Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Kaija Piirmets
Määruse tegemise aeg ja koht 04.06.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-26-8405
Kohtuasi
T.C hagi Y vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 24.04.2026 määrus (hagi menetlusse võtmisest keeldumine)
Kaebuse esitaja ja liik
T.C määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja T.C (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 24.04.2026 määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada määruse põhjendusi.
2.Jätta T.C määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud T.C kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.T.C (hageja) esitas 14.04.2026 Pärnu Maakohtule hagiavalduse Y (kostja) vastu, milles palus tuvastada, et kostja on teotanud hageja au ja väärikust võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046 lg 1 tähenduses, avaldades tema kohta ebakohased väärtushinnangud ja ebaõiged faktiväited, mis on loetletud hagiavalduse resolutsioonis p-des 1–19. Samuti palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise summas 3000 eurot VÕS § 134 lg 2 alusel. Hageja palus tuvastada kostja avalduste õigusvastasus VÕS § 1046 ja § 1047 alusel ja kohustada kostjat ebaõiged faktiväited ümber lükkama VÕS § 1047 lg 4 alusel järgnevalt: Ebaõiged faktiväited (VÕS § 1047 lg 1): 1) Lisa 1.1 (22.01.2026 seisukoht kohtule): „Vastustaja võimalikud põhjendused on otsitud ning ei ole eluliselt usutav vastustaja võimekuse kasv saada ülesandega hakkama uueks tähtajaks“ – ebaõige faktiväide, millega omistatakse hagejale võimetus oma ametikohustusi täita. Kohtuistungi protokolliga (Lisa 11, ajaviide 01:39:42) on tõendatud, et hageja tähtaegade pikendamise taotlused olid menetluslikult lubatavad. 2) Lisa 2, p 1.2 (15.02.2026 seisukohad kohtule): „[Hagejal on] soov viia oma etteheitega kohus eksitusse“ – ebaõige faktiväide, millega omistatakse hagejale tahtlik kohtu petmise kavatsus. 3) Lisa 2, p 2.1 (15.02.2026): „[Hageja] jätkas oma sihti ajada kohut eksitusse“ – korduv ebaõige faktiväide hageja tahtlikust kohtu eksitamisest. 4) Lisa 2, p 2.2 (15.02.2026): „[Hageja] oli pahatahtlik“ ning „[hageja] tegevus viitab kokkupuutele õigusvastase teoga VÕS § 1047 lg 1 tähenduses“ – ebaõige faktiväide, millega omistatakse hagejale õigusvastane tegevus. 5) Lisa 2, p 2.2 (15.02.2026): „[Hageja esitas] valeväiteid“ ning „[hageja] väljendas lugupidamatult C suhtes“ – ebaõige ja põhjendamatu faktiväide, mida kostja ei ole tõendanud. 6) Lisa 2, p 4 (15.02.2026): „[Hageja] esitas ebaausa väite“ – ebaõige faktiväide hageja ebaaususe kohta. 7) Lisa 4, p 7 (02.03.2026 teabenõue volikogule): „[...] põhjendatud kahtlus esindaja halvausksest käitumisest seoses ebatõe esitamisega“ ja „[Hageja] soovis kohtu eksitusse viia“ – ebaõiged faktiväited, avaldatud kolmandale isikule (volikogule). 8) Lisa 4, p 10 (02.03.2026): „Kas volikogu kiidab heaks T.C tegevuse, millega püütakse kohus eksitusse viia esitades lepingu sõlmimiseks tehtud haldussundi läbirääkimistena?“ – ebaõige faktiväide, esitatud sugestiivselt kehtestatud faktina kolmandale isikule. 9) Lisa 11, protokolli ajaviide 01:31:57–01:32:15 (06.04.2026 kohtuistung): „[...] vastaspoole esindaja ei käitunud heauskselt, eksitades kohut“ – ebaõige faktiväide, mille kohus lükkas ümber (protokolli ajaviide 01:39:42). Ebakohased väärtushinnangud (VÕS § 1046 lg 1): 10) Lisa 2, p 3 (15.02.2026): „[Hageja] väide [...] on asjatundmatu. On piinlik vastustaja esindajale selgitada [...]“ – ebakohane väärtushinnang, mis alandab hageja professionaalset väärikust. 11) Lisa 2, p 3 (15.02.2026): „[Hageja tegi] ebaausa ja lootusetu katse juhtida kohtu tähelepanu oma ignoreerimistaktikalt“ – ebakohane ja põhjendamatu väärtushinnang. 12) Lisa 2, kokkuvõte (15.02.2026): „[Hageja on] ebaaus, asjatundmatu, pahatahtlik, lugupidamatult väljenduv ja kohtu eksitusse viija.“ – koondav ebakohane väärtushinnang. 13) Lisa 3 (16.02.2026 märgukiri): „[Hageja on] näidanud end pahatahtliku, ebausa, asjatundmatu, lugupidamatult väljenduva ja kohtut eksitusse viijana“ – ebakohane väärtushinnang, levitatud kolmandatele isikutele (vallavalitsus ja volikogu). 14) Lisa 7 (23.03.2026 teabenõue volikogu esimehele): „[Hageja] eksitav tegevus“ tähendab „Kose valla diskrediteerimist“ – ebakohane väärtushinnang. 2
2-26-8405 15) Lisa 9 (30.03.2026 e-kiri): „[...] professionaalse jurist asjatundmatus selles asjas [ulatub] kõrgusteni, mida arvatavasti Eesti kohtupraktikas polegi ületatud“ – äärmuslik ebakohane väärtushinnang. 16) Lisa 9 (30.03.2026 e-kiri): „[...] olematul tasemel taotlus kohtule võib naeruvääristada ja diskrediteerida peale T.C ennast ka Kose valda“ – ebakohane väärtushinnang. 17) Lisa 9 (30.03.2026 e-kiri): „T.C oma professionaalsest tasemest lähtudes ei suuda nähtavasti vajalikul tasemel valla huve kaitsta.“ – ebakohane väärtushinnang, levitatud kolmandatele isikutele. 18) Lisa 6 (teabenõue vallavalitsusele): „Olen üpriski veendunud, et mõistliku ja seaduskuuleka asutusena mõistate ka ise vastuse koostaja T.C ebakompetentsust“ ja „Tasuks vist kaaluda vastuse projekti koostamine usaldada mõnele teisele juristiharidusega töötajale vallavalitsuses“ – ebakohased väärtushinnangud, suunatud hageja tööalase positsiooni kahjustamisele. 19) Lisa 11, protokolli ajaviide 01:31:09 (06.04.2026 kohtuistung): „[...] vastaspoole esindaja ei käitu heauskselt ja džentelmenlikult“ ning hageja töö hindamine „tühiseks“ – ebakohased väärtushinnangud, esitatud avalikul kohtuistungil. Hagiavalduse asjaolude kohaselt täidab hageja oma ametikohustusi Kose Vallavalitsuse XXX ning on samuti volitatud esindaja haldusasjas nr X-XX-XXXX Tallinna Halduskohtus. Kostja on samas haldusasjas kaebaja Q OÜ lepinguliseks esindajaks. Kostja on ajavahemikul 22.01.2026–06.04.2026 süstemaatiliselt ja korduvalt avaldanud hageja kohta au ja väärikust teotavaid väärtushinnanguid ning ebaõigeid faktiväiteid nii kohtule esitatud dokumentides haldusasjas nr X-XX-XXXX kui ka kolmandatele isikutele (Kose Vallavalitsusele, Kose Vallavolikogule, sh vallavolikogu esimehele MMle ja vallavalitsuse liikmele ASle) saadetud märgukirjades, teabenõuetes ning e-kirjades, kui ka teises haldusasjas nr Y-YY-YYYY avalikul kohtuistungil. Maakohtu määrus ja põhjendused
2.Pärnu Maakohus keeldus 24.04.2026 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse võtmast ja jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust.
2.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel jätta hageja nõuded menetlusse võtmata, sest hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
2.2.Hageja esitatud ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude aluseks on VÕS § 1047 lg 1, mis sätestab, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 4 võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Nimetatud sätte kohaldamine eeldab, et hageja kohta esitatud andmed on avaldatud.
2.3.Eeldades hagiavalduses esitatud väidete õigsust, ei ole hageja kohta andmeid avaldatud. Hageja tugineb sellele, et kostja avaldas tema kohta ebaõigeid andmeid haldusasjas nr X-XXXXXX. Kohtumenetluses andmete teatavaks tegemist kohtule ja teistele menetlusosalistele ei 3
2-26-8405 saa VÕS § 1047 mõttes käsitada andmete avaldamisena kolmandatele isikutele. Tegemist on isikutega, kellele saavad kohtumenetluses avaldatud väited teatavaks seonduvalt nende osalemisega menetluses või kohustusega vaidlus lahendada. Menetlusosalistel on õigus kohtule esitada oma seisukohti ja tõendeid, sh andmeid kui faktiväiteid ja väärtushinnanguid ning teistel menetlusosalistel on õigus esitatule vastu vaielda ja esitada omakorda seisukohti ning tõendeid esitatud väidete või hinnangute kohta vahetult samas kohtuasjas. Nähtuvalt hageja esitatud hagiavaldusest on kostja avaldanud hageja au teotavaid seisukohti mitte ainult kohtule, vaid ka kolmandatele isikutele – Kose Vallavalitsusele, Kose Vallavolikogule, volikogu esimehele ja kolmandale isikule (hr Mle). Hageja märgitud isikuid ei saa lugeda kolmandateks isikuteks, kuna tegemist on haldusasjas nr X-XX-XXXX menetlusosalise Kose Vallavalitsuse ning tema esindusorganite ja -isikutega.
2.4.Maakohus ei pidanud võimalikuks menetleda ka üksnes mittevaralise kahju hüvitamise nõuet, kuivõrd selle eelduseks on hageja õiguste rikkumine läbi ebaõigete andmete avaldamise, mida käesoleval juhul ei ole toimunud. Kuna kohtu hinnangul ei ole kohtule andmete esitamine käsitatav andmete avaldamisena VÕS § 1047 tähenduses, vaid kohtumenetluses seisukohtade, sh faktiväidete esitamisega, mida reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustik (halduskohtumenetluses kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku, arvestades halduskohtumenetluse erisusi (halduskohtumenetluse seadustiku § 1 lg 3)), siis ei ole hagejal hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
3.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja kohustada maakohut hagi menetlusse võtma.
3.1.Hageja hinnangul on maakohus ebaõigesti keeldunud hagi menetlusse võtmast. Maakohus on ebaõigesti samastanud kostja avaldusi kohtumenetluse dokumentides ja kohtuvälistes kirjades. Hagiavalduses loeteletud dokumentidest on mitu esitatud väljaspool kohtumenetlust kolmandatele isikutele, kes ei ole haldusasjas nr X-XX-XXXX menetlusosalised. Kohtuväliste kirjade saatmine kolmandatele isikutele kujutab endast andmete avaldamist VÕS § 1047 lg 1 tähenduses. Maakohus samastas ekslikult Kose Vallavolikogu, volikogu esimene MM ja valitsuse liikme AS menetlusosalisega haldusasjas nr X-XX-XXXX. Haldusasjas nr X-XX-XXXX on vastustajaks Kose vald ja Kose valla esindajaks selles kohtumenetluses on hageja.
3.2.Maakohus hindas hageja nõudeid vaid VÕS § 1047 alusel, kuid jättis hageja nõuded VÕS § 1046 lg 1 alusel analüüsimata. Kohtumenetluses esitatud ebakohased väärtushinnangud võivad olla õigusvastased VÕS § 1046 alusel.
3.4.Maakohus on jätnud arvestamata avaliku kohtuistungi konteksti, kus haldusasjas nr YYY-YYYY kostja esitas hageja kohta halvustavaid väiteid. Avalik kohtuistung on avalikkusele kättesaadav, mistõttu seal esitatud väited on eristatavad menetlusdokumentides esitatud väidetest, kuna need on avaldatud laiemale ringile kui menetlusosalised.
4
2-26-8405
4.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Kolleegium leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb vaidlustatud määruse resolutsioon jätta muutmata, määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada, kuid täiendada maakohtu põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
6.Maakohus on piisavalt põhjendanud, miks tuleb hageja nõuded jätta menetlusse võtmata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid, kuid täiendab osaliselt maakohtu põhjendusi.
7.Maakohus asus õigesti seisukohale, et hageja esitatud ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue ja mittevaralise kahju hüvitamise nõue kostja vastu tuleb jätta TsMS § 371 lg 2 alusel menetlusse võtmata eelkõige seetõttu, et kahju õigusvastase tekitamise ja ebaõigete andmete ümberlükkamise kontekstis ei saa ebaõigete andmete avaldamiseks pidada kohtumenetluses ja kohtumenetlusega seotud isikutele hageja tegevuse kohta väidete esitamist.
8.Vaatamata sellele, et määruskaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, tuleb maakohtu määruse põhjendusi vastuseks määruskaebusele täiendada järgmiselt.
9.VÕS § 1047 lg 4 alusel ebaõigete andmete ümberlükkamise ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4 ja § 1047 lg-te 1–3 alusel koosmõjus VÕS § 128 lg-tega 1 ja 5 ning §-ga 134 mittevaralise kahju hüvitamise nõuete rahuldamise esmaseks eelduseks on asjaolu, et kostja on avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid viidatud sätete tähenduses. Andmete avaldamine nii VÕS § 1047 kui § 1046 järgi tähendab, et andmed tehakse teatavaks kolmandatele isikutle, mistõttu on avaldaja mistahes isik, kes andmed kolmandatele isikutle teatavaks teeb. Kuigi andmete avaldamine võib seisneda andmete teatavaks tegemises vähemalt ühele isikule peale andmete avaldaja ja isiku, kelle kohta andmeid avaldatakse (RKTKo 25.03.2026, 2-24-5571, p 13), ei saa siiski igale kolmandale isikule andmete teatavaks tegemist pidada andmete avaldamiseks võlaõigusseaduse tähenduses. Ringkonnakohtute praktikas on korduvalt leitud, et andmete kohtumenetluses esitamine ei ole andmete avaldamine võlaõigusseaduse tähenduses (vt TlnRnKm 29.12.2023, 2-23-5209, p 8; TlnRnKm 10.12.2020, 2-20-15027, p 7; TlnRnKm 18.11.2019, 2-17-18982, p 7; TrtRnKo 05.06.2015, 2-13-23797, p 7).
10.Praegusel juhul väidab hageja, et kostja avaldas tema kohta ebaõigeid ja ebakohaseid väiteid haldusasjas nr 2-25-4280 ning on samad väited omakorda teinud teatavaks Kose Vallavolikogule ja vallavolikogu esimehele MMle ning Kose Vallavalitsusele ja vallavalitsuse liikmele ASle.
11.Hagiavalduse kohaselt on kostja avaldanud järgmised väited, mille õigusvastasuse palub hageja tuvastada ning kohustada kostjat ebaõigeid faktiväited ka ümber lükkama: 1) ebaõige faktiväide 22.01.2026 seisukohas kohtule: „Vastustaja võimalikud põhjendused on otsitud ning ei ole eluliselt usutav vastustaja võimekuse kasv saada ülesandega hakkama uueks tähtajaks.“ 2) ebaõige faktiväide 15.02.2026 seisukohas kohtule: „[Hagejal on] soov viia oma etteheitega kohus eksitusse.“
5
2-26-8405 3) ebaõige faktiväide 15.02.2026 seisukohas kohtule: „[Hageja] jätkas oma sihti ajada kohut eksitusse.“ 4) ebaõige faktiväide 15.02.2026 seisukohas kohtule: „[Hageja] oli pahatahtlik“ ning „[hageja] tegevus viitab kokkupuutele õigusvastase teoga VÕS § 1047 lg 1 tähenduses.“ 5) ebaõige faktiväide 15.02.2026) seisukohas kohtule „[Hageja esitas] valeväiteid“ ning „[hageja] väljendas lugupidamatult C suhtes.“ 6) ebaõige faktiväide 15.02.2026 seisukohas kohtule: „[Hageja] esitas ebaausa väite.“ 7) ebaõiged faktiväide 02.03.2026 teabenõudes vallavolikogule: „[...] põhjendatud kahtlus esindaja halvausksest käitumisest seoses ebatõe esitamisega.“ ja „[Hageja] soovis kohtu eksitusse viia.“ 8) ebaõige faktiväide 02.03.2026 teabenõudes vallavolikogule: „Kas volikogu kiidab heaks T.C tegevuse, millega püütakse kohus eksitusse viia esitades lepingu sõlmimiseks tehtud haldussundi läbirääkimistena?“ 9) ebaõige faktiväide 06.04.2026 kohtuistungi protokollis: „[...] vastaspoole esindaja ei käitunud heauskselt, eksitades kohut.“ 10) ebakohane väärtushinnang 15.02.2026 seisukohas kohtule: „[Hageja] väide [...] on asjatundmatu. On piinlik vastustaja esindajale selgitada [...].“ 11) ebakohane väärtushinnang 15.02.2026 seisukohas kohtule: „[Hageja tegi] ebaausa ja lootusetu katse juhtida kohtu tähelepanu oma ignoreerimistaktikalt.“ 12) ebakohane väärtushinnang 15.02.2026 seisukohas kohtule: „[Hageja on] ebaaus, asjatundmatu, pahatahtlik, lugupidamatult väljenduv ja kohtu eksitusse viija.“ 13) ebakohane väärushinnang 16.02.2026 märgukirjas vallavalitsusele ja vallavolikogule: „[Hageja on] näidanud end pahatahtliku, ebausa, asjatundmatu, lugupidamatult väljenduva ja kohtut eksitusse viijana.“ 14) ebakohane väärtushinnang 23.03.2026 teabenõudes vallavolikogu esimehele: „[Hageja] eksitav tegevus“ tähendab „Kose valla diskrediteerimist.“ 15) ebakohane väärtushinnang 30.03.2026 e-kirjas vallavalitsuse liikmele: „[...] professionaalse jurist asjatundmatus selles asjas [ulatub] kõrgusteni, mida arvatavasti Eesti kohtupraktikas polegi ületatud.“ 16) ebakohane väärtushinnang 30.03.2026 e-kirjas vallavalitsuse liikmele: „[...] olematul tasemel taotlus kohtule võib naeruvääristada ja diskrediteerida peale T.C ennast ka Kose valda.“ 17) ebakohane väärtushinnang 30.03.2026 e-kirjas vallavalitsuse liikmele: „T.C oma professionaalsest tasemest lähtudes ei suuda nähtavasti vajalikul tasemel valla huve kaitsta.“ 18) ebakohane väärtushinnang teabenõudes vallavalitsusele: „Olen üpriski veendunud, et mõistliku ja seaduskuuleka asutusena mõistate ka ise vastuse koostaja T.C ebakompetentsust.“ ja „Tasuks vist kaaluda vastuse projekti koostamine usaldada mõnele teisele juristiharidusega töötajale vallavalitsuses.“ 19) ebakohane väärtushinnang 06.04.2026 kohtuistungil: „[...] vastaspoole esindaja ei käitu heauskselt ja džentelmenlikult“ ning hageja töö hindamine „tühiseks.“
12.Kuivõrd hagiavalduse kohaselt on kostja eeltoodud väited 1–6, 9–12, 19 avaldanud kohtumenetluses, siis on maakohus õigesti leidnud, et nende väidete avaldamine ei ole käsitatav avaldamisena kolmandatele isikutele, mistõttu ei saa nende avaldamisega kahjustada hageja isiklikke õigusi (VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4). Kohtumenetluses ja kohtumenetluse andmete esitamisega ei saa andmed teatavaks kolmandatele (kõrvalistele) isikutele, vaid eelkõige menetlusega otseses puutumuses olevatele isikutele ja kohtule. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 3 järgi tõlgendatakse seaduse sätet lähtudes muuhulgas seaduse mõttest ja eesmärgist. VÕS § 1047 ja § 1046 eesmärgiks ei ole anda õiguskaitset olukorras, kus andmete 6
2-26-8405 esitaja realiseerib oma menetlusosalise positsioonist tulenevat õigust olla kohtu poolt ära kuulatud (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS § 27 lg 1 p-d 5–8, TsMS § 199 lg 1 p-d 4– 7). Kohtumenetluses korra ja menetlusosaliseõiguste heauskse kasutamise tagamine on seatud konkreetset kohtuasja läbi vaatava kohtu korraldada (HKMS § 28, § 77; TsMS § 43, § 45, § 200). Asjaoludest, et hageja on haldusasjades nr X-XX-XXXX ja Y-YY-YYYY Kose valla esindajaks või et kohtuistungid on avalikud, ei ole võimalik järeldada, et hageja ei saaks menetlusosalise esindajana vastata kõigile kostja väidetud võimalikele ebaõigetele või ebakohastele väidetele. Kui hageja leidis, et tema suhtes avaldati ebaõigeid või ebakohaseid andmeid haldusasjade menetluse raames, oli hagejal võimalus samas kohtumenetluses esitatud faktiväidetele või ebakohastele väärtushinnangutele vastata, vajadusel kostja esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Käesoleva asja menetlemiseks ei anna alust üksnes asjaolu, et kohtuistungid on avalikud, kuna avalikud on ka kohtulahendid, milles antakse hinnang poolte esitatud väidetele.
13.Hagiavalduse kohaselt on kostja avaldanud ebaõigeid ja ebakohaseid väiteid, need on hagiavalduses märgitud väited 7–8 ja 13–18, ka teistele isikutele, kes ei ole haldusasjas nr XXX-XXXX menetlusosalisteks. Maakohus on õigesti leidnud, et ka nende väidete avaldamine ei ole käsitatav avaldamisena kolmandatele isikutele, vaid haldusasja nr X-XX-XXXX menetlusosalisega Kose vallaga seotud isikutega esindusseoste kaudu (Kose Vallavalitsus, Kose Vallavolikogu, vallavolikogu esimees MM ja vallavalitsuse liige AS), mistõttu ei saa nende avaldamisega isikutele, kes on seotud konkreetse haldusasjaga kahjustada hageja isiklikke õigusi (VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4). Kolleegiumi arvates ei ole praegusel juhul maakohus eksinud, kui leidis, et isikuid, kellele kostja on väidetavalt lisaks kohtumenetluste raames avaldanud ebaõigeid ja ebakohaseid andmeid hageja kohta, ei saa nende esindusseoste tõttu Kose vallaga pidada kolmandateks isikuteks, kellel poleks olnud mingit puutumust hageja mainitud kohtumenetlusega. Väidetavad ebaõiged ja ebakohased, mis olid esitatud väljaspool kohtumenetlust, olid esitatud siiski haldusasja nr X-XX-XXXX menetluse kestel selle menetlusega seotud isikutele. Hageja on ka ise hagiavalduses märkinud, et on Kose Vallavalitsuse juristina volitatud esindajaks haldusasjas nr X-XX-XXXX. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 10 lg 1 sätestab, et vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja omavalitsusüksuse põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem või nende poolt volitatud esindaja. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et kui haldusasjas saab seadusest tulenevalt olla menetlusosaliseks vaid Kose vald, siis ei saaks praegusel juhul pidada kohaliku omavalituse üksuse üksikut organit või ametiisikut, kelle kaudu organ toimib, isikuks, kes poleks esindajaks ega isikuks, kellel poleks puutumust toimuva kohtumenetlusega, millest tulenevalt kostja hageja tegevuse kohta väidetavalt ebaõigeid ja ebakohaseid väiteid avaldas. Asjaolust, et vallavalitsus on KOKS § 4 p 2 tähenduses volikogu poolt moodustatav täitevorgan, ei ole võimalik järeldada, et kui vallavalitsuse rolliks on viia ellu valla kui omavalitsusüksuse eesmärgid, siis ei ole tal selleks esindusõigust, sh kohtumenetluses. Vallavalitsust, kelle kaudu vald tegutseb, saab kahtlemata pidada otseses puutumuses olevaks ka halduskohtumenetluses läbi vaadatava haldusasja, ja seda hoolimata asjaolust, et haldusasjas oli valla lepinguliseks esindajaks kohtus hageja. Samuti on haldusasjaga otseses puutumuses vallavolikogu, kellel on samuti valla esindusõigus oma pädevuse piires, kelle kehtestada on valla esindamise kord (KOKS § 22 lg 1 p 23) ja kelle toiminguid konkreetses haldusasjas vaidlustatud on. Asjaolust, et kostja on vallavalitsusele või vallavolikogule suunatud kirju edastanud konkreetselt muuhulgas vallavolikogu esimehele või vallavalitsuse liikmele (arvestades, et organid tegutsevad konkreetsete füüsiliste isikute kaudu) ei muuda kolleegiumi järeldust, et ka nimetatud isikuid saab pidada haldusasjaga seotuks nende ametiisiku positsioonidest tulenevalt. 7
2-26-8405
14.Selliselt hageja kohta väidete avaldamist kohtumenetluses ja kohtumenetlusega otseses puutumuses olevatele isikutele ei saa aga kehtiva kohtupraktika kohaselt pidada ebaõigete andmete avaldamise ja mittevaralise kahju hüvitamise kontekstis andmete avaldamiseks, mistõttu saa nende väidete avaldamine rikkuda hageja isiklikke õigusi, mis annaks õiguse väidetavate ebaõigete andmete ümberlükkamiseks või mittevaralise kahju hüvitamiseks. Seetõttu ei saaks kohus hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral hagi rahuldada ning sellise hagi menetlemisest võib kohus TsMS § 371 lg 2 alusel keelduda.
15.Kolleegium peab vajaikuks märkida, et kohtupraktika kohaselt ei pea igale avaldatud negatiivse sisuga väärtushinnangule järgnema alati kahjuhüvitise väljamõistmine (RKTKo 03.07.2024, 2-20-2328, p 12).
16.Ülaltoodud põhjendustel jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse lõppjärelduses muutmata. Menetluskulude jaotus
17.Kuna maakohus on õigesti hagi menetlusse võtmisest keeldunud, ei muuda ringkonnakohus maakohtu määratud menetluskulude jaotust.
18.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja, s.o hageja kanda. Kuivõrd kostjat ei ole veel menetlusse kaasatud, puuduvad rahaliselt kindlaksmääratavad hüvitatavad menetluskulud.
(allkirjastatud digitaalselt)
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.