Kaija Piirmets (eesistuja), Aleksandr Kondrašov, Siret Siilbek
Määruse tegemise aeg ja koht 10.07.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-23-104351
Kohtuasi
TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi X (X) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 16.05.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
TF Bank AB määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood 14304235), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema
(publ.)
Eesti
filiaali
27.05.2025
Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 16.05.2025 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kanda ning menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (hageja) esitas 30.01.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xlt (kostja) 736,41 euro saamiseks. Kohus tegi 01.02.2023 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 15.05.2023 anti maksekäsu kiirmenetlus üle Pärnu Maakohtu kohtunikule lahendamiseks.
2.Pärnu Maakohus jättis 15.05.2023 hagiavalduse käiguta ning määras hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Seejuures kohustas kohus hagejat teatama kohtule kostja andmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning põhjendama kohtualluvust, kuivõrd maksekäsu kiirmenetluses kinnitas kostja ema 08.03.2023, et kostja ei ela aadressil ning rahvastikuregistri andmetel on võlgniku elukoha aadressiks aadress asukohaga Soomes.
3.Hageja esitas 14.06.2023 hagi, milles märkis kostja elukoha aadressiks XXX, Pärnu. Hageja selgitas, et on pöördunud algselt võlanõude sissenõudmiseks Soome kohtusse Euroopa maksekäsu kiirmenetluse raames. Soome Vabariigi Helsingin käräjäoikeus on hagejale 11.01.2023 teatanud, et makseettepaneku kättetoimetamise eest vastutav isik (täitur) edastas kohtule ESTETODISTUSE ehk takistusakti. Hagejal tuli nõue Soome kohtust tagasi võtta. Kostja ei ole tõendanud, et kostja on oma alalise elukohana ennast Soomes registreerinud. Kostja võib ka viibida ajutiselt Soome Vabariigis. Eestis on kostja esitanud rahvastikuregistrile aadressiks Soome aadressi, kuid Soomes on ta elukoht teadmata. Kohus ei ole kontrollinud, kas tegemist on kostja ajutise või alalise elukohaga. Kostja võib elada kahes kohas nii Eestis kui ka Soomes. Hageja on hagi esitanud kostja viimase teadaoleva elukoha järgi, mille ta märkis lepingute sõlmimisel.
4.Maakohus võttis 13.05.2024 hagi menetlusse. Maakohus on püüdnud edutult kostjale menetlusse võtmise määrust ja hagimaterjale kätte toimetada hagiavalduses märgitud aadressile XXX, Pärnu linn, Pärnu maakond ja e-posti aadressile YYY. Samuti ei õnnestunud kohtul kostjale dokumente kätte toimetada aadressil EEE, Soome vabariik. Tsiviilasjas nr 224-1937 on kohtulahend kostjale eelnimetatud Soome Vabariigis asuval aadressil kohtu ja politsei abil 04.02.2025 kätte toimetatud. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Pärnu Maakohus jättis 16.05.2025 määrusega hagi TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu maakohus menetluskulude suurust kindlaks ei määranud ega hagejalt välja ei mõistnud.
6.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt oli käesolevas asjas tegemist osamaksetega tasutava laenulepinguga, mis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi ka Brüssel I bis määrus või määrus (EL) nr 1215/2012) art 17 p 1 b järgi loetakse tarbijalepinguks. Määruse 4. jagu sätestab kohtualluvuse tarbijalepingute puhul. Brüssel I bis määruse art 18 lg 2 järgi võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Art 19 p-de 1–3 järgi võib 4. jao sätetest kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel. Maakohus leidis, et praegusel juhul ei ole võimalik tarbija kohtualluvuse määramisel kõrvale kalduda Brüssel I bis määruse 4. jaos art 18 lg-s 2 sätestatud tarbija elukoha kohtualluvusest art 19 alusel poolte kokkuleppel, kuna ükski art-s 19 toodud alus asjas ei kohaldu. Asjas ei esinenud ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 79 lg-s 2 sätestatud olukorda, kus kostja elukoht ei ole teada. Alates
2-23-104351 21.12.2021 on rahvastikuregistris kostja elukohaks märgitud Soome, EEE. Vastavalt rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 6 lg-le 1 eeldatakse rahvastikuregistrisse kantud andmete õigsust.
7.Maakohus märkis täiendavalt, et Eesti kohtule võib asi alluda juhul, kui kostja ilmub kohtusse ja kohtualluvusele vastu ei vaidle (Brüssel I bis määrus art 26 lg 1). Kui aga kostja, kelle alaline elukoht on liikmesriigis vastu esitatakse hagi teise liikmesriigi kohtusse ning ta ei ilmu kohtusse, deklareerib see kohus omal algatusel, et ta ei ole asjas pädev (Brüssel I bis määruse art 28 lg 1). Riigikohus on leidnud, et kui tekib küsimus, kas hagi allub Brüssel I bis määruse järgi Eesti kohtule, oleks üldjuhul vajalik küsida selle kohta ka kostja seisukohta. Asja on võimalik menetleda siis, kui kostja annab selleks oma selgesõnalise või vaikiva nõustumise: kostja annab teada, et on asja menetlemisega nõus või ilmub kohtuistungile (RKTKm 21.11.2012, 3-2-1-123-12, p-d 11–12). Käesolevas asjas sellist nõusolekut kostja andnud ei ole.
8.Maakohus tuvastas, et rahvastikuregistri andmete kohaselt on kostja registreeritud elukohaks alates 21.12.2021 eelpool toodud aadress Soome Vabariigis. Isiku elukohta muudetakse rahvastikuregistris RRS § 40 lg 1 järgi isiku enda elukohateate alusel. Seega asjaolust, et kostja elukoha aadress on rahvastikuregistris muudetud Soomes asuvaks aadressiks, sai järeldada tema tahet viia oma elukoht Soome. Seega ei ole kostjal Brüssel I bis määruse art 62 lg 1 järgi Eestis alalist elukohta. Eesti siseriiklikus õiguses sisaldub isiku elukoha mõiste tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 14. Elukoha omamine viitab püsivale elukorralduslikule seotusele vastava riigiga. Kuna kostja elukoht on Soome Vabariigis, allub asi Soome kohtule. Kostjal on ka Soome õiguse kohaselt Soomes elukoht (vt ka TlnRnKm 11.09.2019, 2-194347, p 11 viies lõik). Soome koduvallaseaduse § 4 p-st 3 tuleneb, et koduvallaseaduse alusel määratakse nende Euroopa Liidu kodanike elukoht, kes on registreerinud oma Soomes elamise õiguse vastavalt Soome välismaalaste seadusele ja kes elavad Soomes. Eesti Vabariigi Siseministeeriumi ja Soome rahvastikuregistrikeskuse vahel sõlmitud rahvastikuregistri üleandmise lepingu §-de 4 ja 5 järgi annab Soome rahvastikuregister Eesti Vabariigi kodanike alalise elukoha aadressiandmed üle Eesti rahvastikuregistrisse kujul, milles need on kantud Soome rahvastikuregistrisse. Eesti rahvastikuregistri andmetel oli kostja elukoht alates 21.12.2021 Soome, EEE. Tsiviilasjas nr 2-24-1937 on kinnitust leidnud, et kostja elukoht on Soomes. Kuna kostjal on Soomes registreeritud elukoht, tuleb kostja Soome elukoht koduvallaseaduse § 4 p 3 järgi määrata kindlaks koduvallaseaduse alusel. Koduvallaseaduse § 2 lg 1 kohaselt on isiku elukoht see vald, kus isik elab. Rahvastikuregistri andmetel elab kostja Soomes.
9.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Tsiviilasja materjalidest ei nähtunud, et kostjal oleks hüvitatavaid menetluskulusid. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
10.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ning saata asja tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Lisaks palub hageja määruskaebuse rahuldamisel tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv.
11.Määruskaebuse kohaselt ei nõustu hageja maakohtu järeldusega, et hagi ei allu Eesti kohtule ning seetõttu tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda. Vastavalt Brüssel I bis määruse sätetele peab olema kostja alaliseks elukohaks Soome Vabariik. Alaline elukoht tuleb
2-23-104351 Soome Vabariigis registreerida. Ei ole tõendatud, et kostja on oma alalise elukohana ennast Soomes registreerinud, sest puudub Soome Vabariigi vastava asutuse kinnitatud tõend. Kostja võib ka ajutiselt viibida Soome Vabariigis nt seoses tööga. Teada ei ole, kas kostjal on kehtiv välismaalaste seaduses nimetatud luba, mis annab õiguse ajutiselt viibida Soome Vabariigis vähemalt aasta, ning kostja kavatses asjaolusid arvestades jääda ka alaliselt Soome. Samuti ei ole teada, kas kostjal on kehtiv tööleping või muu samaväärne alus Soomes töötamiseks või õppimiseks, mis kestab vähemalt kaks aastat. Maakohus ei ole teinud päringuid ei Politsei- ja Piirivalveametile ega ka kohalikule omavalitsusele. Võimalik on teha päring ka Välisministeeriumile. Seega ei ole maakohus tuvastanud, kus on kostja alaline elukoht kuigi selleks on võimalik erinevatelt asutustelt tõendeid koguda.
12.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Asi saabus ringkonnakohtusse 08.05.2026.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja vaidlustatud maakohtu määrus muutmata.
14.Maakohus jättis hagi TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata, leides, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi Eesti kohtule, kuivõrd kostja elukoht on Soomes. Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6), märkides määruskaebuse väidete kohta järgmist.
15.TsMS § 75 lg 1 esimese lause kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. TsMS § 70 lg 4 järgi kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või selles sättes viidatud Euroopa Liidu määrustes. Kuivõrd maakohus tuvastas, et kostja elukoht on Soome Vabariigis, tuli kohtualluvuse hindamisel lähtuda TsMS § 70 lg 4 p-s 1 viidatud Brüssel I bis määrusest. Arvestades, et hagi aluseks on ettevõtja ja tarbija vahel sõlmitud osamaksetega tasutav laenuleping, kohaldas maakohus õigesti tarbijalepingute kohtualluvust reguleerivaid Brüssel I bis määruse artikleid 17–19.
16.Brüssel I bis määruse art 18 lg 2 kohaselt võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja alaline elukoht hagi esitamise ajal ei olnud Eesti Vabariigis. Hageja leiab määruskaebuses, et asi allub siiski Eesti kohtule, kuivõrd tõendatud ei ole kostja alaline elukoht Soome Vabariigis. Kolleegium sellega ei nõustu. Maakohus tugines õigesti rahvastikuregistri andmetele, mille kohaselt on kostja elukoht alates 21.12.2021 aadressil EEE ning kostja ei ole andnud nõusolekut asja menetlemiseks Eesti kohtus. Täiendavalt viitas maakohus tsiviilasjale nr 2-24-1937, kus leidis kinnitust, et kostja elukoht on Soomes. Lisaks nähtub toimiku materjalidest, et maakohus tegi 15.02.2025 päringu kostja töötamise kohta registrisse (TÖR), mille kohaselt puudusid kostja kohta kehtivad töötamise kanded (dtl 341). Määruskaebuses esitatud hageja oletus, et kostja võib viibida Soomes üksnes ajutiselt ega viide Soome täituri takistusaktis esitatud hinnangule, et tegemist võib olla nn tööliste aadressiga, ei anna alust kõrvale kalduda eeltoodud andmetest kostja alalise elukoha kohta. Samuti ei mõjuta asja rahvusvahelist kohtualluvust asjaolu, et kostjale on varasemalt
2-23-104351 ebaõnnestunud Soomes menetlusdokumentide kättetoimetamine. Menetlusdokumentide kättetoimetamise võimalikkus ja rahvusvahelise kohtualluvuse olemasolu on eraldiseisvad küsimused.
17.Eeltoodut kinnitab ka asjaolu, et maakohus andis kostjale võimaluse esitada määruskaebuse kohta seisukoht ning toimetas 01.04.2026 määruskaebuse kostjale isiklikult allkirja vastu kätte Soome Vabariigis (dtl 385–392). Kostja määruskaebusele vastust ei esitanud. Asjaolu, et kostjale oli võimalik menetlusdokument Soome Vabariigis isiklikult kätte toimetada, toetab koos eelnevalt nimetatud asjaoludega järeldust, et kostja alaline elukoht hagi esitamise ajal ei olnud Eestis. Hageja ei ole esitanud asjaolusid ega tõendeid, mis annaksid alust vastupidiseks järelduseks.
18.Eeltoodust tulenevalt nõustub kolleegium maakohtuga, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi Eesti kohtule ning maakohus jättis hagi TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel õigesti läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
19.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole asjas hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.