Tartu Maakohus
Kohtunik
Gerty Pau
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. november 2024, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-24-100931
Tsiviilasi
AS ÜHISTEENUSED hagi M.K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
72,59 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS 11052490)
Ühisteenused
Hageja lepinguline Rahkema
(registrikood
esindaja
Sigrid
Kostja M.K. (isikukood XXX) Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
2/3
4.1 Hageja toimetas kostjale leppetrahvi nõude kätte mõistlikul viisil. Riigikohus leidis 05.06.2019 otsuses nr 2-17-117146 järgmist: „Kolleegiumi arvates võib parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seaduse) § 70 mõttes.“ Kohus leiab, et leppetrahvi nõude panemine kojamehe vahele on sõiduki omaniku jaoks kõige odavam ja lihtsam viis teada saada, et tema vastu on nõue. Kui parka operaator peaks hakkama tegema päringuid iga valesti parkinud sõiduki omaniku kohta, tekitab see kulusid ning kostjal tuleks need kulud kinni maksta. See ei ole mõistlik. 4.2 TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 sätestavad, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ning see hakkab kulgema nõude sissenõutavaks muutumisega. Leppetrahv tuli kviitungi kohaselt tasuda 14 päeva jooksul, s.o hiljemalt 25.01.2021. Hageja nõue hakkas aeguma alates 26.01.2021. Hageja esitas 10.01.2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning sellega nõude aegumine peatus TsÜS § 160 lg 2 p 3 alusel. Nõue ei ole aegunud, kuna maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise hetkeks ei olnud maksetähtajast möödas enam kui kolme aastat.
ja
Tsiviilasja toimikust nähtub, et hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 100 eurot. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on olnud vajalikud ja põhjendatud osaliselt. Arvestades sellega, et tegemist on tüüphagiga ning hageja esitab samasuguseid hagisid koos samade põhjendustega korduvalt, peab kohus mõistlikuks õigusabikuluks mitte enam kui 100 eurot. Kokku on hageja menetluskulude suurus 200 eurot ning kohus mõistab kostjalt selle hageja kasuks välja.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
3/3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.