Võlaõigus

1 (8)

Krediidilepingu nr 5644409 sõlmimisel esitas kostja krediiditaotluses oma sissetulekuks 950 eurot, majapidamiskuludeks 350 eurot ja finantskohustusteks 37 eurot kuus ning märkis ühe ülalpeetava ja töökohaks SA Elva Teenused. EMTA andmetel oli kostja kinnitatud netosissetulek 546,66 eurot. Krediidiandja aktsepteeris taotluse automatiseeritud protsessis, võrreldes kostja esitatud sissetulekuandmeid EMTA andmetega. Samuti kontrollis IPF Digital AS 19.03.2023 Creditinfo andmebaasist kostja võimalikke maksehäireid ja ametlikke teadaandeid, mida päringu kohaselt ei esinenud. 05.08.2023 esitas kostja taotluse krediidilimiidi suurendamiseks, mille tulemusel sõlmisid pooled krediidilepingu nr 5735638 krediidilimiidiga 4000 eurot. Lepingu kohaselt oli krediidi intressimäär 40,44% aastas, krediidi kulukuse määr 49,67% ning krediidi kogukulu 4940,74 eurot. Krediidilepingu nr 5735638 sõlmimisel esitas kostja krediiditaotluses oma sissetulekuks 950 eurot, majapidamiskuludeks 350 eurot ja finantskohustusteks 100 eurot kuus ning märkis ühe ülalpeetava ja töökohaks SA Elva Teenused. Krediidiandja kontrollis kostja esitatud andmeid pangakonto väljavõtte alusel, millest nähtus kostja keskmine netosissetulek 1106 eurot kuus ning finantskohustused 508 eurot kuus. Taotlus aktsepteeriti manuaalses protsessis. Samuti kontrollis IPF Digital AS 19.07.2023 Creditinfo andmebaasist kostja võimalikke maksehäireid ja ametlikke teadaandeid, mida päringu kohaselt ei esinenud. Perioodil 19.03.2023 kui 13.05.2025 tegi kostja krediidikontolt enda arvelduskontole väljamakseid kokku 9676,76 euro ulatuses. Hageja selgituste kohaselt oli poolte vahel sõlmitud krediidileping määramata tähtajaga ning krediidikonto oli jätkuva iseloomuga. Kostjal oli võimalik krediidilimiiti kasutada tervikuna või osaliselt ning vaba limiidi tekkimisel krediiti korduvalt kasutusele võtta. Krediidi väljamaksmiseks tuli kostjal esitada väljamaksetaotlus, mille alusel kandis hageja taotletud summa kostja pangakontole. Intressi arvestati alates krediidi väljamaksmisest igapäevaselt kostja kasutuses olevalt krediidijäägilt lepingus kokkulepitud intressimääras. Kasutusele võetud krediit tuli tagastada igakuiste minimaalsete kuumaksetena, mis koosnesid põhiosast, intressist ja kokkulepitud tasudest ning mille suurus arvutati pärast iga väljamakset arvestusega, et kasutusele võetud krediit tagastatakse 60 kuu jooksul. Hageja hinnangul järgis ta krediidi andmisel VÕS §-s 403 4 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Hageja hinnangul oli kostja sissetulekut ja muid kohustusi arvestades tõenäoline, et kostja suudab krediidilepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täita. Krediidivõimelisuse hindamisel kogutud ja analüüsitud andmete põhjal tekkis hagejal põhjendatud veendumus, et kostja on VÕS § 4034 lg 6 tähenduses krediidivõimeline. Hageja leidis, et ta tegi kostja krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikud toimingud, küsides kostjalt asjakohast teavet ning kontrollides seda kättesaadavate andmekogude ja muude andmete alusel. Seejuures lasus ka kostjal kohustus esitada krediidiandjale õige ja täielik teave oma majandusliku olukorra kohta. Hageja hinnangul ei tõenda kostja hilisem makseraskustesse sattumine ega lepinguliste kohustuste täitmata jätmine iseenesest, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisust lepingu sõlmimisel ebaõigesti hinnanud või rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja selgituste kohaselt arvutati krediidi kulukuse määr eeldusel, et kogu krediidilimiit võetakse viivitamata ja täies ulatuses kasutusele ühe väljamaksena ning tagastatakse 12 võrdse igakuise osamaksena. Arvutamisel lähtuti lepingujärgsest intressimäärast ning kontohaldustasu oli 0 eurot.

2 (8)

Hageja leidis, et krediidileping ega selle muudatus ei ole VÕS § 4062 lg 1 alusel tühised. 19.03.2023 sõlmitud lepingu krediidi kulukuse määr oli 45,67%, samal ajal kui Eesti Panga avaldatud vastava määra kolmekordne suurus oli 45,93%. Krediidilimiidi suurendamisel oli krediidi kulukuse määr 49,67% ning vastava määra kolmekordne suurus 50,16%. Seega ei ületanud lepingutes kokkulepitud krediidi kulukuse määr hageja hinnangul seaduses lubatud ülempiiri. Hageja selgituste kohaselt arvutati krediidi kulukuse määr rahandusministri 13.10.2010 määruses nr 51 sätestatud korras, lähtudes muu hulgas eeldusest, et krediit võetakse kohe täies ulatuses kasutusele, antakse üheks aastaks ning põhiosa tagastatakse 12 võrdse igakuise maksena koos intressi ja muude lepingujärgsete tasudega. Hageja väitel rikkus kostja lepingust tulenevaid kohustusi, jäädes viivitusse vähemalt kolme järjestikuse makse tasumisega. Tasumata jäid 2025. aasta veebruari-, märtsi- ja aprillikuu arved, mille kohta saatis hageja kostjale meeldetuletuse. Hageja selgituste kohaselt pidi kostja lepingu p 11.1 järgi tasuma krediidi põhiosa, intressi ja muud tasud igakuiselt vastavalt talle esitatud arvetele. Hageja saatis 22.04.2025 kostjale lepingu ülesütlemise teate, mille kohaselt oli kostja võlgnevus 479,30 eurot, ning andis võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja kuni 12.05.2025. Kostjat hoiatati, et võlgnevuse tähtajaks tasumata jätmisel öeldakse krediidileping üles, samuti anti talle võimalus tähtaja jooksul hagejaga läbirääkimisteks ühendust võtta. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust täiendava tähtaja jooksul ega võtnud hagejaga ühendust, luges hageja krediidilepingu alates 13.05.2025 ülesöelduks. Hageja tugines seejuures VÕS § 416 lg-le 1 ja Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-105-15 p-s 13 väljendatud seisukohale, mille kohaselt võib ülesütlemise siduda võlgnevuse tasumiseks antud täiendava tähtaja edutu möödumisega. Hageja viitas ka lepingu p-le 21.2, milles oli kokku lepitud teadete kättetoimetamise kord. Hageja selgituste kohaselt puudus krediidikonto jätkuvast iseloomust tulenevalt kindel maksegraafik ning kostja minimaalne kuumakse sõltus krediidikonto kasutamisest. Seetõttu esitas hageja kostjale igakuiselt arve tasumisele kuuluva minimaalse kuumakse kohta. Kostja võttis krediidikontolt kokku kasutusele 9676,76 eurot ning tasus lepingu kehtivuse ajal hagejale kokku 8044,36 eurot, millest hageja arvestas 5697,60 eurot põhiosa ja 2298,08 eurot intressi katteks. Hageja arvestuse kohaselt jäi seega tasumata põhiosa 3979,16 eurot (9676,76 - 5697,60), mille väljamõistmist kostjalt hageja taotleb. Hageja tugineb intressinõudes VÕS § 397 lg-le 1 ja krediidilepingu nr 5735638 p-le 13.2.1, mille kohaselt arvestati kasutusele võetud krediidilt intressi 40,44% aastas. Hageja arvestuse kohaselt oli kostja tasumata krediidijääk 3979,16 eurot ning sellelt arvestati lepingujärgset intressi ajavahemiku 07.01.2025-13.05.2025 eest. Hageja nõuab kostjalt tasumata intressina 559,90 eurot. Hageja tugineb viivisenõudes VÕS § 101 lg 1 p-dele 1 ja 6 ning § 113 lg-le 1. Lepingu kohaselt oli krediidiandjal makseviivituse korral õigus nõuda tasumata rahaliselt kohustuselt, välja arvatud intressilt, viivist, mille määr vastas lepingujärgsele intressimäärale. Hageja viitab ka Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-120-08 p-le 12, mille kohaselt võib tarbijakrediidilepingu puhul nõuda viivist lepingus kokkulepitud intressimäära ulatuses. Hageja arvestas tasumata põhiosalt viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnenud päevast 14.05.2025 kuni hagi esitamiseni 17.12.2025 ning nõuab kostjalt viivist 246,46 eurot. Hageja nõuab kostjalt alates 18.12.2025 kuni põhivõla tasumiseni viivist seadusjärgses määras, mis hagi esitamise ajal oli hageja andmetel 10,15% aastas. Hageja arvestuse kohaselt

3 (8)

moodustab viivis 3979,16 euro suuruselt põhivõlalt ühe aasta kohta 403,87 eurot. TsMS § 367 alusel palub hageja mõista kostjalt viivise välja protsendina põhinõudest kuni selle täieliku tasumiseni. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1132 lg 2 ja § 115 alusel kohtuväliste sissenõudmiskulude hüvitamist 35 euro ulatuses. Hageja selgituste kohaselt püüdis ta pärast lepingu lõppemist kostjaga korduvalt ühendust võtta ja võlgnevust kohtuväliselt sisse nõuda. Kostjale saadeti 16.05.2025 nõudekiri, mille kuluks märgib hageja 25 eurot, ning 30.05.2025 ja 12.06.2025 kirjad, kummagi kuluks 5 eurot. Hageja leiab, et nõutud 35 eurot vastab võla sissenõudmiseks tehtud toimingutele ning jääb VÕS § 1132 lg-s 2 sätestatud ülempiiri piiresse.

KOHTU PÕHJENDUSED

4.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jääb lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse). Hagi on kostjale kätte toimetatud 30.01.2026 kättetoimetatud, kuid kostja ei ole kohtule midagi vastanud.

summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg-d 1, 2).

tulenevaid kohustusi täita lepingus kokkulepitud tingimustel. Hageja ei ole selgitanud, kuidas hinnati kostja maksevõimet olukorras, kus kontrollitud netosissetulek oli 546,66 eurot kuus, kostja oli märkinud majapidamiskuludeks 350 eurot ja finantskohustusteks 37 eurot kuus ning tal oli üks ülalpeetav. Esitatud andmetest ei nähtu, kui suureks hinnati pärast olemasolevate kohustuste ja tavapäraste elamiskulude arvestamist kostjale vabaks jääv summa ega kuidas suhestus see 1400 euro suuruse krediidilimiidi kasutamisega kaasneva maksekohustusega. Teise krediidilepingu nr 5735638 sõlmimisel, millega suurendati kostja krediidilimiiti 1400 eurolt 4000 euroni, toimus krediidivõimelisuse hindamine hageja esialgsete selgituste kohaselt manuaalselt kostja pangakonto väljavõtte alusel. Kostja märkis taotluses sissetulekuks 950 eurot, majapidamiskuludeks 350 eurot ja finantskohustusteks 100 eurot kuus. Hageja väitel tuvastati pangakonto väljavõtte alusel kostja keskmiseks netosissetulekuks 1106 eurot ja finantskohustusteks 508 eurot kuus. Seega nähtus krediidiandja enda kontrolli tulemusena muu hulgas, et kostja tegelikud finantskohustused olid tema taotluses märgitust enam kui viis korda suuremad. Kohtule esitatud pangakonto väljavõttest ei ole aga võimalik tuvastada, milliste laekumiste põhjal määras krediidiandja kostja keskmiseks netosissetulekuks 1106 eurot kuus. Pangakonto raportis on analüüsitud perioodi keskmiseks igakuiseks sissetulekuks märgitud 634 eurot ning kontol kajastuvad erineva iseloomuga laekumised, sealhulgas toetused, füüsiliste isikute ülekanded, sularaha sissemaksed ja krediidiandjatelt saadud vahendid. Hageja ei ole selgitanud, millised pangakontole laekunud summad arvestati 1106 euro suuruse netosissetuleku hulka, millise ajavahemiku põhjal keskmine arvutati ega millisel alusel käsitati arvesse võetud laekumisi kostja regulaarse sissetulekuna. Seetõttu ei ole kohtul võimalik kontrollida hageja väidet, et pangakonto väljavõtte põhjal oli kostja keskmine netosissetulek 1106 eurot kuus. Hageja 29.07.2026 esitatud täiendav selgitus seda puudust ei kõrvalda. Hageja märkis selles, et krediidiotsuse tegemisel ei käsitatud kõiki kostja pangakontole laekunud vahendeid regulaarse sissetulekuna, vaid kostja sissetulekut kontrolliti EMTA andmete alusel ja krediidivõimelisuse analüüsis lähtuti kontrollitud andmetest. Selline selgitus vastab hageja varasematele väidetele esimese, 19.03.2023 sõlmitud krediidilepingu kohta, mille puhul toimus hageja sõnul sissetuleku kontroll EMTA andmete alusel. Teise krediidiotsuse kohta on hageja seevastu ise märkinud, et taotlus aktsepteeriti manuaalses protsessis pangakonto väljavõtte alusel ning 1106 euro suurune keskmine netosissetulek tuvastati just pangakonto väljavõtte andmetest. Hageja ei ole teise krediidiotsuse puhul esitanud EMTA andmeid, millest nähtuks 1106 euro suurune sissetulek. Seega ei selgita hageja 29.07.2026 seisukoht, kuidas teise krediidiotsuse tegemisel kasutatud 1106 euro suurune sissetulek tegelikult kindlaks määrati. Oluline on ka see, et teise krediidiotsuse tegemise ajaks oli krediidiandja käsutuses pangakonto väljavõtte tõttu oluliselt rohkem teavet kostja tegeliku majandusliku olukorra kohta. Hageja enda väitel tuvastati selle põhjal kostja finantskohustusteks 508 eurot kuus. Hageja väide, et teiste krediidikohustuste olemasolu ei tähenda iseenesest tarbija krediidivõime puudumist, on õige, kuid ei vasta küsimusele, kas ja kuidas hinnati nende kohustuste mõju kostja maksevõimele. Hageja ei ole selgitanud, millistest kohustustest 508 euro suurune summa koosnes, kuidas neid krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võeti ega kui palju jäi kostjale pärast olemasolevate kohustuste ja tavapäraste kulude katmist vahendeid täiendava krediidikohustuse teenindamiseks. Ka hageja enda esitatud arvandmed andsid aluse kostja maksevõime põhjalikumaks hindamiseks. Isegi juhul, kui lähtuda hageja väidetud 1106 euro suurusest netosissetulekust, jäi pärast 508 euro suuruste finantskohustuste ja kostja deklareeritud 350 euro suuruste

6 (8)

majapidamiskulude mahaarvamist kostjale alles 248 eurot kuus. Seejuures oli kostjal üks ülalpeetav, kuid hageja ei ole selgitanud, kas ja millises ulatuses arvestati krediidivõimelisuse hindamisel ülalpeetavaga seotud kulusid. Kuigi lepingu kohaselt kujunes minimaalne kuumakse pärast iga krediidisumma väljamakset arvestusega, et kasutusele võetud krediit tagastatakse 60 kuu jooksul, ei nähtu hageja selgitustest, millise eeldatava igakuise maksekoormusega arvestati krediidilimiidi suurendamisel 4000 euroni ega kuidas hinnati sellest tuleneva kohustuse mõju kostja maksevõimele, arvestades talle pärast olemasolevate kohustuste ja kulude katmist jäävaid vahendeid. Pangakonto väljavõtte andmed tervikuna ei kõrvalda neid kahtlusi. Raportis on analüüsitud perioodi keskmiseks igakuiseks sissetulekuks märgitud 634 eurot ja keskmisteks väljaminekuteks 996 eurot. Samuti nähtub raportist krediidivahendite korduv kasutamine: laenudena laekunud summade keskmiseks suuruseks on märgitud 599,50 eurot kuus ning laenudega seotud väljaminekuteks 279,59 eurot kuus. Need andmed ei tähenda iseenesest, et kostjale ei oleks võinud krediiti anda, kuid neid tuli hinnata kogumis koos kostja sissetuleku, olemasolevate kohustuste, majapidamiskulude ja ülalpeetava olemasoluga. Hageja ei ole esitanud krediidiotsuse aluseks olnud arvestust või muud analüüsi, millest nähtuks, kuidas neid asjaolusid kogumis hinnati ja mille põhjal jõuti järeldusele, et kostja suudab senisest oluliselt suurema krediidilimiidiga kaasnevaid kohustusi nõuetekohaselt täita. Hageja viide sellele, et kostja hilisem makseraskustesse sattumine ei tõenda krediidivõimelisuse ebaõiget hindamist, ei anna alust teistsuguseks järelduseks. Kohus ei järelda vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist kostja hilisemast maksekäitumisest, vaid krediidiandja käsutuses olnud andmetest ja nende hindamisest krediidiotsuste tegemise ajal. Samuti ei ole määrav see, et kostja oli täisealine ja teovõimeline ning pidi mõistma krediidi võtmisega kaasnevaid kohustusi. Tarbija kohustus esitada õigeid andmeid ja täita võetud kohustusi ei vabasta krediidiandjat talle seadusega pandud iseseisvast kohustusest hinnata enne krediidi andmist tarbija krediidivõimelisust nõuetekohase hoolsusega. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja oleks krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena saanud VÕS § 403 4 lg 6 tähenduses põhjendatult veenduda, et kostja on krediidivõimeline ja suudab krediidilepingutest tulenevaid kohustusi lepingus kokkulepitud tingimustel täita. Krediidiandja kogutud andmetest nähtusid kostja piiratud sissetulek, olemasolevad finantskohustused ja muud regulaarsed kulud, kuid hageja ei ole tõendanud, et nende asjaolude kogumis hindamisel oli põhjendatud anda kostjale 1400 euro suurune krediidilimiit ning hiljem suurendada seda 4000 euroni. Seetõttu leiab kohus, et krediidiandja ei ole kostja krediidivõimelisuse hindamisel järginud VÕS §-s 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

7 (8)

kostja maksekohustused pärast intressimäära ja muude tasude vähendamist sissenõutavaks muutunud ega sellest tulenevalt tuvastada hageja sissenõutavaks muutunud nõude suurust. Kuna hageja ei ole esitanud VÕS § 403 4 lg 7 kohaldamise tagajärgi arvestavat nõude arvestust, ei ole kohtul võimalik hagi esitatud asjaolude ja tõendite alusel ka osaliselt rahuldada. Ka Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et sellises olukorras võib hagi jätta rahuldamata (Tallinna Ringkonnakohtu 09.06.2025 otsus tsiviilasjas nr 2-23-122204, p 9). Seetõttu jätab kohus hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Menetluskulude jaotus

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.