lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-17010/69

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 21.11.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-17010/69
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.11.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2698
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.11.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-17010

Kohtuasi

W.F-i hagi P.V vastu võla ja viiviste saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 14.03.2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

W.F-i apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

19 980 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja W.F (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margo Põbo Kostja P.V (isikukood XXX), lepingulised esindajad Heili Püümann ja Arsi Pavelts

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 24.10.2024. a istungil

RESOLUTSIOON

1.Jätta Pärnu Maakohtu 14.03.2023. a otsuse resolutsioon muutmata, aga muuta otsuse põhjendusi.
2.Jätta W.F-i apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud W.F-i kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-21-17010 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1.W.F esitas 16.11.2021 Pärnu Maakohtule P.V vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista 18 500 eurot.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 28.02.2021 müügilepingu, millega hageja ostis kostjalt hobuse Gloria Van Het Spaanskwartier. Kostja teadis müügilepingu sõlmimisel, et hageja vajab hobust võistlemiseks ja hobune pidi olema võimeline ületama takistusi kõrgusega 115–125 cm. Kostja lubas müügieelsetel läbirääkimistel, et hobune ületab võistlustingimustes vabalt takistusi kõrgusega 115–125 cm.
1.2.Hagejal ei õnnestunud hobusega võistlustingimustes takistusi kõrgusega 115–125 cm ületada. Hobusele tehti 2021.a. märtsis ja mais veterinaarkontroll, kus selgus, et hobusel on krooniline liigesepõletik osteoartriit. Suutmatus ületada takistusi 115–125 cm ei tulenenud hagejast, vaid hobusest. Hageja teavitas kostjat hobuse puudustest vahetult pärast müügilepingu sõlmimist ja 2021. a mais. Hobuse puudus oli olemas juba müügilepingu sõlmimisel.
1.3.Hageja esitas kostjale 24.09.2021 müügilepingust taganemise avalduse. Hageja nõudis ostuhinna 14 500 eurot ja kulutuste 4000 eurot hüvitamist. Hageja tegi kulutusi hobuse hooldamisele ja toidule 300 eurot kuus ja arstlikule kontrollile ja ravile 1000 eurot. Hobuse väärtus ei ole hageja juures vähenenud. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hobuse müügihind oli tegelikult 8500 eurot, mitte 14 500 eurot. Müügilepingus lepiti kokku, et hageja ostab hobuse nii, nagu see on. Tõele ei vasta hageja väide, et pooled leppisid kokku, et ostetav hobune on võimeline võistlustel ületama takistusi kõrgusega 115–125 cm. Kõrguste ületamine sõltub ratsutajast ja paljudest teistest asjaoludest, mistõttu sellist asja ei ole võimalik lubada.
2.1.Hobune vastas keskmisele kvaliteedile. Müüdud hobune võistles 2021. a jaanuaris kõrgustel kuni 125 cm. Müüdud hobune oli 15 aastane kogenud võistleja. Hageja ei ole eriti kogenud ratsasportlane ning hobuse müügieelsel proovimisel tegi ta palju vigu. Samal proovisõidul hüppas hobune julgelt ka 115 cm takistusi.
2.2.Hobusele tehti kaks päeva enne müüki veterinaarkontroll ja ta tunnistati terveks. 02.03.2021 tehti hobusele täiendav kontroll ja röntgenuuringud. Tuvastati osteoartriidi põhjustatud muutused, kuid need on selles vanuses hobusel tavapärased ega sega võistlemist. Hageja teavitas kostjat röntgenuuringu tulemustest, kuid ei avaldanud, et hobusel oleks puudusi.

2-21-17010

2.3.Hageja ei ole väidetavatest puudustest mõistliku aja jooksul teavitanud. Esimest korda esitas hageja pretensiooni 10.08.2021. Igal juhul ei ole hageja müügilepingust mõistliku aja jooksul taganenud. Hageja taganemisavalduse sai kostja kätte 04.01.2022.
2.4.Kui kohus peaks asuma seisukohale, et kostja peaks hobuse tagasi võtma ning tagastama hagejale ostuhinna, taotleb kostja tasaarvestust hageja poolt saadud kasutuseelisega 5600 eurot kümne kuu jooksul. Samuti tuleb ostuhinnast maha arvestada 5500 eurot hobuse väärtuse vähenemise eest ajal, mil hobune oli hageja juures. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Pärnu Maakohus jättis 14.03.2023. a otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
3.1.Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid 28.02.2021 müügilepingu, millega hageja ostis kostjalt hobuse Gloria Van Het Spaanskwartier. Pooled koostasid kirjaliku müügilepingu ja märkisid müügihinnaks „kokkuleppel“.
3.2.Maakohus luges tõendatuks, et hobuse müügihind oli 8500 eurot. Müügieelne elektronkirjavahetus hageja isa C. W.F-i ja kostja vahel ei sisalda kokkulepet müügihinna kohta. A. W.F tasus hobuse eest sularahas. Tunnistaja Y ütlustest nähtub, et müügihind oli 8500 eurot. Seda kinnitab ka Q kiri. Kirja järgi pakkus kostja Qile sama hobust 2021. a jaanuaris hinnaga 8500 eurot.
3.3.Maakohus tuvastas, et kostja müüs hagejale hobuse nii, nagu ta on. Lepingu p 1.4. järgi ostis hageja hobuse seisundis, millises hobune oli lepingu sõlmimise hetkel. Hageja kinnitas, et on eelnevalt hobusega tutvunud. Lepingu p 2.1. järgi teostati 26.02.2021 hobusele veterinaarkontroll. Lepingu p 6.2. kohaselt kinnitasid pooled, et kirjalikule lepingule lisaks ei ole tehtud suulist lepingut. Kirjalikus lepingus puuduvad tingimused, mida hageja väidab kokkulepitud olevat. Lepingu p 1.4. ja 2.2. järgi on , ostja hobusega tutvunud ning ostab hobuse sellises seisundis nagu ta on. Lepingus ei ole märgitud hobuse kohta ühtegi muud konkreetset tingimust.
3.4.Maakohus leidis, et hageja oskused ratsutajana ei ole vaidluse esemeks, ega hinnanud sellega seoses esitatud tõendeid. Hobuse müüja ei saanud garanteerida, et hobune hüppab võistlustel takistusi kõrgusega 115–125 cm. Takistuste ületamise edukus sõltub hobuse ja ratsutaja koostööst. Poolte vahel peetud lepingueelne kirjavahetus kinnitab hageja väiteid, et hageja soovis hobust osta treenimiseks ja võistlemiseks. Kostja ei vaidlustanud, et talle oli hageja soov osta võistlushobune arusaadav. Mingeid muid tingimusi maakohus ei tuvastanud.

2-21-17010

3.5.Tõendamata on hageja väide, et osteoartriidi tõttu ei olnud hobune võimeline võistlema. 02.03.2021 vaatas Eesti Maaülikooli asjatundja hobuse üle. Ülevaatusel ilmnes röntgenoloogiline leid vasakul ja paremal tagajalal - kandadest olid tuvastatavad osteoartriidi põhjustatud muutused intertarsaal- ning tarso-metatarsaalliigeste eespinnal. Veterinaar Nauris Laizans vaatas hobuse üle 2021. a mais. Veterinaar koostas raporti, mille kohaselt esineb hobusel parema eesmise kämblaliigese artroos ja parema tagajala TMT liigese artroos. Veterinaari arvamuse kohaselt tähendab parema tagumise jala artroos, et hobune tunneb end ebamugavalt ja tal võib olla valu. See võib takistada hobusel võistlemist.
3.6.Maakohus tuvastas, et artroos oli hobusel juba müügilepingu sõlmimise ajal, kuid see ei väljendunud ja kliiniliselt oli hobune terve. Veterinaaride AT ja TL arvamused kinnitavad, et artroos ei seganud hobust võistlemisel ega piiranud hobuse sooritusvõimet. Tõendid kinnitavad, et hobune oli enne müüki pidevalt kõrgel tasemel võistelnud. Maakohus leidis, et hobusel ei olnud müügilepingu sõlmimise ajal puudusi, mistõttu taganemise materiaalsed eeldused on täitmata.
3.7.Maakohus leidis, et hageja kaotas õiguse lepingust taganeda, sest ei teinud seda mõistliku aja jooksul. Hobuse osteoartriidi röntgenoloogiline leid oli hagejale teada hiljemalt 03.03.2021. Veel 31.07.2021. osales hobune võistlustel ratsutaja Siim Sinijärvega. Kuna hageja tugineb osteoartriidi diagnoosile, mis tema väitel takistab hobuse sihipärast kasutamist, siis hakkas taganemisavalduse esitamise mõistlik tähtaeg kulgema alates 04.03.2021. Hageja esitas taganemisavalduse 24.09.2021, mis ei mahu mõistliku aja piiridesse. Maakohus ei hinnanud, kas kostja sai taganemisavalduse 04.01.2022 kätte. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
4.1.Maakohus jättis ebaõigesti üle kuulamata tunnistaja A. W.F. Tunnistaja kinnitas, et müüja avaldas, et tegemist on hobusega, kes on suuteline ületama võistlustel takistusi kõrgusega 115–125 cm. Tunnistaja kinnitas ka, et müügihind oli 14 500 eurot ja A. W.F andis selle summa kostjale sularahas.
4.2.Maakohus leidis ekslikult, et hobune vastas müügilepingu tingimustele. Pooled leppisid kokku, et hobune on võimeline ületama takistusi kõrgusega 115 cm–125 cm. Üsna pea pärast lepingu sõlmimist selgus, et hobune seda ei suuda. Vastuoluline on maakohtu järeldus, et müüja ei saanud lubada, et hobune suudab ületata võistlustel takistusi kõrgusega 115 cm–125 cm. Samas leidis maakohus, et hageja oskused ratsutajana ei ole vaidluse esemeks.
4.3.Hageja on tõendanud, et viimati ületas hobune edukalt tõkkeid üle 115 cm aastatel 2015– 2016. Hageja tõendas, et 2016. a ebaõnnestus hobune takistusel kõrgusega 120 cm. Maakohus ei andnud nendele tõenditele hinnangut. Veterinaar NL arvamusest ja ütlustest nähtub, et hobune ei suutnud edukalt võistelda osteoartriidi tõttu. Mittevastavus oli hobuse üleandmise ajal olemas.
4.4.Hageja teavitas kostjat puudusest vähem kui kuu aega pärast müügitehingu toimumist. Hageja teavitas ka pärast 12.05.2021 ja 17.05.2021 võistlusi, et hobune ei ole võimeline võistlustingimustes lubatud kõrgusi ületama. Hageja ja kostja pidasid alates hobuse terviseprobleemide tekkimisest kuni lepingust taganemise teate esitamiseni läbirääkimisi asja lahendamiseks kokkuleppega.

2-21-17010

4.5.Hageja esindaja edastas kostjale 24.09.2021 taganemisavalduse, millega hageja taganes müügilepingust ja nõudis kostjalt hobuse ostuhinna tagastamist ja kulude hüvitamist hiljemalt 08.10.2021. Taganemisavaldus on kostjale kätte toimetatud kostja avaldatud e-posti aadressil (tl 122). Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21 alusel muutmata, aga muuta otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja hageja kannab menetluskulud apellatsioonimenetluses
7.Maakohus tuvastas siinse otsuse p-s 3.1 märgitud asjaolud, mille üle ei ole vaidlust ka apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja lahendamisel.
8.Kolleegium nõustub maakohtuga, et taganemise formaalsed eeldused on täitmata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 118 lg 1 p 1 kohaselt kaotab taganema õigustatud lepingupool õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama. Kohtupraktikas on selgitatud, et viidatud säte teenib õigusrahu saavutamise eesmärki – kahjustatud poolel tuleb mõistliku aja jooksul otsustada õiguskaitsevahendi kasutamise üle, et anda lepingut rikkunud poolele selgust, kas jätkata lepingu täitmist või mitte. W.F-i aja kestus lepingust taganemiseks võib erinevate lepinguliikide puhul olla erinev. W.F-i aja kestust mõjutab mh see, millises ulatuses on lepingut täidetud (RKTKo 23.02.2020, 3-2-1-165-09, p 10).
8.1.Kohtupraktikas on leitud, et VÕS § 118 lg 1 sätestatud mõistlik aeg on üldjuhul lühem kui kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg (RKTKo 23.02.2020, 3-2-1-165-09, p 10). Kohtupraktikas on leitud, et taganemisavalduse esitamine ca kuus kuud pärast puudusest teada saamist, on esitatud hilinenult (TlnRnKo 22.02.2022, 2-20-7315, p 35).
8.2.Kolleegium leiab, et hageja ei ole suutnud tõendada, et kostja sai taganemisavalduse kätte 24.09.2021 e-kirjaga. Hageja esindaja edastas kostjale 24.09.2021 e-kirjaga (dtl 166) taganemisavalduse, millega hageja taganes müügilepingust ja nõudis kostjalt hobuse ostuhinna tagastamist ja kulude hüvitamist. E-kirja saatis hageja kostja aadressile XXX. Ekirja kättesaamise kohta tõendeid ei ole ning kostja ei ole seda omaks võtnud.
8.3.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 järgi kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kohtupraktikas on selgitatud, et e-kirja saajani jõudmist ei saa saatja saadetud e-kirja väljavõttega tõendada, sest see ei tõenda e-kirja jõudmist saajani (RKTKo 21.12.2007, 3-2-1-123-07, p 14). E-kiri on kätte saadud, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse ja saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda (RKTKo 18.04.2018, 2-15-6538, p 14). Hageja ei ole tõendanud, et e-kiri taganemisavaldusega jõudis saaja teenusepakkuja serverisse.
8.4.Kolleegium märgib, et taganemisavalduse kättesaamisel ei saa lähtuda TsÜS § 70 sätestatud erireeglist. Õiguskirjanduses on selgitatud, et kui teatega teise poole rikkumise

2-21-17010 kohta on edastatud ühtlasi tahteavaldus ka selle rikkumise tõttu vastava õiguskaitsevahendi kasutamisest, nt avaldus lepingu ülesütlemise kohta, ei saa §-i 70 selle ülesütlemisavalduse suhtes kohaldada (TsÜS komm (2023?), § 70, p 3). Kolleegium tuvastab, et kostja sai taganemisavalduse kätte koos hagiavaldusega 04.01.2022.

8.5.Kolleegiumi hinnangul pidi hageja rikkumise avastama hiljemalt 26.03.2021. Hageja on nii apellatsioonkaebuses kui ka maakohtumenetluses avaldanud, et ta teavitas kostjat puudustest vähem kui kuu aega pärast müügilepingu sõlmimist. Ringkonnakohtu istungil selgitas hageja, et teavitas kostjat puudustest esmakordselt 04.03.2021 pärast röntgenuuringu tulemuste saamist. Jättes kõrvale küsimuse, kas hageja tegelikkuses väljendas arvamust, et müügiese on puudustega, saab järeldada, et vähemalt hageja enda arusaam järgi sai ta müügieseme puuduse põhiolemusest teada 02.03.2021 uuringutulemustega tutvumisel. Samas avaldas hageja, et puuduse täpsem olemus sai talle selgeks hiljem, sest hobune ei hüpanud hageja soovitud kõrgustel ning see suutmatus osutus püsivaks.
8.6.Kolleegium ei nõustu hageja selgitusega, et hobuse püsiv suutmatus ületada soovitud kõrgusi sai talle selgeks alles pärast mitmeid võistlusi mai lõpus. Esiteks on see vastuolus hageja selgitusega, et ta teavitas puudustest vähem kui kuu aja jooksul nende ilmnemisest. Teiseks ei ole hageja veenvalt põhjendanud, miks tema arvates avaldub täielik pilt hobuse võimetest alles võistlustingimustes, mitte harjutades. Kostja selgitas ringkonnakohtu istungil, et harjutuseks kasutatakse samu kõrgusi ning sarnaseid väljakuid. Kolleegium peab usutavaks, et kui hagejal tekkis kahtlus hobuse võimekuses, sai ta selle soovi korral hõlpsasti välja selgitada ka harjutustingimustes.
8.7.W.F-i aja hindamisel VÕS § 118 lg 1 p-i 1 tähenduses arvestab kolleegium, et müügilepingu eseme, 15 aasta vanuse võistlushobuse, seisund muutub ajas kiiresti. Hobune vananeb ja tema võimekus sõltub hoidmistingimustest, söögist ja treeningust. Kui ostja viivitab müügilepingust taganemisega, tekitab see uusi vaidlusi selle üle, kas hobuse väärtus on vahepeal vähenenud. Mõlema poole huvides oleks olnud saada kiiresti selgust, kas müügileping jääb kehtima ning kellele jääb hobune.
8.8.W.F aeg ei veninud kolleegiumi hinnangul pikemaks põhjusel, et pooled oleksid pidanud läbirääkimisi müügilepingust taganemise üle. Hageja ei ole tõendanud, et pooled pidasid hobuse tagastamise üle läbirääkimisi.
8.9.Kokkuvõttes on kolleegium seisukohal, et hageja kaotas taganemisõiguse VÕS § 118 lg 1 p-i 1 järgi. W.F aeg taganemiseks hakkas kulgema 27.03.2021 ning kostja sai taganemisavalduse kätte 04.01.2022, s.o 10 kuud ja 7 päeva hiljem. Selleks ajaks oli mõistlik aeg lepingust taganemiseks möödunud.
9.Kolleegium on seisukohal, et hageja muud müügilepingu rikkumisest tulenevad nõuded on VÕS § 220 lg 3 järgi välistatud.
9.1.VÕS § 220 lg 1 kohaselt peab ostja teavitama müüjat lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai asja lepingutingimustele mittevastavusest teada. VÕS § 220 lg 1 ls 2 kohaselt peab tarbijale müügi puhul tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. VÕS § 220 lg 3 näeb ette, et kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.

2-21-17010

9.2.Kolleegium ei nõustu hageja hinnanguga, et ta teavitas kostjat hobuse puudustest 04.02.2021 pärast röntgenuuringu tulemuste saamist. Hageja saatis 04.03.2021 kostjale Messengeri sõnumirakenduses pdf faili „Gloria müügiülevaatus“ (dtl 17) koos märkusega „Vananev proua. Kondid kanged ja reuma kimbutab.“ Kostja vastas: „Röntgenitest ja painutusest küll midagi halba välja ei loe“. Hageja selgitas: „Ja, ja.. ega ma pahapärast. Lihtsalt sulle ka infot.“
9.3.Kolleegiumi hinnangul ei saa sellest teha järeldust, et ostja teavitas müüjat müügieseme puudusest. Veterinaaride AT ja TL arvamused kinnitavad, et üldjuhul artroos ei sega hobust võistlemisel ega piira hobuse sooritusvõimet, kuid oleneb, mil määral see avaldub. Seega ainuüksi viitest, et hobusel röntgenuuringul tuvastatud artroos, ei saa järeldada, et tegemist võiks olla müügilepingu eseme puudusega.
9.4.Tõendamata on hageja väited, et ta teavitas kostjat hobuse puudustest pärast 12.05 ja 17.05.2021 võistlusi. Messengeri kirjavahetusest selline teavitamine ei nähtu. Isegi kui hageja oleks avaldanud, et ta ei suutnud hobusega võistlustel 125 cm kõrgusi tõkkeid ületada, ei saaks seda käsitada puudusest teavitamisena.
9.5.Eelnevalt tuvastas kolleegium, et hageja pidi puudustest teadlikuks saama hiljemalt 26.03.2021. Hageja tegi kostjale esimese teavituse puudusest 10.08.2021, s.o neli kuud ja 15 päeva hiljem. Selleks ajaks oli mõistlik aeg puudustest teavitamiseks möödunud.
9.6.Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja VÕS § 220 lg 3 järgi esile toonud ka asjaolusid, mille tõttu oleks puudusest teavitamata jätmine selle aja jooksul mõistlikult vabandatav. Eelnevalt tuvastas kolleegium, et tõendamata on, et pooled pidasid müügilepingust taganemise üle läbirääkimisi. Messengeri kirjavahetusest nähtub, et 2022. a juulis võis kostja hobust hageja ülesandel müüa. 2022. a juuliks oli mõistlik aeg puudustest teavitamiseks möödunud, seega ei oma see asjaolu VÕS § 220 lg 3 järgi tähendust.
9.7.Vabandavaks asjaoluks VÕS § 220 lg 3 ls 2 mõttes ei saa pidada hageja lootust, et hobuse võimekus ajaga paraneb. Eelnevalt tuvastas kohus, et hobuse võimekus pidi hagejale selgeks saama juba treeningtingimustes. Hageja ei ole esile toonud, millel tema lootus rajanes ja mida ta kuni 2022. a augustini tegi, et parandada hobuse võimekust või koostööd hobuse ja ratsutaja vahel. W.F-iks ei saa pidada, et hobuse ostja võtab endale neli ja pool kuud prooviperioodiks aega ja loodab, et asjaolu, mida ta ise peab hobuse puuduseks, langeb tavapärase kasutamise käigus ära.
10.Et kõik hageja müügilepingu rikkumisest tulenevad nõuded olid VÕS § 118 lg 1 p 1 ja VÕS § 220 lg 3 järgi välistatud, jättis maakohus hagi õigesti rahuldamata. Menetlusökonoomia kaalutlustel ei kontrolli kolleegium, kas maakohus tuvastas õigesti ostuhinna ja et müügiesemel ei olnud puudusi. Sellega seoses ei ole ka vajadust vastata nendes küsimustes esitatud apellatsioonkaebuse väidetele ega hinnata tunnistaja A. W.F-i ütlusi. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.TsMS § 162 lg 1 järgi jätab kohus menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda. Et maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus.

2-21-17010 (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja