Aktiva Finance Group OÜ võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
4330,16 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (rg-kood: 10746479; asukoht: Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond) lepinguline esindaja Sigrid Rahkema
hagi XX vastu
Kostja: XX (ik: XXX; elukoht RR-s (alates 3.6.2026): XXX-i) Menetlemise viis
Lihtmenetlus (TsMS § 405)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi XX-i vastu osaliselt.
2.Mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja väikelaenulepingu nr L219312 kokkuleppest nr L603797 tulenev põhiosa võlgnevus 2939,48 eurot, intress 236,99 eurot, sissenõudekulud 35 eurot, haldustasu 7,50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 511,23 eurot, kokku 3730,20 eurot.
3.Mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis perioodist 15.11.2025 kuni 12.08.2026 k.a 434,31 eurot.
4.Mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud ulatuses, s.o 19,9% aastas, arvestatuna võla põhiosalt (s.o 2939,48 eurot) alates 13.08.2026 kuni põhinõude tasumiseni.
5.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi XX-i vastu sissenõudekulude 15 euro väljamõistmiseks.
6.Jätta menetluskuludest täies ulatuses XX-i kanda.
7.Määrata Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 730 eurot (tasutud riigilõiv 490 eurot ja 240 eurot lepingulise esindaja tasu), mis mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja.
8.Väljamõistetud menetluskuludelt on XX kohustatud tasuma Aktiva Finance Group OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Tsiviilasi nr 2-25-19477
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus edasikaebamiseks luba ei anna. Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11). Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 14.11.2025 Pärnu Maakohtule hagiavalduse XX (kostja) vastu põhivõlgnevuse 2939,48 euro, intressi 236,99 euro, laenuhaldustasu 7,50 euro, sissenõudmiskulude 50,00 euro, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 511,23 euro ning edasiulatuva viivise väljamõistmiseks alates 15.11.2025 kuni põhinõude summas 2939,48 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 19,90% aastas. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv 490,00 eurot ja õigusabikulud 338,00 eurot, ning menetluskuludelt viivis.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Coop Pank AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja 24.01.2020 laenulepingu nr L219312, mille alusel sai kostja laenu 10 219,00 eurot. Laenu väljastamisel arvestati maha lepingutasu. Esialgne võlausaldaja ja kostja sõlmisid 26.04.2024 laenulepingu nr L603797, millega muudeti varasemat laenulepingut ja restruktureeriti kostja võlgnevus. Lepingu nr L603797 kohaselt oli kostja võlgnevuse jääk 2939,48 eurot. Kostja kohustus tasuma võlgnevuse maksegraafiku alusel perioodil 15.05.2024 kuni 15.08.2025.
1.2.Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Esialgne võlausaldaja saatis 29.11.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga olid kostjal tasumata 15.08.2024, 15.09.2024 ja 15.10.2024 osamaksed. Kuna kostja võlgnevust täiendava tähtaja jooksul ei tasunud, saatis esialgne võlausaldaja 30.12.2024 kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta. Hageja märgib, et ülesütlemise teatised edastati kostja lepingujärgsele aadressile Vahe tee 2, Papsaare küla, Pärnu maakond, Pärnu linn.
1.3.Coop Pank AS loovutas 30.12.2024 kostja vastu tuleneva nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. Hageja märgib, et kostjat teavitati nõude loovutamisest ülesütlemise teatises ning nõude loovutamist tõendab senise võlausaldaja teatis. 2 (7)
Tsiviilasi nr 2-25-19477
1.4.Hageja selgituste kohaselt krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja kontrollis kostja krediidivõimelisust, sh kostja sissetulekuid ja kohustusi pangakonto väljavõtete alusel. Krediidivõimelisuse protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud ka maksehäireregistritesse. Hageja väitel oli kostja 2020. aasta laenu väljastamisel igakuine keskmine sissetulek 2700 eurot, muud finantskohustused ligikaudu 100 eurot kuus ning lepingust lisanduv igakuine kohustus 272,26 eurot, mistõttu oli kostja hageja hinnangul krediidivõimeline.
1.5.Hageja nõuab põhivõlana 2939,48 eurot, kuna tema väitel ei ole kostja pärast lepingu nr L603797 sõlmimist laenuandjale ega hagejale põhiosa katteks makseid teinud. Intressinõudena nõuab hageja 236,99 eurot perioodi 15.08.2024 kuni 30.12.2024 eest, lähtudes lepingus kokku lepitud intressimäärast 19,9% aastas. Laenuhaldustasuna nõuab hageja 7,50 eurot 15.08.2024 kuni 15.12.2024 osamaksete eest. Võla sissenõudmiskuludena nõuab hageja 50 eurot, viidates kostjale pärast lepingu lõppemist saadetud tasulistele kirjadele ja muudele makseviivitusega seotud kuludele.
1.6.Viivisena nõuab hageja lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 31.12.2024, kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 14.11.2025 põhivõlgnevuselt 2939,48 eurot lepingujärgses viivisemääras 19,9% aastas 511,23 eurot. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivise alates 15.11.2025 kuni põhinõude täitmiseni põhivõlgnevuselt 2939,48 eurot lepingujärgses viivisemääras 19,9% aastas.
2.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 02.07.2026. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja hagi menetlusse võtmise määrus TsMS § 311 1 lg 5 alusel kätte 24.07.2026. Kostjale anti hagile vastamiseks 14-päevane tähtaeg. Tähtaeg lõppes 07.08.2026 kell 24.00 (TsÜS § 135 lg 1, § 136 lg 6, § 137 lg 1). Kostja hagile vastust esitanud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud esitatud asjaoludega ja uurinud tõendeid leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kuna käesolevas asjas ei ületa põhinõue 3500 eurot ja hagihind 7000 eurot, menetleb kohus asja lihtmenetluses TsMS § 405 alusel. Kohtul tuleb vastavalt TsMS §-le 405 menetleda hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Kohus ei määranud tsiviilasja arutamiseks kohtuistungit, kuna hageja ega kostja ei taotlenud enda ärakuulamist. Kohus piirdub lihtmenetluses õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele on rajatud kohtu järeldused (TsMS § 444 lg 2). Kostjale anti võimalus esitada hagile vastus ja tõendid, kuid kostja seda ei teinud. See ei vabasta kohut kohustusest hinnata hagi põhjendatust esitatud asjaolude ja tõendite alusel. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt RKTKm 03.04.2018 nr 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20).
5.Kirjalikest tõenditest nähtub, et Coop Pank AS ja kostja sõlmisid 01.02.2020 väikelaenulepingu nr L219312, mille kohaselt anti kostjale tagatiseta tarbimislaenu 10 219 eurot. Lepingus oli kokku lepitud aastane intressimäär 19,9%, krediidi kulukuse määr 23,27%, lepingutasu 204 eurot, igakuine haldustasu 1,50 eurot, viivise määr 19,9% aastas ning 60 igakuist osamakset (dtl 14). Laenu väljamaksmise kuupäevaks on märgitud 10.02.2020 ning lepingus oli ette nähtud, et laenusummast makstakse 7800 eurot kostja arvelduskontole ja 3 (7)
Tsiviilasi nr 2-25-19477 2215 eurot kasutatakse ESTO AS krediidilepingu refinantseerimiseks. Hageja esitatud maksekviitung tõendab 7800 euro väljamaksmist kostja arvelduskontole 10.02.2020 (dtl 26). Esitatud tõenditest nähtub samuti, et Coop Pank AS ja kostja sõlmisid 25.04.2024 kokkuleppe väikelaenulepingu nr L219312 muutmiseks, mille alusel kandis leping alates kokkuleppe sõlmimisest numbrit L603797. Kokkuleppe kohaselt oli restruktureeritud laenusumma 2939,48 eurot, viimane osamakse tuli tasuda 15.08.2025, intressimäär oli 19,9% aastas, viivise määr 19,9% aastas, igakuine haldustasu 1,50 eurot, lepingutasu 15 eurot, igakuine osamakse 273,66 eurot ning krediidi kulukuse määr 23,68% (dtl 28). Võlainfost (dtl 183) nähtub, et kostja tasus pärast kokkuleppe sõlmimist 16.05.2024 45,75 eurot, 03.07.2024 51 eurot ja 22.07.2024 55 eurot. Maksegraafiku kohaselt oli tegemist intressi ja haldustasu maksetega (dtl 30). Pärast 22.07.2024 makset ei ole kostja makseid teinud. Seega kostja jäi maksetega viivitusse alates 15.08.2024 osamaksest. Coop Pank AS saatis kostjale 29.11.2024 laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles teatas, et kostja on viivituses rohkem kui kolme maksegraafikus märgitud osamaksega, ning andis võlgnevuse tasumiseks tähtaja kuni 22.12.2024 (dtl 34). Hoiatuses märgiti, et tähtajaks tasumata jätmisel ütleb krediidiandja lepingu üles. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, saatis Coop Pank AS 30.12.2024 kostjale ülesütlemise teate ja luges laenulepingu nr L603797 üles öelduks (dtl 35). Ülesütlemise teates märgiti võlgnevuseks 3234,60 eurot, sh põhiosa 2939,48 eurot, intress 236,99 eurot, lepingu haldamisega seotud kulu 7,50 eurot ning tasumata jäänud osamaksete tulemusena tekkinud kulud 50,63 eurot. Samas teates märgiti, et Coop Pank AS loovutas 30.12.2024 laenulepingust tuleneva nõude koos kõrvalkohustuste ja kõigi sellest tulenevate õigustega Aktiva Finance Group OÜ-le. Hageja esitatud meeldetuletuskirjadest nähtub, et kostjale saadeti pärast nõude loovutamist 15.02.2025 (dtl 185-186), 04.03.2025 (dtl 187-188) ja 21.03.2025 (dtl 189-190) maksemeeldetuletused. Hageja esitatud viiviseraport kajastab viivise arvestust põhivõlgnevuselt 2939,48 eurot perioodil 31.12.2024 kuni 14.11.2025 lepingujärgses määras 19,9% aastas summas 511,23 eurot (dtl 191).
6.Kohus kontrollis esitatud lepingu ja tarbijakrediidi standardinfo teabelehtede alusel krediidi kulukuse määra vastavust VÕS § 4061 ja § 4062 nõuetele. Tõenditest nähtuvalt oli 01.02.2020 sõlmitud (allkirjastatud) laenulepingu nr L219312 krediidi kulukuse määraks märgitud 23,27% (dtl 14) ning 25.04.2024 sõlmitud (allkirjastatud) restruktureerimiskokkuleppega muudetud laenulepingu nr L603797 krediidi kulukuse määraks 23,68% (dtl 28). Esitatud lepingute tingimused (dtl 14-19, 28-29) maksegraafikud (dtl 20-21, 30) ja standardinfo teabelehed (dtl 22-24, 31-33) on omavahel kooskõlas ning ei nähtu, et krediidi kulukuse määr oleks arvutatud vastuolus VÕS § 4061 nõuetega. Samuti ei nähtu esitatud tõenditest asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et krediidi kulukuse määr ületas lepingu sõlmimise ajal VÕS § 4062 tähenduses lubatud määra. Lepingu sõlmimisel 24.01.2020 oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra kolmekordne suurus 61,83% (20,61% x 3) ja 26.04.2024 sõlmitud lepingu ajal 52,08% (17,36% x 3). Seega ei ole lepingud VÕS § 4062 lg 1 alusel tühised.
7.Kohus peab tarbijakrediidivaidluses omal algatusel kontrollima ka seda, kas krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hindas enne lepingu sõlmimist tarbija krediidivõimelisust piisavalt. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidilepingut kokkulepitud tingimustel täitma, ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Kohtupraktikas on selgitatud, et krediidiandja kohustus on hinnata tarbija krediidivõimelisust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks tarbija sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“ (RKTKo 31.01.2018 nr 2-1421710/105, p 25.3; RKTKm 24.11.2023 nr 2-21-13098, p 22). Riigikohus on ka selgitanud, et krediidiandja peab tõendama, milliseid samme ta tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks astus. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse 4 (7)
Tsiviilasi nr 2-25-19477 hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu kogutud teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kui krediidiandja ei ole konto väljavõtet küsinud, peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave oli krediidivõimelisuse hindamiseks piisav.
8.VÕS § 4034 lg 6 kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist hindama tarbija krediidivõimelisust piisava teabe alusel ning tegema seda tarbija huve arvestades vastutustundlikult. Sama kohustus laieneb ka olukorrale, kus tarbijale võimaldatavat krediidisummat suurendatakse. Krediidiandja ei või piirduda üksnes tarbija enda esitatud andmete formaalse üle võtmisega, vaid peab kogutud andmeid nende kogumis hindama ning vajaduse korral kontrollima, kas tarbija esitatud andmed on kooskõlas muudest allikatest saadud andmetega. Samas ei tähenda iga erinevus tarbija esitatud andmete ja kontrollitud andmete vahel automaatselt krediidivõimelisuse hindamise kohustuse rikkumist. Oluline on hinnata, kas erinevus viitab tarbija tegeliku maksevõime ülehindamisele või andmete ebausaldusväärsusele või on krediidiandja seda erinevust maksevõime hindamisel arvesse võtnud.
9.Esitatud tõenditest nähtub, et krediidiandja kogus ja hindas enne tarbijakrediidilepingu nr L219312 sõlmimist kostja krediidivõimelisust puudutavaid andmeid. Otsustusprotsessi parameetrite järgi oli taotletav laenusumma 10 219 eurot, kostja märgitud ja krediidiandja arvestatud sissetulek 2700 eurot, taotletav periood 60 kuud, tööandja RR Rakennus, ülalpeetavate arv üks ning arvestatud igakuised kohustused ligikaudu 100 eurot. Sama dokumendi järgi oli kostja maksimaalne laenusumma sissetuleku alusel 20 250 eurot, riskiprofiili alusel 15 000 eurot ja maksimaalne pakutav laenusumma 15 000 eurot (dtl 36-38). Krediidiandja kontrollis ka krediidiinfo andmeid, aktiivsete ja hiljutiste võlgnevuste puudumist, panga ja liisingu võlgnevuste puudumist ning muid riskinäitajaid. Pangakonto väljavõtetest (dtl 40 – 179) nähtub regulaarsete sissetulekute laekumine tööandjalt RR Rakennus. Kuigi väljavõtetest nähtub ka varasemate finantskohustuste täitmist, ei saa ESTO AS-iga seotud varasemaid makseid käsitada uue laenu kõrval jätkuva täiendava kohustusena ulatuses, milles laenulepingu nr L219312 alusel antud krediit oli ette nähtud selle kohustuse refinantseerimiseks. Seega esitatud tõenditest ei nähtu, et krediidiandja oleks enne lepingu sõlmimist jätnud kostja krediidivõimelisuse VÕS § 4034 tähenduses piisavalt hindamata.
10.Seetõttu leiab kohus, et hageja on esitatud tõenditega tõendanud Coop Pank AS-i poolt VÕS § 4034 lg-tes 1–6 sätestatud krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmise. Asjas ei ole tuvastatud, et krediidiandja oleks jätnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata või sõlminud lepingu olukorras, kus kogutud andmete alusel ei saanud kostjat pidada krediidivõimeliseks. Seega ei ole alust kohaldada vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgi ega vähendada hageja nõuet sellel alusel. Kohus rahuldab hageja põhivõlgnevuse nõude 2939,48 eurot täies ulatuses.
11.VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Laenulepingu nr L603797 tingimuste kohaselt oli intressimäär 19,9% aastas. Hageja nõuab intressi 236,99 eurot perioodi 15.08.2024 kuni 30.12.2024 eest. Esitatud lepingu (dtl 28), maksegraafiku (dtl 30), võlainfo (dtl 180-184) ja ülesütlemise teate (dtl 35) järgi oli kostja sel perioodil maksekohustuste täitmisega viivituses ning ülesütlemise kuupäeva seisuga oli tasumata intress 236,99 eurot. Kostja ei ole hageja arvestusele vastuväiteid esitanud ega tasumist tõendanud. Seetõttu on hageja intressinõue 236,99 euro ulatuses põhjendatud.
12.Hageja nõuab laenuhaldustasuna 7,50 eurot. Laenulepingu nr L603797 tingimuste kohaselt oli igakuine laenuhaldustasu 1,50 eurot. Hageja on nõudnud haldustasu viie tasumata osamakse eest perioodil 15.08.2024 kuni 15.12.2024. Esitatud lepingu, maksegraafiku ja võlainfo järgi oli hageja nõutud haldustasu lepingu tingimustega kooskõlas ning kostja ei ole selle tasumist tõendanud. Seetõttu rahuldab kohus hageja laenuhaldustasu nõude 7,50 euro ulatuses. 5 (7)
Tsiviilasi nr 2-25-19477
13.Hageja nõuab võla sissenõudmiskuludena 50 eurot. VÕS § 113 2 lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitist kuni 50 eurot, kui nõue on üle 1000 euro. Käesolevas asjas ületas hageja nõue pärast lepingu ülesütlemist 1000 eurot. Esitatud tõenditest nähtub, et Coop Pank AS ütles laenulepingu nr L603797 üles 30.12.2024 (dtl 35) ning hageja saatis kostjale pärast nõude loovutamist maksemeeldetuletused 15.02.2025, 04.03.2025 ja 21.03.2025 (dtl 185-190). Seega saadeti esimene tasuline meeldetuletus pärast lepingu lõppemist rohkem kui seitsme päeva möödumisel ja järgmised meeldetuletused samuti vähemalt seitsmepäevaste vahedega. Esitatud kirjad tõendavad tasuliste meeldetuletuskirjade kulu 35 euro ulatuses. Muude kulude 15 euro kohta hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, millist konkreetset VÕS § 113 2 järgi hüvitatavat sissenõudmistoimingut see 15 eurot kajastab. Seetõttu on sissenõudmiskulude nõue põhjendatud 35 euro ulatuses ning 15 euro osas tuleb hagi jätta rahuldamata.
14.VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tarbijakrediidilepingu puhul võib viivisemäär VÕS § 415 lg 1 järgi olla kuni lepingus kokkulepitud intressimäärani. Laenulepingus nr L603797 oli kokku lepitud viivisemäär 19,9% aastas, mis vastab lepingus kokkulepitud intressimäärale. Hageja nõuab viivist põhivõlgnevuselt 2939,48 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 31.12.2024, kuni hagiavalduse esitamiseni 14.11.2025 summas 511,23 eurot. Hageja esitatud viiviseraporti kohaselt on viivis arvestatud 319 päeva eest lepingujärgses määras 19,9% aastas (dtl 191). Arvestus vastab esitatud lepingu tingimustele ning kostja ei ole arvestusele vastuväiteid esitanud. Seetõttu rahuldab kohus hageja viivisenõude 511,23 euro ulatuses.
15.Samuti on põhjendatud hageja nõue mõista kostjalt välja edasiulatuv viivis alates 15.11.2025 kuni põhinõude tasumiseni põhivõlgnevuselt 2939,48 eurot lepingujärgses viivisemääras 19,9% aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude esitada koos põhinõudega ka selliselt, et hageja taotleb pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna kostja ei ole põhivõlgnevust tasunud, tuleb hageja edasiulatuva viivise nõue rahuldada. Kohus mõistab perioodi eest 15.11.2025-12.08.2026 k.a viivise välja summas 434,31 eurot järgmise arvestuse alusel: Võlaperiood
määr aastas
määr päevas Summa päevas
Päevi
Perioodi summa
15.11.2025–31.12.2025
19,9%
0,054521%
1,602621
75,323187
01.01.2026–12.08.2026
19,9%
0,054521%
1,602621
358,987104
Alates 13.08.2026 mõistab kohus viivise välja protsendina lepingus sätestatud määras. Menetluskulud
16.TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
17.Hageja esitatud menetluskulude nimekirja järgi koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust 490 eurot ja lepingulise esindaja tasust 338 eurot ilma käibemaksuta. Lepingulise esindaja tasu on arvestatud kahe tunni eest tunnitasuga 169 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt hõlmas tehtud töö täiendavate alusdokumentidega tutvumist ja nende analüüsi, hagiavalduse ettevalmistamist ja koostamist, lisade kogumist ja komplekteerimist ning dokumentide kohtule esitamist. Kohus leiab, et riigilõiv 490 eurot oli nõude esitamiseks vajalik kohtukulu. Samuti on kahe tunni suurune esindaja ajakulu käesoleva asja mahtu ja esitatud dokumentide hulka arvestades põhjendatud. 6 (7)
Tsiviilasi nr 2-25-19477
18.Kohus ei pea lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot käesolevas asjas tervikuna põhjendatuks. Tegemist on lihtmenetluses lahendatava rahalise nõudega, mille asjaolud põhinevad valdavalt tüüpdokumentidel, võlainfol, maksegraafikul ja viivise arvestusel. Arvestades asja laadi, töö mahtu ja keerukust, peab kohus mõistlikuks hüvitatavaks tunnitasuks 120 eurot. Seetõttu kuulub lepingulise esindaja kulu hüvitamisele kahe tunni eest kokku 240 euro ulatuses. Hageja on märkinud, et on käibemaksukohustuslane ja saab kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu arvestatakse lepingulise esindaja kulu ilma käibemaksuta. Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on seega kokku 730 eurot, millest 490 eurot on riigilõiv ja 240 eurot lepingulise esindaja kulu.
19.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi valdavas osas. Hagi jääb rahuldamata üksnes sissenõudmiskulude 15 euro ulatuses, mis moodustab nõudest niivõrd väikese osa, et selle arvestamine menetluskulude jaotuses ei ole põhjendatud. Seetõttu jätab kohus hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kostja kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.
20.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.