Vallo Kariler, Siret Siilbek ja Aleksandr Kondrašov
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. august 2026, Tallinn
Kohtuasja number
2-24-17944
Kohtuasi
B2 Impact OÜ (endise ärinimega OK Incure OÜ) hagi X vastu võlgnevuse saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 02.01.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
B2 Impact OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
24 511,26 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Pille Martin Kostja (vastustaja): X (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 02.01.2025 otsus muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
4.Kostjal puuduvad apellatsioonimenetluse kulud. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
2-24-17944 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas 27.11.2024 Pärnu Maakohtule hagi X (kostja) vastu lepingust nr 4689142 tuleneva põhivõlgnevuse 17 527,52 eurot, sissenõutavaks muutunud intressi 1538,55 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 3268,07 eurot ja sissenõudmiskulude 35 eurot välja mõistmiseks. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista viivise alates 28.11.2023 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.LHV Finance AS (laenuandja) ja kostja sõlmisid 06.01.2023 väikelaenulepingu nr 4689142, mille alusel sai kostja laenu summas 17 864,14 eurot (sh lepingutasu summas 350,28 eurot) kostja varasemate laenulepingute refinantseerimiseks. Laenuandja refinantseeris kostja varasemad lepingud ja kandis Bigbank AS-ile lepingu nr CLEEC-22023280 katteks 12 206,44 eurot, MoneyZen OÜ-le lepingu nr 1623415178 katteks 1032,18 eurot, Swedbank ASile lepingu nr 22-045943-VL katteks 2713,87 eurot ning LHV Finance AS-ile lepingu nr EE707700771001062897 katteks 556,95 eurot ja lepingu nr EE707700771001062897 katteks 1004,44 eurot.
3.Laenulepingu nr 4689142 järgi tuli kostjal laen tagastada 120 kuu jooksul osamaksetena (vastavalt maksegraafikule) hiljemalt 15.01.2033. Kostja ei täitnud sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis laenuandja 19.01.2024 kostjale laenulepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 02.02.2024. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles laenuandja 03.02.2024 lepingu erakorraliselt üles ning nõudis kogu võlgnevuse tasumist ning saatis 06.02.2024 kostja e-posti aadressile XXX teavituse, milles teavitas kostjat, et kostjaga 06.01.2023 sõlmitud leping on lõpetatud ühepoolselt võlgnevuse tõttu. 01.03.2024 nõudekirjas teavitas laenuandja kostjat, et nõue on loovutatud hagejale. Kostja vastuväited
4.Kostja hagile vastust ei esitanud. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Kostjale antud laenusummaks kujunes kokku 17 513,86 eurot. Krediidi kulukuse määr ei ületa VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud määra, kuid laenuandja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtu hinnangul kinnitavad esitatud tõendid ja asjaolud, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll enne tarbijakrediidilepingu nr 4689142 sõlmimist oli ebapiisav. Samuti ei kogunud hageja kontrollimise läbiviimiseks vajalikke andmeid. Lisaks ei ole hageja esitanud andmeid eelnevate laenude, mis refinantseeriti, kohta andmeid, kuidas ja millistele andmetele tuginedes on krediidiandjad hinnanud kostja krediidivõimelisust. Hageja ei ole kohtule esitanud kostja poolt täidetud laenutaotlust või muid dokumente, millest nähtuks, milliseid andmeid kostjalt enne lepingu sõlmimist küsiti ja milliseid andmeid kostja avaldas. Hageja on küll esitanud vastutustundliku laenamise selgitused kokkuvõtlikus dokumendis, millest nähtub ekraanikuva
2-24-17944 kostja laenutaotlusest, kostja töökoht, sissetuleku suurus, finantskohustused, pensioniregistri andmed, maksekäitumise kontrolli tulemus (krediidiinfo ja krediidiregister), ülalpeetavate kontrolli tulemus ning konto väljavõttest tulenevalt palga laekumise kohta. Viidatud dokumendis sisalduv kokkuvõte ei ole piisav, kuna sellest ei ole võimalik aru saada, kes, millal, kelle kohta, ja millistest konkreetsetest allikatest on andmeid küsinud või informatsiooni esitanud.
7.Hageja selgitas, et enne lepingu sõlmimist on laenuandja kontrollinud kostja sissetulekuid pangakonto väljavõtte alusel ja selle pinnalt arvestanud kostja keskmise sissetuleku summa. Samas ei ole hageja välja toonud, kui suure summa arvestas laenuandja kostja majapidamiskuludeks. Hagiavalduse kohaselt arvestati kostja sissetulekuks 925,88 eurot (konto väljavõtte alusel, väidetavalt taotluses avaldas tarbija sissetulekuna 1200 eurot), igakuisteks finantskohustusteks 25,39 eurot ning saanud võimalikuks maksimaalseks täiendava finantskohustuse tulemuseks kuumakse 465 eurot. Hagiavalduse järgi pidi pärast olemasolevate ja täiendava finantskohustuse täitmist jääma laenusaajale vaba raha 435,49 eurot. Laenuandja pidanuks koguma andmeid majapidamiskulude kohta ja võtma neid arvesse ka krediidivõimelisuse kontrollimisel. Laenuandja ei ole tuvastanud kostja majapidamiskulude suurust ega arvestanud seda krediidivõimelisuse hindamisel. Hageja on kohtule esitanud kostja pangakonto väljavõtte Exceli failina, mis on kellegi poolt koostatud, kuid puuduvad selgitused, kelle poolt ja millistel asjaoludel pangakonto väljavõttes kajastuvad kanded Exceli tabelisse on kantud. Failist nähtub, et kostja on saanud laenu ka Coop Pank AS-ilt 1950,60 eurot, kuid seda laenu ei ole refinantseeritud (seejuures erineb tagasimakse hageja poolt hagis märgitust). Kohtule esitatud andmetest järeldub, et ainuüksi üürikuluks on kostjal tarvilik igakuiselt 300 eurot. See tähendab, et krediidiandja arvestuste alusel jäänuks kostjale toidurahaks 135,49 eurot. Samas on oluline, et kostjal tuleb lisaks igakuisest sissetulekust tasuda ka kommunaalkulusid ja seda hageja ei ole arvestanud. Seega ei ole 435 eurot piisavaks summaks, millega kostja oleks olnud võimeline enda kulutusi ja kohustusi katma.
8.Samuti ei ole hageja esitanud refinantseeritud laenude kohta andmeid, kas esialgsed võlausaldajad on kontrollinud ja veendunud tarbija krediidivõimelisuses ning kas refinantseeritud laenude puhul on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet, sh analüüsitud kostja pangakonto väljavõtet.
9.Kohus andis 12.05.2025 toiminud kohtuistungil hagejale võimaluse esitada nõude ümberarvestused. Hageja poolt esitatud ümberarvestus ei vasta VÕS § 403 4 lg-s 7 sätestatud nõuetele. Hageja ei ole esitanud korrektseid ümberarvutusi, millest nähtuks, kuidas intressi nõue kujuneb (VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses) ja milline on ümberarvestuste järgne maksegraafik (milles sisalduks korrektne põhinõude suurus ja seadusjärgse intressi tasu ning osamaksete suurus).
10.Hagiavalduse kohaselt jäi kostja viivitusse 15.10.2023, 15.11.2023, 15.12.2023 ja 15.01.2024 osamaksete summas 410,67 eurot tasumisega. Laenuandja poolne lepingu ülesütlemine ei ole VÕS § 416 lg 1 järgi kehtiv. Kuna kostja on saanud laenu summas 17 513,86 eurot ja teinud tagasimakseid 3785,48 eurot, järeldub sellest, et lepingu nr 4689142 maksegraafiku põhiosamakseid on kostja tasunud vähemasti detsembrini 2027. a. Kuigi hageja ümberarvestusi korrektse intressi suuruse ja osamaksetega esitanud ei ole, tuleb kohtu arvates kostja poolt tasumisele kuuluvat ligikaudset seadusjärgset intressi suurust arvestades leida, et kostja poolt on tasutud vähemalt 47 osamakset, s.o kuni detsembrini 2026. a. Seega ei ole krediidilepingust nr 4689142 tulenev laenu tagasimaksmise tähtaeg osamaksete osas veel
2-24-17944 möödunud, mistõttu ei ole laenu põhiosa ja arvestatav seadusjärgne intress muutunud sissenõutavaks. Apellatsioonkaebus
11.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
12.Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:
12.1.Maakohus rikkus selgitamiskohustust ega andnud hagejale selgeid juhtnööre ümberarvestuse koostamiseks, sh tulevikku suunatud tagasimaksete sissenõutavuse osas;
12.2.Laenuandja kontrollis kostja sissetulekuid nii pangakonto väljavõttelt kui ka pensioniregistrist. Pensioniregistri andmetel oli võlgniku sissetulek 1168,00 eurot kuus ning pangakonto väljavõttelt nähtus, et võlgniku igakuine sissetulek oli 925,88 eurot. Laenuandja arvestas krediidiväljastamisel konservatiivsema sissetulekuga, 925,88 eurot. Laenuandja refinantseeris kõik kostja finantskohustused, kuid arvestas asjaoluga, et kostjal oli krediitkaart, mille igakuine finantskohustus oli 25,39 eurot. Muudeks kulutusteks jäi võlgnikul 489,82 eurot. Praegusel juhul oli kostjal vaba raha 489,82 eurot, mis ületab Statistikaameti 2023. aasta elatusmiinimumi 338,23 eurot, ligikaudu 151,60 euro võrra. Seega jäi kostjale pärast kõigi kohustuste katmist piisav summa igapäevasteks majapidamiskuludeks;
12.3.PSD-2 tehnoloogia võimaldab krediidiandjal kliendi nõusolekul ühendada spetsiaalse API kaudu otse pangaga ning laadida kontoandmed masinloetaval kujul alla. See hõlmab kontoseisu, sissetulekuid, väljaminekuid ja regulaarseid makseid. Andmed suunatakse LHV account-scoring süsteemi, kus algoritm analüüsib makseajalugu ja finantsstabiilsust, genereerib krediidiskoori ning koostab inimloetava kokkuvõtte, mis kantakse Excel-tabelisse – just selline automaatselt vormindatud fail on kohtule esitatud;
12.4.Ükski kehtiv õigusakt ei anna krediidiandjale õigust ega sätesta kohustust uurida, kuidas varasemad krediidiandjad laenuotsuse tegid või milliseid andmeid nad tarbija krediidivõimelisuse hindamisel kasutasid;
12.5.Varasemad kostja kohustused summas 669,67 eurot kuus koondati üheks laenuks, mille kuumakse on 410,67 eurot, millele lisandub 25-eurone krediitkaardimakse. Vaba raha pidi jääma ca 435 eurot ehk ligi 47% sissetulekust. Refinantseeritud kohustusi ei saa krediidivõimelisuse hindamisel topelt arvesse võtta nagu kohus seda on järeldanud;
12.6.Laenuandja koostatud ümberarvutus vastab täielikult VÕS § 4034 lg 7 sätestatud nõuetele – kõik lisakulud, millele kohus viitas, on maha arvestatud ning intress on viidud seaduslikule tasemele. Kostja on saanud krediiti 17 864,14 eurot – tagastatud 3758,37 eurot (sh lepingutasu 350,28 eurot, põhiosa katteks on arvestatud 336,62 eurot, kuutasu 252,45 eurot, intressi katteks 2819,02 eurot) = kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 14 105,77 eurot. Vastustaja seisukoht
13.Kostja ei esitanud apellatsioonkaebuse osas seisukohta.
2-24-17944
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, muutes kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 2 1 osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
15.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ega menetlusnorme rikkunud määral, mis tingiks maakohtu otsuse tühistamise. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus on ebaõigesti hagejale ette heitnud andmete esitamata jätmist selle kohta, kas esialgsed võlausaldajad on kontrollinud ja veendunud kostja krediidivõimelisuses. Krediidiasutuste seaduse § 83 lg-st 3 ja VÕS § 403 4 lg-st 1 tuleneb, et krediidiandja peab taotletava laenu puhul kontrollima tarbija maksevõimelisust, mistõttu ei saa refinantseeritava laenu andmise tingimusi laenuandja enam kontrollida ega selle eest vastutada. Maakohus on aga õigesti leidnud, et kostja varasemaid laene refinantseerinud LHV Finance AS ei kontrollinud piisavalt kostja maksevõimelisust ega järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Nende põhjendustega ringkonnakohus nõustub ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust ringkonnakohus neid põhjendusi ei korda. Küll aga vajab täpsustamist ja muutmist maakohtu järeldus selle kohta, mis põhjusel ei olnud kostjaga sõlmitud laenulepingu ülesütlemine kehtiv.
16.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus rikkus selgitamiskohustust ega andnud hagejale selgeid juhtnööre ümberarvestuse koostamiseks, sh tulevikku suunatud tagasimaksete sissenõutavuse osas. Maakohus selgitas hagejale 12.05.2025 istungil, et kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, siis peab hageja esitama kohtule ümberarvestused. Kohus ei pea detailselt hagejale selgitama, kuidas selline ümberarvestus koostada. See, mille alusel ja kuidas ümberarvestus koostada tuleneb seadusest ja sellele on ka Riigikohus korduvalt tähelepanu juhtinud. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Seega peab krediidiandja ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 24).
17.Maakohus märkis, et hageja on kohtule esitanud kostja pangakonto väljavõtte Exceli failina (dtl 47–121), mis on kellegi poolt koostatud, kuid puuduvad selgitused, kelle poolt ja millistel asjaoludel on pangakonto väljavõttes kajastuvad kanded Exceli tabelisse kantud. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu etteheide on asjakohatu ja hilinenud. Maakohus oleks pidanud sellele vajadusel juba menetluses tähelepanu juhtima ning küsima selgitusi faili koostamise kohta. Asjakohatu on maakohtu etteheide põhjusel, et tegemist panga infosüsteemis automaatselt koostatava kokkuvõttega. Seega ei saa seda tõendit automaatselt kahtluse alla seada. Samas on maakohus lahendi tegemisel sellele kokkuvõttele tuginenud.
2-24-17944
18.Maakohus on õigesti leidnud, et tarbija krediidivõimelisuse hindamisel tuleb arvesse võtta tema pangakonto väljavõttest nähtuvad tegelikud igakuised kohustused (sh regulaarsed majapidamiskulud). Hagiavalduse järgi pidi pärast olemasolevate ja täiendava finantskohustuse täitmist jääma kostjale vaba raha summas 435,49 eurot (dtl 177). Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja on tasunud üüri 300 eurot kuus (dtl 47–121), seega pidanuks kostjale jääma igakuiseks toidurahaks ja kommunaalkulude maksmiseks üksnes 135,49 eurot. Maakohus järeldas sellest õigesti, et kostja ei olnud sellise kohustuste mahu juures enam krediidivõimeline (vt nt ka TrtRnKo 09.04.2026, 2-24-4290). Ebaõige on hageja arusaam, et maakohus on refinantseeritud kohustusi krediidivõimelisuse hindamisel topelt arvesse võtnud. Hageja on ise esile toonud, et kostjale jäi kohustustest vaba raha üksnes 435,49 eurot kuus. Sellest tulenevalt ei olnud majapidamiskulusid arvesse võttes võimalik järeldada, et kostja finantskohustused on sellises suuruses, mis võimaldavad nende täitmist.
19.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja poolt esitatud ümberarvestus (dtl 207– 208) ei vasta VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatud nõuetele. Sellest ei nähtu, kuidas intressi nõue kujuneb (VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses) ja milline on ümberarvestuste järgne maksegraafik (milles sisalduks korrektne põhinõude suurus ja seadusjärgse intressi tasu ning osamaksete suurus). Ümberarvestuse puudumisel saab lugeda kogu võlgniku tasutu makstuks laenusumma katteks (mh VÕS § 411 tähenduses krediidi ennetähtaegse tagasimaksena), arvestamata võimalikku VÕS §-s 94 sätestatud määras intressi (TrtRnKm 29.06.2026, 2-2315673, p 16; TlnRnKo 02.04.2026, 2-25-18156, p 8.3).
20.Maakohus leidis, et tulenevalt kostjale antud laenu suurusest (17 513,86 eurot) ja seadusjärgsest intressist on kostja poolt on tasutud vähemalt 47 osamakset, s.o kuni detsembrini 2026. Sellest tulenevalt ei saanud maakohtu hinnangul kostja olla viivituses kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ning laenuandjal ei olnud VÕS § 416 lg 1 kohaselt õigust lepingut üles öelda. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et laenulepingut polnud alust üles öelda, kuid muudab ja täiendab selles osas otsuse põhjendusi. Kuna hageja esitatud ümberarvestus ei vasta nõuetele, siis ei saa intressi arvestada, vaid kõik maksed saab arvestada põhinõude katteks. Kostjaga oli sõlmitud laenuleping 120 kuuks ja kostja sai laenuandjalt laenu 17 513,86 eurot, mistõttu kujuneb igakuiseks põhiosa makseks 145,95 eurot. Seega, arvestades kostja poolt tasutud 3785,48 eurot, on kostja teinud makseid 26 kuu eest – rohkem kui hiljemalt 15.01.2024 oli vaja maksta. Kostja on seega teinud makseid ulatuses, milles laenulepingu ülesütlemise hetkeks võlgnevust ei tekkinud. Isegi kui võtta arvesse seadusjärgset intressi, polnud laenuandjal alust laenulepingu ülesütlemiseks. Esialgse laenugraafiku kohaselt pidi kostja maksma 410,67 eurot kuus. Intress oli arvestatud 22,9% aastas. Hageja poolt ümberarvestusena esitatud failist nähtub, et seadusjärgne intress on kokku perioodi eest kuni 2023. a oktoobrini 368,95 eurot. Sellest failist nähtub, et kostja tasus põhiosa 3435,2 eurot ja seadusjärgset intressi tulnuks tasuda 368,95 eurot (dtl 207–208). Kostja tasus kokku 3785,48 eurot. Seega ka intressi arvestades ei olnud kostja viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamakse tasumisega, mistõttu laenulepingu ülesütlemiseks ka sellisel juhul alust ei olnud.
21.Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
22.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kostja ei ole ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja esitanud. Samuti ei nähtu tsiviilasja toimikust, et kostjal oleks apellatsiooniastmes menetluskulusid tekkinud.
2-24-17944 (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.