Aktiva Finance Group OÜ hagi XX vastu võlgnevuse nõudes
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Tsiviilasja hind
316,23 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja MM Kostja XX (isikukood XXX))
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagiavaldus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Hagejalt väljamõistetavad menetluskulud puuduvad.
3.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluselahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
1.Hageja esitas 21.11.2025, mida täpsustas 03.12.2025, kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlgnevus 199,63 eurot, intressi 11,51 eurot, võla sissenõudmiskulu 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 35,37 eurot, viivised alates 21.11.2025 kuni põhivõlgnevuse 199,63 eurot tasumiseni intressimääraga võrdses määras 19,9% aastas arvestatuna põhivõlgnevuselt. Menetluskulud ja viivis menetluskuludelt jätta kostja kanda. Coop Finants AS ja kostja sõlmisid 11.02.2014 Säästukaart Pluss lepingu nr X, millega Coop Finants AS võimaldas kostjale väljastatud Säästukaart Pluss krediitkaardiga kasutada lepingus sätestatud krediidilimiidi ulatuses rahalisi vahendeid. Krediidilimiidi suurus 200 eurot, intress 19,9% aastas, krediidi kulukuse määr 9,19% aastas. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Esialgne võlausaldaja saatis 29.11.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 27.12.2024. Ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga oli kostja võlgnevus 80 kalendripäeva eest 72 eurot, nõude kogusumma 224,73 eurot. 30.12.2024 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta. Coop Pank AS loovutas 30.12.2024 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. Lepingu nr X alusel võimaldati kostjale krediiti 200 eurot. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingu kokku lepitule tagasimaksetega 10. kuupäeval. Lepingu ülesütlemise seisuga, s.o 30.12.2024 oli kostjal tagastamata krediit 199,63 eurot, intress 11,51 eurot. Hageja sissenõudekulud on 30 eurot: 15.02.2025 esimese tasulise kirja saatmine 15 eurot; 22.02.2025 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot; 04.03.2025 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 199,63 eurolt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 31.12.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 20.11.2025 lepingus kokku lepitud intressimääraga võrdses viivisemääras, s.o 19,9% aastas. Hageja nõuab viivist 35,37 eurot. Vastutustundliku laenamise osas märgib hageja, et otsuse tegemisel lähtus krediidiandja kostja poolt taotluses esitatud andmetest. Lepingu X sõlmimisel pangakonto väljavõtet ei küsitud. Taotluse kohaselt oli kostja igakuine sissetulek 700 eurot ja kohustused 300 eurot kuus. Ülalpeetavate osas krediidiandjal info puudus. Võttes arvesse, et kostja igakuine sissetulek oli 700 eurot ja muud finantskohustused 300 eurot kuus, oli kostjal vabu rahalisi vahendeid 400 eurot igapäevasteks majandamiskuludeks (700-300 = 400). Seega jäi kostjale kätte 57% tema igakuisest sissetulekust ning seega oli kostja igati krediidivõimeline.
Kui kohus leiab, et rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis kostjal võlgnevust hageja ees ei ole. Kostja kasutas perioodil 11.02.2014 – 31.08.2024 krediiti kokku 4012,54 eurot ja on teinud tagasimakseid 4515,31 eurot.
2.Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud KÄPOs 10.12.2025.
3.TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hagi hind on 316,23 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1.
4.TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
5.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kas laenuleping on sõlmitud ja kas laen välja makstud
6.Hageja on esitanud kohtule tõendi, et Coop Finants AS ja kostja on sõlminud 11.02.2014 Säästukaart Pluss lepingu nr X, millega Coop Finants AS võimaldas kostjale väljastatud Säästukaart Pluss krediitkaardiga kasutada lepingus sätestatud krediidilimiidi ulatuses rahalisi vahendeid (dtl 14-24). Seega on tõendatud, et leping on sõlmitud.
7.Laenuleping vastab võlaõigusseaduses (VÕS) § 402 lg 1 sätestatud tarbijakrediidilepingule. VÕS § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Krediidi kulukuse määr
8.Krediidi kulukuse määraks oli lepingus märgitud 9,19%, mis oli tavapärane ja mitte ülemäära kõrge. Vastutustundliku laenamise põhimõte
9.Vastutustundliku laenamise põhimõtte (lepingu sõlmimise ajal kehtinud redaktsioon) nägi ette VÕS § 4032 ja selle lg 1 kohaselt krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus). Vajaduse korral küsib krediidiandja tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid; hindama tarbija krediidivõimelisust ja andma tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale. Sama paragrahvi lõige 11 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle
teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. VÕS § 403 2 lg 2 järgi Tarbija krediidivõimelisuse hindamist võimaldava teabe omandamiseks teavitab krediidiandja tarbijat, missuguse käesoleva paragrahvi lõikes 11 viidatud teabe peab tarbija krediidiandjale esitama. Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma.
10.VÕS § 4032 lg 7 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja.
11.Kohus leiab, et krediidiandja ei ole piisavalt analüüsinud kostja tegelikku maksevõimekust. Eestis puudub ühtne register, mis võimaldaks krediidiandjal kontrollida tarbija kõiki laenukohustusi, mistõttu on konto väljavõte ainus usaldusväärne vahend, mille alusel saab hinnata tarbija tegelikku finantsseisundit ja olemasolevaid kohustusi. Krediidiandja tugines krediidivõimelisuse hindamisel üksnes kostja laenutaotluses esitatud andmetele ega kogunud täiendavat teavet kostja tegeliku majandusliku olukorra kohta. Juba taotluses märgitud andmetest nähtuvalt oli kostja igakuine sissetulek ligikaudu 700 eurot ning olemasolevate finantskohustuste maht umbes 300 eurot kuus. Sellises olukorras ei saanud krediidiandja piirduda üksnes taotluses esitatud andmetega, vaid pidi enne uue krediidi andmist kontrollima kostja maksevõimet põhjalikumalt ja koguma täiendavaid andmeid tema ülalpidamiskohustuste ning vältimatute igakuiste kulutuste kohta. Täiendavate andmete kogumisel oleks krediidiandjale selgunud, et kostjal oli lepingu sõlmimise ajal ülal pidada kolm alaealist last. Arvestades kostja tagasihoidlikku sissetulekut, olemasolevaid finantskohustusi ning ülalpidamiskohustust kolme alaealise lapse ees, ei olnud mõistlikult eeldatav, et kostja suudab täita uut krediidikohustust ilma sattumata makseraskustesse. Seetõttu oleks krediidiandja pidanud jõudma järeldusele, et kostja krediidivõime ei ole piisav täiendava krediidi teenindamiseks, ning jätma krediidi andmata.
12.Hageja on märkinud, et kui kohus leiab, et rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis kostjal võlgnevust hageja ees ei ole. Kostja kasutas perioodil 11.02.2014 – 31.08.2024 krediiti kokku 4012,54 eurot ja on teinud tagasimakseid 4515,31 eurot. Seega jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
13.Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda.
14.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 näeb ette, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
15.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).
16.Kuna kostja ei ole kohtule esitanud andmeid, et tal oleks käesolevas menetluses tekkinud menetluskulusid (kostjal ei ole menetluses olnud lepingulist esindajat), siis puuduvad ka menetluskulud, mida hagejalt kostja kasuks välja mõista.
17.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.