Hageja Primero Finance OÜ (registrikood 12401448), lepinguline esindaja Cärolin Markus
vastu võlgnevuse
Kostja N.G (isikukood XXX) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu Primero Finance OÜ loobumine hagist N.G vastu järgmiste nõuete osas: põhinõue 942,11 eurot, intressinõue 258,19 eurot, viivisenõue 481,56 eurot, kohtutäituri tasu nõue 48,80 eurot ning täiendav jooksev viivisenõue määraga 0,0963% päevas. Lõpetada menetlus eelnimetatud nõuete osas.
2.Rahuldada Primero Finance OÜ (registrikood 12401448) hagi N.G (isikukood XXX) vastu.
3.Välja mõista N.G-lt Primero Finance OÜ kasuks 2928,39 eurot, sealhulgas põhinõue 2644,40 eurot, intress 49,07 eurot, viivis 229,92 eurot ja sissenõudmiskulud 5 eurot.
4.Välja mõista N.G-lt Primero Finance OÜ kasuks viivis põhinõude (2644,40 eurot) tasumata osadelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 04.06.2026 kuni põhinõude täitmiseni.
5.Jätta menetlusosaliste menetluskulud 57% ulatuses N.G kanda ja 43% ulatuses Primero Finance OÜ kanda.
6.Rahuldada osaliselt Primero Finance OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
7.Välja mõista N.G-lt Primero Finance OÜ kasuks menetluskulud 267,22 eurot. 1 (11)
8.Välja mõista N.G-lt Primero Finance OÜ kasuks viivis menetluskulude 267,22 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud
1.Primero Finance OÜ (hageja) esitas 03.12.2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse N.G (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas hagi 27.05.2025. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 4659,05 eurot, millest põhinõue on 3586,51 eurot, intress on 307,26 eurot, viivis on 711,48 eurot ja võlamenetlustasu 5 eurot ning kohtutäituri tasu 48,80 eurot. Lisaks palub hageja välja mõista viivise 0,0963% päevas summalt 3586,51 eurot alates 28.05.2025 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja (krediidiandja) ja kostja 21.12.2023 laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr FL21122023/0060, mille alusel sai kostja laenu 3675 eurot, millest arvati koheselt maha lepingutasu 175 eurot ja kostjale maksti välja 3500 eurot. Lepingust tulenevalt on intressimäär 34,68% aastas (0,0963% päevas) ja krediidi kulukuse määr 48,65% aastas. Laen tuli tagastada maksegraafiku alusel 20 kuu jooksul kuni 15.08.2025 (esimene osamakse 223,95 eurot, edasised 244,51 eurot kuus). Koos laenuga sõlmiti tagatisomandamise leping sõidukile Toyota Avensis (reg nr XXX; väljalaskeaasta 2009), mille omand läks hagejale, kuid valdus jäi kostjale. Kostja tegi 2024. aasta jooksul kuus täielikku osamakset ja mitmeid osalisi makseid (kokku 2052,14 eurot, sh põhiosale 1088,49 eurot ja intressile 911,53 eurot), kuid jättis tasumata 15.08.2024, 15.09.2024 ja 15.10.2024 osamaksed. Hageja saatis 15.10.2024 ülesütlemise hoiatuse ja andis võla likvideerimiseks tähtaja kuni 29.10.2024. Hageja ütles lepingu erakorraliselt üles 01.11.2024. Lepingu lõppemise seisuga oli võlgnevus 3913,41 eurot (põhiosa 3586,51 eurot; intress lepingu kehtivuse ajal 307,26 eurot; meeldetuletuskiri 5 eurot; lepinguaegsetest viivistest 14,64 eurot hageja loobus). Pärast lepingu lõppemist ei tagastanud kostja sõidukit. Viivisenõue perioodi 02.11.2024–27.05.2025 eest on 711,48 eurot. Viivisemääraks on lepingus kokku lepitud intressimäär 34,68% aastas
2 (11)
(0,0963% päevas). Hageja nõuab lisaks viivist 0,0963% päevas 3586,51 eurolt alates 28.05.2025 kuni võla täieliku tasumiseni, samuti sissenõudmiskulusid 5 eurot (võlateatis) ja 48,80 eurot (kohtutäituri tasu dokumentide kättetoimetamise eest).
1.2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 03.01.2024 lepingu lisa nr FL21122023/0060-G1, millega suurendati laenusummat 1000 euro võrra ja laenu tagastamata osa lisa jõustumisel oli 4675 eurot. Hageja maksis kostjale 03.01.2024 täiendavalt välja 1000 eurot. Intressimäär jäi 34,68% aastas (0,0963% päevas), krediidi kulukuse määr 42,37% aastas. Tagasimakseperiood pikenes kuni 15.02.2026. Esimese lisa-järgse osamakse suurus oli 317,50 eurot, edasised kuumaksed 265,20 eurot. Kostja jäi alates 15.08.2024 järjestikuste osamaksetega viivitusse. Hageja saatis 15.10.2024 ülesütlemise hoiatuse (tähtaeg 29.10.2024) ja ütles lepingu üles 01.11.2024. Intressinõue lepingu kehtivuse ajal kokku on 307,26 eurot. Viivisenõue pärast lepingu lõppemist perioodi 02.11.2024–27.05.2025 eest on 711,48 eurot ning lisaks nõutakse viivist 0,0963% päevas 3586,51 eurolt alates 28.05.2025 kuni lõpliku tasumiseni. Sissenõudmiskuludena nõutakse 5 eurot (võlateatis) ja 48,80 eurot (kohtutäituri tasu). Hageja leiab, et ta järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet.
1.3.Hageja teatas 04.06.2026 vastuses kohtule, et hageja loobub osaliselt oma nõuetest. Hageja loobus suuremast põhinõudest ning algses hagis nõutud lepingu ülesütlemise järgsetest viivisenõuetest ja algses hagis nõutud tulevase viivise nõudest. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 3197,55 eurot, millest põhinõue on 2644,40 eurot, intress on 49,07 eurot, viivis on 229,92 eurot ja sissenõudmiskulu (tasuline võlateatis) on 5 eurot; lisaks palub hageja mõista välja viivise 2644,40 eurolt alates 04.06.2026 kuni võlgnevuse tasumiseni. Hageja esitas ümberarvestuse. Kostjale maksti laenulepingu alusel välja 4500 eurot. Kostja tegi tagasimakseid kogusummas 2015,02 eurot. Hageja määras tagasimaksed uuesti selliselt, et kõik kostja maksed arvestatakse põhiosa ja intressi katteks (intress VÕS § 94 sätestatud seadusjärgses määras). Ümberarvestuse järgi ei olnud lepingu ülesütlemise eeldused täidetud ning hageja esitab VÕS § 108 lg 1 alusel lepingu täitmise nõude osamaksete eest, mis muutusid sissenõutavaks 15.01.2025–15.01.2026 summas 2693,47 eurot (millest põhiosa 2644,40 eurot ja intress 49,07 eurot). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise iga tasumata osamakse pealt kuni 03.06.2026 eest 229,92 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgse määra alusel ning täiendava viivise 2644,40 eurolt alates 04.06.2026 kuni tasumiseni samas määras. Lisaks palub hageja mõista välja 5 euro tasulise meeldetuletuskirja tasu. Kostja vastuväited
2.Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja hagi menetlusse võtmise kohtumäärus kätte 11.07.2025. Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 11.08.2025. Kostja hagile ei vastanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 2 sätestab,
3 (11)
et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Hageja esitas 04.06.2026 menetlusdokumendis hagist osalise loobumise avalduse. Hageja loobus järgmistest nõuetest: põhinõue 942,11 eurot, intressinõue 258,19 eurot ja viivisenõue 481,56 eurot. Lisaks loobus hageja kohtutäituri tasu nõudest 48,80 eurot ning täiendavast jooksvast viivisenõudest määraga 0,0963% päevas. Kohus võtab vastu hageja hagist loobumise eelnimetatud nõuete osas ning lõpetab nimetatud nõuete osas menetluse. Kohus märgib, et TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg (s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise aeg). Hagi esitamise ajal oli hagihinnaks 5261,50 eurot. Pärast nõuetest loobumist on tsiviilasja hinnaks 3022,41 eurot.
4.Kostja hagile ei vastanud. Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus (TsMS § 407 lg 1, vt nt RKTKm 03.05.2017, p 16). Kohus lahendab asja sisuliselt, sh hindab kohus hageja esitatud tõendeid.
5.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.
6.VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Lõike 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
7.Hageja on esitanud kohtule tõendina hageja ja kostja vahel 21.12.2023 sõlmitud laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr FL21122023/0060 (dtl 73–85). Lepingu kohaselt oli laenusummaks 3675 eurot, millest peeti kinni lepingutasu 175 eurot (dtl 74 jj). Kostja pangakontole tehti ülekanne summas 3500 eurot (maksekorraldus dtl 92). Leping on kostja poolt allkirjastatud. Kostja kohustus laenu tagastama osamaksetega ning tasuma intressi. Kostja kohustus krediidiandjale tegema 20 osamakset, kuumakse suurusega 244,51 eurot, esimene osamakse 223,95 eurot. Igakuiseid makseid tuli kostjal teostada iga kuu 15. kuupäevaks (dtl 74, 75). Koos lepinguga sõlmiti ka tagatisomandamise leping sõidukile Toyota Avensis (reg nr XXX; väljalaskeaasta 2009), mille omand läks hagejale, kuid valdus jäi kostjale. Kohus loeb eeltoodud asjaolud esitatud tõendite alusel tuvastatuks.
8.Hageja on esitanud kohtule tõendina hageja ja kostja vahel 03.01.2024 sõlmitud lepingu nr FL21122023/0060 lisa nr FL21122023/0060-G1, millega suurendati laenusummat 1000 euro võrra ja laenu tagastamata osa lisa jõustumisel oli 4675 eurot (dtl 95 jj). Kostja pangakontole tehti ülekanne summas 1000 eurot (maksekorraldus dtl 108). Leping on kostja poolt allkirjastatud. Kostja kohustus laenu tagastama osamaksetega ning tasuma intressi. Kostja kohustus krediidiandjale tegema 25 osamakset, kuumakse suurusega 265,20 eurot, esimene osamakse 317,50 eurot. Igakuiseid makseid tuli kostjal teostada iga kuu 15. kuupäevaks (dtl 95). Kohus loeb eeltoodud asjaolud esitatud tõendite alusel tuvastatuks.
4 (11)
Krediidi kulukuse määr
9.Esmalt tuvastab kohus, kas lepingutes toodud krediidi kulukuse määr on kooskõlas VÕS § 4062 lg-ga 1. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja peab tooma tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete maksmapanekuks esile, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas laenuleping kehtib (RKTKm 12.06.2024, p 14.1.3. ja RKTKm 24.11.2023, pd 14-15).
9.1.Lepingust nr FL21122023/0060 nähtuvalt oli krediidi kulukuse määraks 48,65% aastas. Laenusumma oli 3675 eurot, lepingutasu 175 eurot, intressimäär 34,68% aastas ning kostjal tuli laen tagastada 20 osamaksega (dtl 74, 75). Krediidi kulukuse maksimaalsed määrad muutuvad kaks korda aastas, 1. juulil ja 1. jaanuaril. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 21.12.2023 lepingu sõlmimise ajal krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,72% (kohaldus alates 01.07.2023 kuni 31.12.2023 väljastatud laenudele) ning kolmekordne määr oli seega 50,16%. Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab krediidi kulukuse määra suuruseks 49,73%. Kohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära ja on seega kooskõlas VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatuga.
9.2.Lepingu lisast nr FL21122023/0060-G1nähtuvalt oli krediidi kulukuse määraks 42,37% aastas. Laenusumma oli 1000 eurot, lepingutasu 0 eurot, intressimäär 34,68% aastas ning kostjal tuli laen tagastada 25 osamaksega (dtl 95, 96). Krediidi kulukuse maksimaalsed määrad muutuvad kaks korda aastas, 1. juulil ja 1. jaanuaril. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 03.01.2024 lepingu sõlmimise ajal krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 17,36% (kohaldus alates 01.01.2024 kuni 30.06.2024 väljastatud laenudele) ning kolmekordne määr oli seega 52,08%. Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab krediidi kulukuse määra suuruseks 40,76%. Kohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära ja on seega kooskõlas VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatuga. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine
10.Sõlmitud lepingud on tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 lg 1 tähenduses. Kohus hindab, kas võlausaldaja on järginud kostjaga lepinguid sõlmides vastutustundliku laenamise põhimõtet.
11.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKo 24.11.2023, p-d 13 ja 17).
11.1.VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selle põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne
5 (11)
krediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Riigikohus on selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 403 4 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud KAVS § 49 lg 1 p-des 1–7 ja lg 3 p-des 1–3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); - tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt RKTKo 24.11.2023, nr p 18). VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel (vt RKTKo 24.11.2023, nr, p 23). Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealhulgas arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o
6 (11)
tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 24.11.2023, nr, p-d 20–22 ja seal viidatud kohtupraktika). Krediidiandja kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust on mõeldud ennetama liigse võlakoormuse või maksejõuetuse riski, mis tuleneb tarbija krediidivõimelisuse ja tagasimaksevalmiduse ebapiisavast kontrollimisest. Kõnealust kohustust ei mõjuta tõsiasi, et krediidilepingu sõlmimise finantstagajärjed tarbija olukorrale võivad tekkida ka hiljem (EKo 11.01.2024 , p 35). Krediidivõimetule tarbijale laenu andmise vältimise ja just krediidiandjale vastutuse panemise eesmärki järgib direktiivi 2008/48 põhjendus 26, mille järgi peab krediidiandja kontrollima tarbija krediidivõimelisust individuaalselt (vt EKo 18.12.2014, p 35).
11.2.Kohus määras hagejale tähtaja vastutustundliku laenamise põhimõtte aluseks olevate asjaolude välja toomiseks ja tõendamiseks (dtl 173 jj). Kohus selgitas hagejale mh seda, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja esitas 04.06.2026 kohtule ümberarvestuse ja teatas, et ta loobub hagist osaliselt. Hageja asus hagis seisukohale, et ta järgis kostjaga lepingut sõlmides vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja tugineb sellele, et kostja sissetulekut kontrolliti Maksu- ja Tolliametist ja kostja keskmiseks sissetulekuks oli 2120,20 eurot kuus. Maksehäired kostjal puudusid. Hageja arvestas kostja majapidamiskuludeks 200 eurot ja kohustuseks 1000 eurot. Hageja väljatoodust nähtub, et ta tegi laenuotsuse kostja esitatud laenutaotluse ja maksehäireregistrist ning Maksu- ja Tolliametist saadud kostja sissetuleku andmete pinnalt. Hageja pole väitnud ega tõendanud, et ta oleks küsinud kostjalt muud teavet tema varalise seisundi kohta (s.o peale igakuise sissetuleku) ja varaliste kohustuste kohta, sh kostja regulaarsete (majapidamis)kulude kohta. Hageja ei ole küsinud teavet ka kostja varasemate krediidikohustuste täitmise kohta. Seejuures ei võimalda laenutaotluses küsitud teave hinnata isegi seda, millised finantskohustused kostjal teiste krediidiandjate ees olid ja kui palju neid oli. Samuti ei ole hageja väitnud ega tõendanud, et ta oleks kostja laenutaotluses esitatud teavet kostja kohustuste kohta vastavalt VÕS § 403 4 lg-le 4 ja KAVS § 50 lg-tele 3 ja 4 kontrollinud. Hageja väljatoodust nähtub, et ta kontrollis kostja maksekäitumist maksehäireregistrist ja kostja sissetulekut Maksu- ja Tolliametist.
7 (11)
Üksnes kostja sissetuleku ja maksehäirete puudumise kontrollimine ei vasta krediidiandja nõuetekohasele hoolsusele tarbija krediidivõimelisuse hindamisel. Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija kulude ja finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta. Seejuures ei mõjutanud hageja kontrollikohustust see, et kostja oli lepingus kinnitanud, et kostja esitatud andmed on tõesed. Kuna hageja ei saanud kogutud teabe ja selle kohta tehtud kontrolli põhjal järeldada, et on tõenäoline, et kostja on suuteline lepingust tulenevad kohustused lepinguga nõutavatel tingimustel täitma, ei oleks hageja VÕS § 4034 lg 6 järgi tohtinud kostjaga lepingut sõlmida. Kohus tuvastab, et hageja ei ole järginud kostjaga lepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ja selle asendamine seadusjärgse intressimääraga, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast (RKTKo 24.11.2023, p 24). VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Sama lõike neljanda lause kohaselt ei kohaldata selles lõikes sätestatut, kui tarbija on teadlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lg-tele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtu hinnangul ei võimalda asja materjalid järeldada, et kostja oleks jätnud krediidiandjale mingi teabe teadlikult esitamata. Isegi kui kostja esitatud andmed olid ebatäpsed, ei võimaldaks pelgalt nende esitamise asjaolud järeldada seda, et kostja esitas valeandmeid tahtlikult, s.o õigusvastase tagajärje sooviga (VÕS § 104 lg 5). Lepingute ülesütlemine ja hageja nõuete lahendamine
12.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Tagasimaksete uuesti määramine on krediidiandja ühepoolne tahteavaldus, mille tegemise kohustus on krediidiandjale pandud seadusega. Seega peab krediidiandja ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed
8 (11)
sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud.
12.1.Lepingu lisast nr FL21122023/0060-G1 nähtub, et kostjal tuli maksegraafiku kohaselt tasuda ajavahemikul 15.02.2024–15.02.2026 igakuiseid põhiosa makseid ja intressimakseid. Põhiosamaksete tasumise kohustus algas 15.02.2024. 15.02.2024 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 130,09 eurot; 15.03.2024 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 133,85 eurot; 15.04.2024 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 137,72 eurot; 15.05.2024 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 141,70 eurot; 15.06.2024 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 145,79 eurot; 15.07.2024 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 150 eurot; 15.08.2024 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 154,34 eurot; 15.09.2024 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 158,80 eurot; 15.10.2024 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 163,39 eurot. Kokku 1315,68 eurot. Hageja avaldas, et kostja on teinud tagasimakseid 2015,02 eurot (dtl 181). Arvestades, et 2023. aastal oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimääraks 2,5% perioodil 01.01.2023–30.06.2023; 4% perioodil 01.07.2023–31.12.2023; 4,5% perioodil 01.01.2024– 30.06.2024; 4,25% perioodil 01.07.2024–31.12.2024, siis ei olnud kostja viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva põhiosa tagasimaksega lepingu ülesütlemise ajal, s.o 01.11.2024. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et lepingu ülesütlemise eeldused ei olnud täidetud, mistõttu ei ole leping ülesütlemisega lõppenud.
12.2.Leping lõppes viimase osamakse tähtaja möödumisega, s.o 16.02.2026. Lepingu lõppemisega muutus sissenõutavaks kostja kohustus tagastada krediidi põhiosa. Seda kohustust ei mõjuta asjaolu, et hageja oli lepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitas 04.06.2026 kohtule ümberarvestuse. Hageja arvestas kostja tasutud 2015,02 eurot laenu põhiosa ja seadusjärgse intressi katteks ning palub kostjalt välja mõista põhiosa 2644,40 eurot ja intressi 49,07 eurot. Hageja eeltoodud nõuded on põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhiosa 2644,40 eurot ja intressi 49,07 eurot.
13.Hageja palub ümberarvestuses kostjalt välja mõista viivise perioodi eest 16.01.2025– 03.06.2026 summas 229,92 eurot ja alates 04.06.2026 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 esimese lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja ümberarvestuse järgne viivisenõue on põhjendatud. Kohus rahuldab hageja viivisenõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 229,92 eurot ja viivise põhinõude (2644,40 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 04.06.2026 kuni põhinõude täitmiseni.
9 (11)
14.Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu kehtivusajal tekkinud sissenõudmiskulud summas 5 eurot. VÕS § 1132 lg 1 sätestab lepingu kehtivusajal sissenõudmiskulude hüvitamise tarbija poolt. Nimetatud lõige sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hageja saatis kostjale lepingu kehtivuse ajal tasuta meeldetuletuse 22.09.2024 ja tasulise meeldetuletuse 29.09.2024 (dtl 211, 212). Hageja nõue on põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud 5 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja loobus nõuetest vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu, mitte kostja poolt nõuete tasumise tõttu. Seetõttu jäävad loobutud nõude osas menetluskulud hageja kanda. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja esitas hagiavalduse, mille hagihind enne nõuetest loobumist oli 5261,50 eurot. Kohus jättis loobutud nõude osas menetluskulud hageja kanda. Kohus rahuldas hagiavalduse nõuetes, millele vastav hagihind on 3022,41 eurot. Kohus jätab menetluskulud 57% ulatuses kostja kanda ja 43% ulatuses hageja kanda.
16.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.
16.1.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 420 eurot. Hageja tasus hagilt riigilõivu 595 eurot. Pärast nõuetest loobumist on tsiviilasja hinnaks 3022,41 eurot, millelt kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja selle lisa 1 kohaselt tasumisele riigilõiv 420 eurot. Riigilõiv 420 eurot on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2).
17.Hageja on palunud kostjalt välja mõista kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest summa 48,80 eurot. Hageja on eeltoodu kohta esitanud ka tõendi (dtl 117, 118). Kätte toimetati käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluses menetlusdokumente. Kohus märgib, et TsMS § 144 p 51 alusel on kohtuväliseks kuluks kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest. Kohtutäituri tasu 48,80 eurot on põhjendatud kulu.
17.1.Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulu 20 eurot. Tegemist on lepingulise esindaja kuluga TsMS § 175 tähenduses. Kui asi antakse üle hagimenetluses menetlemiseks TsMS § 486 järgi, siis hagimenetluses määrab kohus lepingulise esindaja kulud kindlaks TsMS § 175 alusel. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lõige 2 sätestab, et menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud.
10 (11)
Nõustaja kulusid ei hüvitata. TsMS § 175 lg 2 esimese lause kohaselt menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. See tähendab, et menetlusosalise töötaja puhul ei hüvitata esindajakulusid. Hageja esindaja on hageja töötaja (dtl 120). Seetõttu jätab kohus ka menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata 20 euro väljamõistmiseks kostjalt (s.o lepingulise esindaja kulu). Lisaks märgib kohus, et esindaja tasu 20 eurot ei kuulu praegusel juhul hüvitamisele ka TsMS § 4842 alusel. Nimetatud sätte kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu TsMS §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus leiab, et see säte kohaldub selles sättes nimetatud juhul – kui maksekäsu kiirmenetluses tehakse makskäsk või menetlus lõpetatakse lõplikult võla tasumise tõttu. Kui asi antakse üle hagimenetluses menetlemiseks TsMS § 486 järgi, siis hagimenetluses määrab kohus lepingulise esindaja kulud kindlaks TsMS § 175 alusel. Praegusel juhul ei kuulu hageja lepingulise esindaja kulu hüvitamisele, sest hageja esindaja on hageja töötaja.
17.2.Arvestades, et poolte menetluskulud jäid 57% ulatuses kostja kanda ja 43% ulatuses hageja kanda, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 267,22 eurot, s.o riigilõiv 239,40 eurot ja kohtutäituri tasu 27,82 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
18.Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, siis ei ole kostjal menetluskulusid, mida rahaliselt kindlaks määrata. Seetõttu kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
19.Hageja riigilõivu tagastamise avalduse lahendab kohus eraldi kohtumäärusega.
20.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik
11 (11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.