Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets
Määruse tegemise aeg ja koht 19.11.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-22-13736
Kohtuasi
Kümnesse! OÜ hagi RIA Stanteks OÜ vastu kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.10.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Kümnesse! OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Apellant (hageja) Kümnesse! OÜ (registrikood 16462912), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Katrin Paulus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Kümnesse! OÜ 14.11.2024 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 14.10.2024 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-22-13736 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Kümnesse! OÜ kanda. RIA Stanteks OÜ-l ei ole apellatsioonimenetluses veel tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Kümnesse! OÜ (hageja) esitas 15.09.2022 Harju Maakohtule RIA Stanteks OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja otsese varalise kahju hüvitise 10 922,9 eurot, saamata jäänud tulu kohtu õiglasel äranägemisel ja kohtu välja mõistetud kahjuhüvitise summalt alates hagi esitamisest kuni hüvitise tasumiseni seadusjärgses määras viivise. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda koos kohustusega tasuda menetluskulude hüvitiselt seadusjärgses määras viivist.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.06.2022 üürilepingu (leping), mille alusel andis kostja viieks aastaks hageja kasutusse Tallinnas Pae 25–57 asuva äriruumi. Kostja teadis, et hageja soovib seda kasutada õhkrelvade lasketiiruna ja hagejale on oluline üüripinnale juurdepääsetavus. Hageja tasus kostjale 2022 juuni üüri 960 eurot, tagatisraha 960 eurot ja vahendustasu 960 eurot ning tegi lasketiiru rajamiseks kulutusi 7130,9 eurot. Hageja ei saanud üüritud ruume alates 20.06.2022 sihtotstarbeliselt kasutada, sest ruum oli puudustega. Ruumid olid liigniisked ja külmad ning klientidel puudus juurdepääs üüripinnale. Pärast üürilepingu sõlmimist püstitati maja juurde ehitustellingud, mille tõttu jäi üüripinna sissepääs ehitustsooni ja hageja juhatuse liikmetele ega klientidele ei olnud tagatud turvalist sissepääsu (turvakoridori) ruumidesse. Ehitusaial olevad sildid keelasid läbipääsu territooriumile. Hageja esitas 29.06.2022 kostjale pretensiooni, milles pidas kostja üürinõuet põhjendamatuks, sest üüritud ruume ei olnud võimalik sihtotstarbeliselt kasutada. Kostja tagastas hagejale tasutud üüri, kuid ei võtnud midagi ette puuduste kõrvaldamiseks. Hageja lepinguline esindaja teatas 25.07.2022 kostjale, et ütleb üürilepingu erakorraliselt üles, ja tegi ettepaneku vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks. Kostja ei nõustunud sellega ega teinud vastuettepanekut.
1.2.Hagejal oli õigus öelda üürileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 279 lg 1 alusel üles, sest kostja ei kõrvaldanud üürieseme puudusi. Kuna hageja ütles lepingu alates 30.07.2022 üles, peab kostja tagastama hagejale tagatisraha 960 eurot, hüvitama üüripinnale hageja tehtud investeeringud 7130,9 eurot ning hüvitama hagejale üüripinna kasutuskõlbmatuse tõttu 20.06.2022–30.07.2022 saamata jäänud tulu vähemalt 4000 eurot ning kohtueelsed õigusabikulud 1872 eurot. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja lepingut õiguspäraselt üles öelnud. Hageja vaatas üürieseme üle ja oli teadlik ruumide seisukorrast ning tellingute paigaldamisest. Ruumid asuvad keldrikorrusel, mistõttu saab elementaarselt eeldada, et kui ruumides ei kasutata kütet, on seal niiskus suurem ja temperatuur madalam kui kõrgematel korrustel. Tellingud olid nii külgedelt kui altpoolt kaetud, mis välistas esemete juhusliku langemise, ning need ei takistanud ruumile ligipääsu. Tegemist on otsitud põhjustega. Hageja ei ole otsinud mõistlikku lahendust vaidluse lahendamiseks ning hageja rahalised nõuded on põhjendamata. Hageja lahkus ruumidest neid kostjale üle andmata ning kostja on kandnud ruumide ennistamiseks kulusid 5220 euro ulatuses. Lepingu p 8.5 järgi ei ole hagejal õigust nõuda parenduste hüvitamist. Hageja ei ole tõendanud saamata jäänud tulu ega
2-22-13736 õigusabikulusid 1872 eurot. Kostja tasaarvestas tagatisraha 960 eurot enda nõudega hageja vastu. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 14.10.2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1668 eurot koos kohustusega tasuda hüvitiselt alates otsuse jõustumisest kuni hüvitise tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivist.
3.1.Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud: -
-
-
-
pooled sõlmisid 07.08.2022 (maakohtu otsuses ekslikult märgitud 2017) äriruumi üürilepingu, mille kohaselt üürileandja annab ja üürnik võtab kasutusse Tallinnas Lasnamäe linnaosas Pae 25–57 asuva äripinna (üldpind ligikaudu 306 m2); hageja tasus lepingu sõlmimisel kostjale tagatisraha 960 eurot; hageja pöördus 29.06.2022 kostja poole kirjaliku pretensiooniga, milles avaldas, et hagejal on hetkel võimatu üüritud ruumide kasutamine temast mitte olenevatel põhjustel, heites kostjale ette ruumides olevat niiskust 61% ja rõskuse haisu ning 28.06.2022 arvel kajastuvaga, sh viivisenõudega seonduvat. Hageja ei määranud kostjale ühtegi tähtaega puuduste kõrvaldamiseks; hageja lepinguline esindaja esitas 25.07.2022 kostjale üürilepingu ülesütlemise avalduse, milles ütles üürilepingu üles alates 30.07.2022, tuginedes sellele, et üürnikul on tekkinud lepingu objekti kasutamisel tõsised probleemid, kuivõrd puudub ruumidesse ohutu sissepääs, ruumides on liigniiskus ning ruumide temperatuur ei vasta nõuetele, mille tulemusena ei ole lasketiirus võimalik kliente teenindada ega relvi hoida; kostja sai 27.07.2022 avalduse kätte ja vastas sellele 29.07.2022; hageja vaatas üüripinna enne lepingu sõlmimist üle; üüripind asus keldrikorrusel; tegemist oli vana hoonega, mille välisel vaatlusel ei nähtu, et hoonet või selle paekividest vundamenti või keldrit oleks renoveeritud ja soojustatud; hoonete keldrikorrusel on lisakütet kasutamata üldjuhul ka südasuvel temperatuur märksa madalam ja niiskus kõrgem kui maapealsetes ruumides; üüripinna niiskus ei ületanud 2022 juunis keskmist juunikuu välisõhu niiskust; maakler näitas hagejale ruumide üleandmisel katla toimimist, reguleerimist ning juhtimist; 01.06.2022 (lepingu sõlmimise ajal) olid üüriruumi sissepääsu ümber paigutatud tellingud ning ehitusterritooriumi ümbritses aed; piirdeaial asusid märgid, mis keelasid kõrvalistel isikutel objektil viibimise; samasugune oli olukord ka 09.07.2022.
3.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei rikkunud kostja lepingut, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Kuigi hageja tegi kostjale 25.07.2022 lepingu ülesütlemise avalduse ja pooled ei vaidle selle üle, et kostja sai selle kätte, st täidetud oli lepingu ülesütlemise formaalne eeldus, ei olnud hagejal sisulist alust üürilepingut erakorraliselt üles öelda. VÕS § 276 lg 1 järgi on üürileandja kohustatud asja üürnikule üle andma kokkulepitud ajaks koos päraldistega lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. Vaidlust ei ole selles, et üürileandja andis ruumi
2-22-13736 hagejale üle üürilepingus kokkulepitud ajal (01.06.2022). Kui üürnik asja üleandmisel teadis või pidi teadma, et asi ei vasta lepingutingimustele, kuid võttis sellele vaatamata asja vastu, kaotab ta VÕS § 277 lg 2 järgi lepingust taganemise õiguse ning võib VÕS §-s 278 sätestatud õigusi teostada üksnes juhul, kui ta asja vastuvõtmisel endale sellise õiguse jättis. Seega on üürnik üürilepingu eseme vastu võtnud ja hageja saab tugineda vaid neile varjatud puudustele, mida ei olnud võimalik üürilepingu eseme vastuvõtmisel märgata. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 277 lg 2 eesmärgiks ei ole võtta üürnikult ära õigust kasutada õiguskaitsevahendit puuduse osas, mille üürileandja on lubanud kõrvaldada, vaid selle sätte eesmärgiks on tagada, et kui üürnik võtab asja pretensioonideta vastu, ei asu ta hiljem üllatuslikult kasutama õiguskaitsevahendeid puuduse osas, mille olemasolust ta oli teadlik (RKTKo 26.11.2015, 3-21-112-15, p 17). Hageja poolt kostjale etteheidetav ruumide liigniiskus ning klientide teenindamiseks liiga madal temperatuur ei ole varjatud puuduseks, mille alusel saaks hageja lepingu erakorraliselt üles öelda. Hageja etteheidetud äriruumi madal temperatuur ja kõrge õhuniiskus vastavad kütmata keldriruumide tingimustele ning seda ei saa pidada varjatud puuduseks, mille üürileandja peab kõrvaldama ja mille tegemata jätmisel saab üürnik üürilepingu üles öelda. Kostjale ei ole etteheidetav, et hageja ei osanud arvestada loodusseadustega ja ei lülitanud mingil põhjusel kütet sisse. Ka hoone, sh üüripinna sissepääsu ümber paigaldatud tellingud ja piirdeaed ei ole varjatud puudused ega pärast ruumide vastuvõtmist tekkinud puudused, mida kostja pidi kõrvaldama või mis oleks andnud hagejale alust leping üles öelda. Üürieseme seisund ei halvenenud võrreldes selle üleandmise hetkega. Hageja oli lepingu sõlmimisel ja ruumide vastuvõtmisel teadlik sellest, et hoones hakkab toimuma katuseremont ning hoone ümber ja ruumide sissepääsu juurde paigaldatakse tellingud ning territooriumil viibimist takistav piirdeaed. Sellele vaatamata sõlmis hageja kostjaga 01.06.2022 üürilepingu ja võttis äriruumid vastu. Kui üürnik võttis asja vastu, ehkki teadis või pidi teadma puuduse olemasolust, ning ei esitanud vastuväiteid, on VÕS § 277 lg 2 järgi määrav asja tegelik seisund üleandmisel. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks endale üürilepingu eseme vastuvõtmisel vastava õiguse reserveerinud. Kuigi hageja heidab kostjale lepingu ülesütlemise alusena ette ka varikatuse ehitamata jätmist, et klientidel oleks olnud võimalik ohutult ruumidesse siseneda, ei ole hageja tõendanud, et ta pöördus kirjalikult kostja poole varikatuse ehitamise nõudega. Lepingu p 11.2 järgi tuli kõik teated edastada kirjalikus vormis. Kuna hageja ei pöördunud kirjalikult kostja poole, on kohtule arusaamatu hageja 29.06.2022 pretensioonis varikatuse ehitamata jätmise etteheide.
3.3.Hagejal ei ole õigust saada tagasi tagatisraha 960 eurot, sest hageja lahkus üüripinnalt enne lepingu tähtaja lõppu, mistõttu oli kostjal lepingu p 8.6 alusel õigus nõuda kiviseina rajamise eest kompensatsiooni 1200 eurot + käibemaks. Kostja on oma nõude tagatisrahaga tasaarvestanud.
3.4.Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on 1668 eurot (13,9 tundi × 120 eurot/tund), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista koos kohustusega tasuda hüvitiselt viivist.
2-22-13736 Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada, või saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda koos kohustusega tasuda menetluskulude hüvitiselt seadusjärgses määras viivist. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt kohaldas maakohus vääralt VÕS § 100 ja § 276 lg-t 1 ning asus vääralt seisukohale, et kostja ei ole üürilepingut rikkunud. Maakohus asus vääralt seisukohale, et hageja pidas lepingu rikkumiseks varikatuse ehitamata jätmist. Seetõttu on väär ka maakohtu järeldus, et kuna hageja ei pöördunud varikatuse ehitamise nõudega kostja poole, siis ei olnud kostjal kohustust varikatust ehitada ning ta ei ole seda kohustust rikkunud. Kostja põhikohustuseks oli tagada, et hageja saaks üüritud ruume oma majandustegevuse raames kasutada, kuid kostja ei täitnud seda kohustust ka täiendava tähtaja jooksul. Kuigi hageja heitis 29.06.2022 pretensioonis kostjale ette varikatuse ehitamata jätmist, pidas hageja rikkumiseks seda, et kostja ei taganud üüritud ruumi sobivat seisundit lepingu kehtivuse ajal, mitte varikatuse ehitamata jätmist. Hageja ei saanud kasutada üüritud ruume sihipäraselt, sest sissepääs majale, sh ümbritsevale territooriumile, oli kõrvalistele isikutele ehk hageja klientidele keelatud. 29.06.2022 pretensioonis tegi hageja ettepaneku olukorra lahendamiseks varikatuse ehitamisega, s.o teavitas rikkumisest ja andis teada, et ootab aktiivseid samme kohustuse täitmiseks. Sisuliselt andis hageja kostjale täiendava tähtaja. Kostja ei olnud kohustatud varakatust ehitama, see oli üks võimalikest viisidest, kuidas tagada üüritud eseme sihipärane kasutamine. Maakohus tuvastas, et tegemist ei olnud varjatud puudustega, sest ehitustellingud ja piirdeaed olid olemas juba lepingu sõlmimise ajal, kuid ei hinnanud, kas üüritud ruumidele oli tagatud vaba ja ohutu juurdepääs. Üürilepingus ei olnud pooled kokku leppinud, et seoses maja remondiga võib esineda tõrkeid üüripinna kasutamisel.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
6.Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse aluseks olevate faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks
2-22-13736 (RKTKm 03.04.2018, 2-16-18835/64, p 10.1). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
7.Siinses asjas soovib hageja, et kostja hüvitaks talle kahju, mis tekkis seetõttu, et hageja oli sunnitud üürileandja poolsete üürilepingu rikkumiste tõttu üürilepingu üles ütlema. Seejuures heidab hageja apellatsioonkaebuses maakohtule ette üksnes seda, et maakohus mõistis valesti hageja väiteid seoses varikatuse ehitamise kohustusega. Osas, millega maakohus tuvastas, et kostja ei ole ülejäänud hageja väidetud kohustusi rikkunud, ei ole hageja maakohtule etteheiteid teinud. Iseenesest on õige hageja väide, et maakohus ei mõistnud hageja väiteid seoses varikatuse ehitamise kohustusega päris õigesti, kuid arvestades apellatsioonkaebuse väiteid, ei oleks ringkonnakohtul alust apellatsioonkaebust rahuldada.
7.1.Kolleegium märgib, et lepingust tuleneva kahju hüvitamise nõude esmaseks eelduseks on VÕS § 101 lg 1 p 3 ja VÕS § 115 lg 1 järgi see, et võlgnik on kohustust rikkunud. Üürilepingu puhul on üürileandja põhikohustuseks VÕS § 271 järgi anda asi üürnikule kasutada, seejuures tuleb üürileandjal VÕS § 276 lg 1 järgi anda asi üürnikule üle kokkulepitud ajaks koos päraldistega lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagada asja hoidmine selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. Kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud, võib üürnik VÕS § 278 p-de 1 ja 3 järgi nõuda üürileandjalt puuduse või takistuse kõrvaldamist ning kahju hüvitamist. Ülaltoodu kohaselt on üürileandjal kohustus anda üürniku kasutusse lepingutingimustele vastav asi. Hageja apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei vastanud üüriese lepingutingimustele, sest üüriesemele juurde- ja sissepääs oli takistatud ja ei olnud ohutu. Üüritud pinnale juurdepääsu või ohutu juurdepääsu puudumine võib iseenesest tähendada seda, et üüriese ei vasta lepingutingimustele ning kui üürileandja annab sellise asja üürile, võib olla tegemist lepingu rikkumisega. Siinsel juhul ei ole aga hageja toonud esile selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada, et üüriesemele sisse- ja juurdepääs oli ohtlik või reaalselt takistatud. Ainuüksi sellest, et katusetööde tõttu maja ümber paigutatud piirdeaial oli märk, mille kohaselt oli võõrastel ehitusobjektil viibimine keelatud, ei saa järeldada, et maja kasutavatel isikutel oli majja sisenemine keelatud või katusetööde tõttu ohtlik. Ka sellest, et maja ümber olid paigaldatud tellingud, ei saa järeldada, et tellingute tõttu oli majja sisenemine ohtlik ning ohutu sisenemise tagamiseks tuli võtta tarvitusele täiendavaid abinõusid. Tavapäraselt ei takista maja katusetööd ning selle tõttu majale paigutatud tellingud ja piirdeaed majja sisenemist ning tellinguid paigaldades arvestatakse sellega, et majja sisenemine oleks ohutu. Seega ei ole hageja toonud esile asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et üüripinnale ei olnud ohutut juurdepääsu ning et kostjal oli kohustus võtta samme üüripinnale ohutu ja/või takistusteta juurde- ja sissepääsu tagamiseks.
7.2.Lisaks tuleb arvestada, et kui üürnik asja üleandmisel teadis või pidi teadma, et asi ei vasta lepingutingimustele, kuid võttis sellele vaatamata asja vastu, võib ta VÕS § 277 lg 2 järgi teostada VÕS §-s 278 sätestatud õigusi üksnes juhul, kui ta asja vastuvõtmisel endale sellise õiguse jättis. Sätte mõtte kohaselt peab üürnik asja vastuvõtmisel lepingu esemel avastatud puudustele kohe reageerima ning kui üürnik asja vastuvõtmisel puudusest teadis või pidi teadma, kaotab ta asja pretensioonideta vastuvõtmisega sellele puudusele viidates õiguskaitsevahendite rakendamise õiguse. Sisuliselt saab sellisel juhul eeldada, et pooltel oli kokkulepe, et asi vastab sellistele omadustele nagu see üürnikule üle anti, ning teadvalt puudustega üürieseme vastuvõtmine
2-22-13736 välistab õiguskaitsevahendite kasutamise, v.a kui üürnik avaldas hiljemalt asja vastu võttes, et ta jätab endale õiguse õiguskaitsevahendeid rakendada (vt VÕS II komm (2019), § 276, p 3.2 ja § 277, p 3.3). Ka Riigikohus on leidnud, et VÕS § 277 lg 2 eesmärgiks ei ole võtta üürnikult ära õigust kasutada õiguskaitsevahendit puuduse osas, mille üürileandja on lubanud kõrvaldada, vaid selle sätte eesmärgiks on tagada see, et kui üürnik võtab asja pretensioonideta vastu, ei asu ta hiljem üllatuslikult kasutama õiguskaitsevahendeid puuduse osas, mille olemasolust ta oli teadlik (RKTKo 26.11.2015, 3-2-1-112-15, p 17). Siinses asjas tuvastas maakohus, et hageja vaatas üürieseme enne üürilepingu sõlmimist üle ning oli teadlik sellest, et hoones hakkab toimuma katuseremont ning hoone ümber ja ruumide sissepääsu juurde paigaldatakse tellingud ja piirdeaed, seejuures olid juba 01.06.2022, s.o lepingu sõlmimise päeval üüriruumi sissepääsu ümber paigutatud tellingud ning ehitusterritooriumi ümbritses piirdeaed, millel asusid märgid, mis keelasid kõrvalistel isikutel objektil viibimise, ning olukord ei olnud 09.07.2022 seisuga muutunud. Hageja ei ole maakohtu tuvastatud asjaolusid apellatsioonkaebuses vaidlustanud. Seega pidi hageja teadma üürieseme vastuvõtmisel kostjale etteheidetavatest puudustest (lepingule mittevastavusest) ega saa seetõttu VÕS § 277 lg 2 järgi tellingute ja piirdeaia tõttu komplitseeritud juurde- ja sissepääsule tuginedes kasutada VÕS §-s 278 nimetatud õiguskaitsevahendeid. Olukorras, kus hageja nägi maja ümber paigaldatud tellinguid ja piirdeaeda, kuid võttis üürieseme pretensioonideta vastu, ei saa ta hiljem asuda kasutama õiguskaitsevahendeid tellingutest ja piirdeaiast tulenevate negatiivsete mõjude tõttu, sest ta oli tellingutest ja piirdeaiast teadlik ning pidi mõistma neist tulenevaid negatiivseid mõjusid. Hageja ei ole väitnud, et ta andis kostjale üürieset vastu võttes teada, et tellingud ja piirdeaed piiravad üürieseme eesmärgipärast kasutamist ja/või et ta soovib säilitada õiguskaitsevahendite kasutamise õiguse seoses tellingute ja piirdeaiaga. Seejuures ei ole tähtis, kas pooled tellingutest ja piirdeaiast tulenevates üürieseme kasutamise takistustes kokku leppisid või mitte. Kuna tellingutest ja piirdeaiast tulenevad asja kasutamise piirangud pidid olema hagejale teada, ja hageja ei esitanud üürieset vastu võttes kostjale pretensioone, saab eeldada, et hageja aktsepteeris, et üüripinnale sissepääs on ehitustööde ajaks mõnevõrra takistatud. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses väitnud ka seda, et tellingute ja piirdeaia olukord muutus üürilepingu ajal ja tekkis vajadus võtta kasutusele abinõud tellingute alt läbipääsu ohutuks muutmiseks (sh ehitada varikatus). Seega pidid tellingutest tulenevad võimalikud sissepääsutakistused olema hagejale juba üürieseme vastuvõtmisel teada ning hageja ei saaks sellele tuginedes kostja vastu õiguskaitsevahendeid kasutada.
7.3.Eelnevat arvestades ei oleks ringkonnakohtul apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades alust järeldada, et kostja rikkus üürilepingust tulenevat kohustust tagada üüriesemele ohutu juurde- ja sissepääs ning tähtsust ei ole sellel, kas hageja andis kostjale täiendava tähtaja rikkumise kõrvaldamiseks. Seega ei saaks ringkonnakohus apellatsioonkaebust rahuldada, mistõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.
8.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
2-22-13736
9.Kuna eeltoodu kohaselt ei ole alust arvata, et apellandi kavaldatav menetluses osalemine on edukas, ei oleks alust rahuldada ka apellandi menetlusabi taotlust. TsMS § 181 lg 1 järgi antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seejuures eeldatakse TsMS § 181 lg 2 järgi menetluses osalemise edukust, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Praegusel juhul ei ole ülaltoodud põhjendustel alust arvata, et apellandi menetluses osalemine oleks edukas, mistõttu ei oleks alust rahuldada ka tema taotlust vabastada ta menetlusabi korras riigilõivu tasumisest. Kuigi praeguses asjas ei ole apellant riigilõivu tasunud ja tema menetlusabi taotluse rahuldamiseks ei ole alust, ei palu ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel apellandil riigilõivu tasuda, s.o apellatsioonkaebuse puudust (TsMS § 637 lg 1 p 3) enne menetlusse võtmise otsustamist kõrvaldada, sest apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral oleks apellandil õigus TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi nõuda apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv tagasi.
10.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
11.Määruse peale, millega ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, võib TsMS § 696 lg 1 esimese lause ja § 638 lg 9 järgi esitada määruskaebuse.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.