Salva Kindlustuse AS avaldus V Ti vastu kahju hüvitamise nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Avaldaja:
Salva Kindlustuse AS (registrikood 10284984, asukoht: Pärnu mnt 16, Tallinn)
Avaldaja esindaja: K L (lepinguline esindaja, e-post: xxx V T (isikukood xxx, elukoht xxx) Puudutatud isik:
RESOLUTSIOON
1.Salva Kindlustuse AS avaldus rahuldada.
2.Välja mõista V Tilt Salva Kindlustuse AS-i kasuks 2 428 (kaks tuhat nelisada kakskümmend kaheksa) eurot 63 senti.
3.Menetluskulud jätta V Ti kanda.
3.1.Välja mõista V Tilt Salva Kindlustuse AS-i kasuks avaldaja menetluskulude katteks 50 (viiskümmend) eurot.
4.Toimetada kohtumääruse ärakiri V Tile kätte avalikult, kui TsMS § 313, 314, 315 ettenähtud korras kättetoimetamine ei anna tulemusi, avaldades selleks kohtumääruse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.
AVALDAJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK
1.Salva Kindlustuse AS esitas avalduse V Ti vastu 2 428,63 euro kahju nõudes ning menetluskulude hüvitamiseks. Avalduse kohaselt põles 08.01.2024. a puudutatud isikule kuuluv xxx korter, mille tagajärjel sai korterelamu trepikoja seinad, lagi ja aken suitsukahjustusi. xxx on korteriomanike kaasomandis oleva hoone osa kindlustamiseks Salva Kindlustuse AS-iga sõlmitud kindlustusleping nr xxx kindlustusperioodiga 10.03.2023. a – 09.03.2024. a. Vastavalt kindlustuslepingule on Salva Kindlustuse AS eelnimetatud perioodil tekkinud kahju hüvitanud, tasudes trepikoja taastusremondi eest 2 428,63 eurot. Avaldaja esitas puudutatud isikule 01.02.2024. a tagasinõude, kuid võlgnik tagasinõuet ei tasunud. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista 2 428,63 eurot ja riigilõiv 50 eurot.
2.Kohus võttis 23.10.2024. a määrusega avalduse menetlusse ja kohustas puudutatud isikut esitama avalduse osas 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest kirjaliku vastuse.
3.Puudutatud isik kohtule vastust/vastuväiteid ei esitanud. Puudutatud isikule on kohtudokumendid kätte toimetatud isiklikult 04.11.2024. a allkirja vastu.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus rahuldab avalduse.
5.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lõike 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuse nr 2-19-19561 punkti 14 järgi lahendatakse hagita menetluses mh kahju hüvitamise nõuded, mille esitab kindlustusandja, kuivõrd temale on VÕS § 173 ja VÕS § 492 lõike 1 järgi üle läinud nõue kahju tekitaja vastu.
6.TsMS 477 lõikele 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. Puudutatud isik ei ole vastust avaldusele esitanud. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend. Kohus leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud.
7.Riigikohus on leidnud, et kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi eseme kasutamisega kahju, võib kannatanud korteriomanik nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist VÕS §-de 115 lg 1, 127 ja 128 alusel (RKTKo 3-2-1-129-13, p 22). See kohustus hõlmab ka hoolsuskohustust kontrollida perioodiliselt korteris asuvate tehnosüsteemide korrasolekut, vältimaks mh nende purunemist ja lekkeid. Riigikohus on leidnud, et korteriomaniku kohustuste üheks eesmärgiks on tagada, et korteriomanikule kuuluva korteri kasutamine ei kahjustaks naaberkortereid (RKTKo 3-2-1-129-13 p 34).
8.Avaldaja on kindlustusandja, kellele on VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud tema poolt hüvitatava kahju ulatuses kindlustusvõtjale kuuluv kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu. Järelikult tuleneb võlasuhe korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi.
9.VÕS § 132 lõigete 1, 3 kohaselt, asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1.
10.Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud kodukindlustuse poliisi nr xxx, vara kahju avalduse, remonditööde pakkumised, 01.02.2024. a kahjunõude V Tile, kohtuhoiatuse.
11.Korteriomandi-ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Avaldaja tugineb kahju hüvitamise nõude esitamisel KrtS § 31 lg 1 p 1 VÕS § 115, § 127 lg 14, § 132, § 492 lg 1. Kahju hüvitamise nõude esitamiseks VÕS § 115 lg 1 alusel peab korteriomanik olema rikkunud oma kohustusi, ilma et rikkumine oleks vabandatav. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.
12.Vastutusest vabanemiseks tulnuks puudutatud isikul tõendada, et rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu ning seetõttu ei vastuta VÕS § 103 lg 2 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest. Puudutatud isik ei ole tõendanud ka seda, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest ja tema korteriomanikuna ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav (vt ka Riigikohtu 11.12.2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1129-13, p 49).
13.Kohus on seisukohal, et avaldaja on piisavalt tõendanud kahju hüvitamise eelduste olemasolu, tekkinud kahju, selle suurust, põhjuslikku seost (VÕS § 127 lg 4). Kui puudutatud isiku korteris ei oleks tulekahju tekkinud ning sealt edasi kindlustatud trepikotta liikunud ja suitsukahjustusi tekitanud, ei oleks kahju tekkinud.
14.V T kohtule omapoolseid vastuväiteid ei esitanud. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et ta korteriomanikuna ei ole oma kohustusi rikkunud või et rikkumine oleks vabandatav. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus, et puudutatud isik on avalduses esitatud asjaolud omaks võtnud.
15.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus avalduse.
Menetluskulude jaotus
16.Vastavalt TsMS § 172 lõikele 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid
arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
17.Avaldaja taotletud menetluskulu on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus V Tilt välja avaldaja menetluskulude katteks 50 eurot
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.