 14. juuli 2026 sissenõutavaks muutunud viivise 53,44 eurot ning viivise põhivõlalt (73,27 eurot) alates 15. juulist 2026 kuni põhivõla tasumiseni lepingujärgses määras s.o 0,065% päevas.
Samuti mõistab kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja Elisa ja kostja vahel 17. aprillil 2022 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingust nr 12708307 põhivõla 216,59 eurot, ajavahemikul 19. aprillist 2024 kuni 14. juulini 2026 sissenõutavaks muutunud viivise 53,56 eurot ning viivise põhivõlalt (216,59 eurot) alates 15. juulist 2026 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
14.Kohus jätab hagi rahuldamata sissenõudmiskulude nõudes, samuti osamaksetega vara müügilepingust tuleneva viiviste nõudes osas, milles see ületab seadusjärgset viivisemäära.
15.Arvestades hagi nõudeid (sh viivised hagi esitamise seisuga) 476,05 eurot, ja seda, et kohus rahuldab hagi 370,92 euro ulatuses (sh viivised hagi esitamise seisuga), rahuldab kohus hagi ca 78% ulatuses. Kohus jätab seetõttu menetluskuludest 78% kostja kanda ja 22% hageja kanda (TsMS § 163 lg 1).
16.Hageja esitas menetluskulude nimekirja (dtl 67 ja 104), mille kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulust 20 eurot ning esindajakulu 633,75 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 175 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot kindlaksmääramiseks (TsMS § 172 lg 9, § 4842).
17.Hagejat esindas menetluses lepinguline esindaja tunnitasuga 169 eurot. Kohtu hinnangul ei ületa hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-115-14, p 14).
18.Menetluskulude nimekirja järgi kulus hageja lepingulisel esindajal nõude aluseks olevate dokumentide tellimiseks, kogumiseks, analüüsiks, hagiavalduse ettevalmistamiseks, koostamiseks, lisade kogumiseks ja komplekteerimiseks, kohtule esitamiseks 2 tundi, hageja 22. oktoobri 2025 vastuse koostamiseks 0,5 tundi, hageja 17. juuni 2026 vastuse koostamiseks 1 tund, hageja 30. juuni 2026 seisukoha ning menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,25 tundi. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (RKTKm 10.02.2016, 3-2-1-177-15, p 13). Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja ajakulu vajalik ja põhjendatud eelviidatud toimingute osas osaliselt, s.o 2,5 tunni ulatuses summas 422,50 eurot. Tegemist ei olnud õiguslikult keeruka ega mahuka (sh tõendite maht) vaidlusega, kostja hagile ei vastanud. Hageja esindaja võrdlemisi kõrget tunnitasu määra arvestades võib oodata suuremat professionaalsust ja tõhusamat ajakasutust, samuti tingis puuduste kõrvaldamise puudulik hagiavaldus.
Kohus leiab, et hageja põhjendatud menetluskulud on kokku 617,50 eurot (175 + 20 + 422,50). Kohus mõistab kostjalt menetluskulude jaotust arvestades hageja kasuks välja menetluskulud 481,65 eurot (617,50 × 78%).
19.Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
20.TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
21.Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale kostjale kätte toimetada muul viisil, kui avalikult (vt 19. novembri 2025 määrus). Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb ka käesoleva määruse resolutsioon kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka RKTKm 16.09.2020, 2-18-9218/40, p 10 ja RKTKm 20.04.2022, 2-20-123093/24, p 9.2). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.