Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
6251,91 eurot Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929); lepinguline esindaja Elari Arjakas (EFTA Legal OÜ) Kostja: R. P. (isikukood XXX) kohtuistung 05.11.2024
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud hageja kanda. Jätta kostja kasuks menetluskulud hagejalt välja mõistmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, elektronpostiaadress [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja esitas Harju Maakohtule 20.06.2024 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:
1.1.mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 14.10.2022 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 3983,99 eurot, intress 451,27 eurot, lepingu haldustasu 74,40 eurot, sissenõudmiskulud 20 eurot, lisateenused 139,90 eurot ja 18.06.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 474,80 eurot;
1.2.mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates 19.06.2024 kuni lepingust nr xxxx tuleneva põhinõude 3983,99 eurot täieliku tasumiseni määras 27,8% tagastamata põhinõudelt aastas.
2.Hagi aluse osas on hageja esitanud järgmised selgitused.
2.1.Hageja ja kostja sõlmisid tarbijakrediidilepingu nr xxxx, millega hageja andis kostjale laenu 4465 eurot, intressimääraga 27,8% aastas. Lepingu kohaselt pidi kostja lepingu sõlmimisel tasuma lepingutasu 265 eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel, ning igakuiselt lepingu haldustasu 4% laenusummalt aastas. Krediidi kulukuse määr lepingus oli 43,32%. Lepingu üldtingimuste punkti 9.1 alusel on viivisemäär võrdne poolte vahel kokku lepitud intressimääraga. 4200 eurot kandis hageja üle kostja arvelduskontole. Leping on sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Bondora AS-st laenutaotluse protsessi saab algatada klient, kes on end autentinud ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-IDga krediidiandja veebilehel. Leping allkirjastatakse digitaalselt selliselt, et klient tuvastatakse kontoga seotud kontakttelefoni numbrile saadetava PIN-koodi abil. See PIN-kood tuleb sisestada krediidiandja kliendiportaalis, pärast seda kui klient on tutvunud laenupakkumise ja lepingueelse infoga ning on otsustanud laenulepingu pakkumisega nõustuda. Asjaolu, et klient nõustub Bondora AS-ga laenulepingut sõlmima ja on selle allkirjastanud, on ka tõendatav lepingu jaluses oleva elektroonilise allkirja infoga, mis sisaldab laenu võtnud kliendi nime, isikukoodi, kliendi poolt kasutatud seadme IP aadressi ning kinnitamisega seotud aeg ja IPaadressi.
2.2.Hageja hoiatas 18.12.2023 saadetud teatisega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 30-päevase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Hageja ütles 18.01.2024 saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles.
2.3.Hageja palub lepingu üldtingimuste ja seaduse alusel mõista kostjalt välja võla sissenõudmisega seotud kulud kokku summas 20 eurot. Tasulised meeldetuletuskirjad on saadetud 21.09.2023, 20.10.2023, 16.11.2023 ja 17.12.2023 ning kostjale on esitatud arved.
2.4.Laenulepingut sõlmides avaldas kostja soovi kasutada krediidiandja poolt pakutavaid lisateenuseid: B on Track, B Secure, B Secure+. B on Track igakuine kuumakse on 2,99 eurot; B Secure igakuine kuumakse on 14,99 eurot ning juhul, kui kostja on valinud B Secure+ teenuse, siis sellisel juhul on igakuine kuumakse 24,99 eurot, kuid selle hinna sees on juba B Secure lisateenus. Kostjal oli kohustus tasuda igakuiste lisateenuste eest kokku 24,99 + 2,99 eurot ehk 27,98 eurot kuus. Kostja on jätnud lisateenuste eest tasumata perioodil 15.09.2023 kuni 15.01.2024, s.o viis kuud, kokku 139,90 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kostjale on hagi ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 28.06.2024. Kostja hagile vastanud ei ole. Kohtuistungist 05.11.2024 võttis osa hageja, kostja kohtule mitteilmumisest ei teatanud. Hageja taotles istungil asja sisulist läbivaatamist kostja osavõtuta.
4.Kas leping on sõlmitud ja kehtis
4.1.Krediidilepingu korral tuleb hagejal tõendada krediidilepingu sõlmituks lugemise eeldusi, seda, et krediit on välja makstud, kostjal oli raha tagasi maksmise kohustus ja seda on rikutud. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud
järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).
4.2.Kohtule on esitatud pdf formaadis laenuleping nr xxxx, mis sisaldab kostja nime, isikukoodi, kinnitamise aega 14.10.2022 10:38:45 ja kinnitamise IP aadressi (dtl 52). Samasugune kinnitusmärge on ka maksegraafikul (dtl 66). Hageja on selgitanud, et selle kinnituse andmiseks pidi kostja sisestama talle mobiiltelefonile saadetud PIN-koodi hageja kliendiportaalis. Kohtu hinnangul on hageja esile toonud kostja poolt tahteavalduse tegemise asjaolud. Hageja on ka esile toonud, et kostjal oli võimalik kohe või ka hiljem portaali sisse logides lepingudokumendid endale digitaalselt alla laadida. Seega on hageja esile toonud, et tarbijale esitati lepingudokumendid püsival andmekandjal. Hageja on kohtule esitanud maksekorralduse 4200 euro kostjale 14.10.2022 välja maksmise kohta (dtl 74). Kohus on seega tuvastanud, et leping sõlmiti seadusega nõutud vormis ning et laen on kostja kasutusse antud. Lepingus välja toodud krediidi kulukuse määr jäi lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalse määra (48,9%) piiresse.
5.Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmine
5.1.VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 403 4 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
KAVS § 48 tuleneb, et laenuotsuse tegemise aluseks olnud andmed tuleb dokumenteerida ja säilitada (krediiditoimik). Seega tuleb krediidiandjal andmete säilitamise korraldamisel läbi mõelda, kuidas andmeid koguda ja salvestada selliselt, et need oleksid hiljem kasutatavad tõendina, st omaksid tõendi kvaliteeti, sisaldades tõendamiseseme jaoks kõiki vajalikke andmeid. Kui krediidiandja seda ei tee, võtab krediidiandja ise endale riski, et tema nõude õiguslik alus jääb tõendamata ning nõue rahuldamata.
5.2.Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta selgitab hageja, et kostja deklareeris laenutaotluses oma sissetulekuks 1400 eurot ja kohustusteks 0 eurot. Samuti esitati hagejale kostja pangakonto väljavõte, mille analüüsi tulemusel selgus, et kostja tööandjaks oli M OÜ, igakuiseks sissetulekuks oli 701,67 eurot, ei nähtunud regulaarseid kohustusi, samuti märkis kostja oma igakuisteks kohustusteks 0 eurot. Hageja on arvestanud kostja elamiskuludeks 250 eurot ning pangakonto väljavõtte alusel on kostjal igakuised elamiskulud, st igakuiseid ülekandeid on tehtud: KÜ Rae 30; Swedbank kindlustus, Eesti Energia, Elisa Eesti, Ragn-Sells AS. Hageja on elamiskulusid arvestades lähtunud kostja elukoha tüübist (kostja on märkinud, et ta on elupinna omanik, st tegemist pole üüripinnaga). Kui tarbija igakuiseid elamiskulusid ise välja ei too, siis lähtub hageja sellest, et tarbija elamiskulud on 25% tema igakuisest sissetulekust, minimaalselt 250 eurot. Samuti nähtus pangakonto väljavõttelt, et kostjal puudusid kulutused hasartmängudele. Laenutaotluse esitamise ajal oli avalikustatud maksehäireid, kuid need olid lõpetatud üks kuni kaks aastat enne laenutaotluse esitamist. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 98,3 eurot. Laenutaotlejal on kohustus esitada laenutaotlusel kõik temaga seotud pangakonto väljavõtted
5.3.Hageja on kohtule tõendina esitanud Exceli failina krediiditoimiku, milles on küll vaheleht „Loan applications and contacts“, ent millest ei ole tuvastatav (ega seega tõendatud), mis andmeid kostjalt küsiti, millised andmed esitas kostja ja millisel algkujul. Samas failis on ka kostja pangakonto perioodi 16.10.2021-12.10.2022 väljavõtte andmed (lehel „Bank Statement“) ning eraldi lehel (Bank Statement details) sellest tuvastatud sissetuleku andmed (2022 jaanuar - oktoober). Neist andmetest nähtub, et kostja on perioodi jooksul vahetanud kaks korda töökohta, esimesel korral jäi töötuks ning sai Töötukassast hüvitist alates 2021. a oktoobrist kuni 2022. a märtsini. Sel perioodil võttis kostja ka laenu 3000 eurot ning sai märtsis 2022 toimetulekutoetust ja toetust raske majandusliku olukorra puhul. Märtsist maini kostja töötas, mais sai lõpparve. Uuesti tööle sai kostja juunist 2022, sai kaks kuud palka (ühes kuus 1860 eurot ja teises 1510 eurot), seejärel septembris avanssi 300 eurot, palk/haigushüvitist 295 eurot. Seega hageja arvestus, et kostja sai sissetulekut 700 eurot kuus, on üksnes teoreetiline arvestus. Tegelikkuses oli kostja sissetulek ebastabiilne, oktoobriks ei olnud veel möödunud ka tavapärane töölepingu katseaeg (4 kuud). Kohtu hinnangul ei ole hageja hinnanud kostja sissetulekuallika olemust ja püsivust. Kuigi hageja enda väitel võttis ta kogutud andmetest arvesse üksnes viimase kolme kuu sissetulekut, selgitas hageja istungil, et peab krediiditoimikut isiku kaupa, mitte iga laenu kaupa eraldi. Teisisõnu sisaldusid ka varasemalt väljastatud laenude andmisel kogutud andmed (alates juuni 2021) samas krediiditoimikus ja olid seega krediidiandjale teada. Konto väljavõttelt nähtub, et ka hagejalt endalt võttis kostja laenu ka 2022.a mais, 6500 eurot. Konto väljavõttelt nähtub ka xxxx väikelaen, laenumaksega 405 eurot. Istungil selgitas hageja erinevalt kirjalikes menetlusdokumentides väidetust, et siiski arvestas kostja finantskohustustena selle laenuga, mis oli ise kostjale varasemalt andnud, arvestades kuumakseks 200 eurot kuus. Väikelaenu osas hageja tõdes istungil, et sellega ei arvestatud. Käesoleva nõude aluseks oleva lepingu järgi lisandus kuumakse 153 eurot. Konto väljavõttest nähtub, et kostja on teinud/ja saanud ülekandeid enda teiselt kontolt, mistõttu ei saanud hageja arvestada sellega, et kostjal on ainult üks pangakonto. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks nõudnud kõigi konto väljavõtete esitamist ega esile toonud, et ta oleks küsinud kostjalt täiendavaid selgitusi teise konto kohta.
Kokkuvõttes ei saanud hageja seega olla kindel selles, millised on kostja finantskohustused (olemus, suurus, kestvus) ning hageja ei kogunud ka täiendavat infot (nt küsinud kostjalt selgitusi), et neid välja selgitada. Hageja ei ole välja toonud, et ta oleks küsinud või kontrollinud kostjal ülalpeetavate olemasolu. Hageja ei ole kontrollinud, kas kohaldatud majandamiskulude määr (250 eurot) oli kohane. Juunis maksis kostja ainuüksi side- ja eluasemekulusid ja kindlustust kokku 444 eurot, juulis 257,75 eurot, sellele lisandusid toidukulud. Eeltoodust tulenevalt on selge, et kostjal olid finantskohustused (nähtuvad kahe varasema laenu andmed), konto väljavõttelt nähtus regulaarsete püsivate majandamiskulude olemasolu, millest tulenevalt 250 eurot ei olnud kohane määr kostja puhul sisaldamaks ka toidukulusid, ning kostja sissetulek oli ebastabiilne (mõnekuulised töötamised, korduv töötuksjäämine, laenu taotlemisele eelnenud kuul sissetulek 595 eurot). Hageja ei võtnud neid talle esitatud andmete kaudu teatavaks saanud asjaolusid arvesse. Kohus ei nõustu seega hagejaga, et hageja täitis vastutustundliku laenamise kohustust. Eeltoodut ei mõjuta hageja poolt kohtuistungil väidetu, et kostja maksis pea aasta aega laenu tagasimakseid. Laenu tagasimaksete tasumine peale laenu väljastamist on hiljem tekkinud asjaolu, millega ei saanud krediidiandja laenu andmise eel arvestada kui laenuvõimet kinnitava asjaoluga (samavõrd ei saa teisipidi ka arvestada sellega, kui makseid ei tasutud).
6.Hageja nõuded Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral kuulub saadud laen siiski tagastamisele ning VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda jätkuvalt ka intressi VÕS § 94 sätestatud määras, kuid mitte muid tasusid. Kohus selgitas hagejale (dtl 258) ümberarvestuse esitamise võimalust ja korda. Hageja ümberarvestust ei esitanud. Kohus selgitas ka istungil hagejale, et kuna ümberarvestust ei ole esitatud ega tagasimakseid uuesti määratud, ei saa kohus hagi ka osaliselt rahuldada. Hageja jäi peale kohtu poolt antud selgitusi seiskohale, et vastutustundliku laenamise kohustust täideti nõuetekohaselt. Lepingu lõpptähtaeg on 15.10.2027, st leping ei ole korraliselt lõppenud. Hageja ei ole välja toonud, kui palju on kokku kostja tagasimakseid teinud, mistõttu on teadmata, millises ulatuses on kostjal laen tagastamata. Samuti ei ole tagasimakseid uuesti määratud. Eeltoodu alusel jäävad hageja nõuded rahuldamata, sest hageja ei ole esitanud VÕS § 403 4 lg 7 kohast nõude ümberarvestust ja tagasimakseid uuesti määranud.
7.Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse kulud. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja enda kanda. Kuna hageja menetluskulud jäävad hageja enda kanda, ei määra kohus kindlaks hageja menetluskulusid rahaliselt ja ei hinda hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.
TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Maris Juha kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.