Aktiva Finance Group OÜ hagi I.B vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1234,47 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood: 10746479; esindajad lepinguline esindaja Sigrid Rahkema, e-post: Kostja: I.B (isikukood: XXX, e-post: kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi I.B vastu osaliselt.
2.Välja mõista I.B-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks võlgnevus kokku 761,22 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest 500,06 eurost ja sissenõutavaks muutunud viivisest ajavahemiku 14.07.2021-10.08.2026 eest 261,16 eurot.
3.Välja mõista I.B-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhivõlgnevuselt 500,06 eurolt alates 11.08.2026 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
Jätta menetluskulud 62% ulatuses I.B kanda ja 38% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
5.Välja mõista I.B-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 396,80 eurot.
6.Välja mõista I.B-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Tartu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Tsiviilasi nr 2-25-11217 Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 3-14, 58, 75-80, 101-104).
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 11.07.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub I.B-lt (kostja) välja mõista põhivõlg 298,08 eurot, intress 108,31 eurot, viivis 298,08 eurot ja võla sissenõudmiskulu 30 eurot.
2.10.02.2026 menetlusdokumendis on hageja põhivõla ja viivisenõuet täpsustanud ning palub kostjalt välja mõista põhivõlana 548,08 eurot ja samas summas viivised.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ (esialgne võlausaldaja) ja kostja 07.02.2020 krediidikontolepingu nr KK3517339. Lepingu alusel võimaldati kostjale krediiti 1000 eurot, krediidi kulukuse määr on 49%. Leping sõlmiti tähtajatult. Kostja kohustus kasutusele võetud krediidi tagasi maksma 12 osamaksena vastavalt maksegraafikule. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja kostjale 15.08.2020 lepingu ülesütlemise teate, milles anti kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud luges esialgne võlausaldaja lepingu 30.08.2020 ülesöelduks. Esialgne võlausaldaja loovutas nõude kostja vastu 01.09.2020 hagejale koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid.
4.Hageja on selgitanud, et kostja on tasunud laenuandjale kokku 109,48 eurot ja hagejale 450,46 eurot ning põhiosa võlgnevus on 548,08 eurot.
5.Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 40,03% aastas ja 0,11% päevas. Kostjal on intressi võlgnevus alates 15.06.2020 kuni lepingu ülesütlemiseni summas 108,31 eurot.
6.Hageja on esitanud sissenõudekulude hüvitamise nõude VÕS § 113 2 lg 2 alusel summas 30 eurot. Krediidiandja on kohtuvälises menetluses saatnud kostjale korduvalt maksemeeldetuletusi, kuid kostja ei ole võlgnevust likvideerinud.
7.Hageja nõuab viivist põhivõla summalt alates 31.08.2020 kuni hagiavalduse esitamiseni aastase intressi määraga võrdses viivisemääras 40,03% aastas põhivõlaga võrdses summas.
8.Hageja selgitab vastutustundliku laenamise järgimise osas, et kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis esialgne võlausaldaja arvesse kostja poolt esitatud teavet, analüüsis kostja konto väljavõtet ja kontrollis avalikke andmebaase. Krediidiandja on teada saanud, et kostja igakuine sissetulek oli 534,81 eurot ning väljaminekud 250 eurot. Krediidiandja on arvestanud kõik kostja tulud ning taotletava krediidi osamakse (103,71 eurot) tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 181,10 eurot. Arvestades krediidisummast, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane.
Tsiviilasi nr 2-25-11217
9.Hageja täidab kohtunõude ja esitab VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja sai lepingu alusel krediiti kokku 1060 eurot ning on teinud tagasimakseid kokku 559,94 eurot. Juhul, kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, palub kostja välja mõista põhivõla 500,06 eurot ja viivise põhivõlalt 500,06 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhiosalt alates 14.07.2021 kuni põhivõla tasumiseni.
10.Kostja vastuväidete (dtl 62, 66) kohaselt on ta kogu võla tasunud.
KOHTU SEISUKOHT
11.Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
12.Asja materjalidest nähtuvalt sõlmis kostja Placet Group OÜ-ga 07.02.2020 krediidikonto lepingu nr KK3517339 (dtl 15-19), mille kohaselt võimaldati kostjale krediiti 1000 euro ulatuses tähtajatult.
13.Poolte vahel sõlmitud leping on tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 tähenduses ning kohtul tuleb kontrollida, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas ja kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098).
14.VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
15.Lepingu krediidi kulukuse määr oli 49% aastas. Lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 30.11.2019 seisuga 20,61%. Seega ei ületanud lepingus märgitud krediidikulukuse määr Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning leping ei ole VÕS § 4062 lg 1 järgi tühine.
16.Krediidiandja on VÕS § 4034 lg 1 järgi kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele.
17.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. VÕS § 4034 lg 3 teine lause näeb ette, et tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema
Tsiviilasi nr 2-25-11217 krediidivõimelisuse hindamiseks. Kuigi kostjal on kohustus esitada tõesed ja täielikud andmed oma krediidivõimelisuse hindamiseks ning krediidiandja võib neist lähtuda, ei tähenda see, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada.
18.Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Esialgne võlausaldaja on tuvastanud, et kostja igakuised sissetulekud on 534,81 eurot ning väljaminekud 250 eurot. Kuigi krediidiandja on kogunud teavet kostja sissetulekute ja kohustuste kohta, ei ole ta rakendanud mõistlikku hoolsust tuvastatud asjaolude kontrollimisel ja hindamisel. Kostja väljaminekute osas on esialgne võlausaldaja lähtunud üksnes kostja esitatud andmetest. Kostja sissetulekute osas ei ole esialgne võlausaldaja arvesse võtnud nende laekumise regulaarsust. Analüüsitud kuuest kuust kolmel puudus kostjal sissetulek, sealhulgas krediidikonto lepingu sõlmimisele eelneval kuul. Kuigi esialgne võlausaldaja on küsinud kostjalt konto väljavõtte ja selle ka kohtule esitanud (dtl 8187), ei ole hageja esile toonud, milliseid andmeid peale kostja sissetulekute on sellelt tuvastatud ja kuidas on neid krediidianalüüsis arvesse võetud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
19.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
20.Hageja on esitanud kohtule VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse juhuks, kui kohus peaks leidma, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Kostjale on ümberarvestus kätte toimetatud 04.03.2026. Ümberarvestuse kohaselt on kostja saanud krediiti kokku 1060 eurot ning on tagasi maksnud 559,94 eurot, mille hageja on arvestanud põhinõude katteks. Kuigi kostja väitel on ta kogu võlgnevuse tasunud, ei ole kostja oma väiteid tõendanud. Seetõttu lähtub kohus hageja esitatust, mille järgi on põhivõlgnevus 500,06 eurot.
21.Hageja selgituste kohaselt ei ole leping 30.08.2020 kehtivalt üles öeldud, sest kostja ei olnud selleks ajaks kolme osamaksega viivituses. Lepingule kohalduvate üldtingimuste 12.1 ja 12.2 (dtl 25) kohaselt võivad mõlemad pooled lepingu ilma mõjuva põhjuseta lõpetada teatades sellest teisele poolele ette, laenusaaja üks kuu ja laenuandja vähemalt kaks kuud. Kuna hageja saatis kostjale 15.08.2020 hoiatuse lepingu ülesütlemise ja 01.09.2020 teate lepingu lõpetamise kohta (dtl 27-30) saab lugeda lepingu kooskõlas p 12.1 ja VÕS § 414 1 lg-ga 2 ja 3 korraliselt lõppenuks 30.10.2020. Seega on kohustus muutunud sissenõutavaks ning kohus mõistab kostjalt välja põhivõla summas 500,06 eurot.
22.Nõude ümberarvestuses on hageja esitanud viivisenõude, milles palub kostjalt välja mõista viivise põhivõlalt 500,06 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.07.2021 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 261,16 eurot ja edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.08.2026 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
Tsiviilasi nr 2-25-11217
23.Seadusjärgne intress oli perioodil 07.02.2020 kuni 13.07.2021 0%. Lepingujärgse intressinõude jätab kohus vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu rahuldamata.
24.Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1132 lg 2 alusel 30 euro suuruse sissenõudmiskulu väljamõistmist. Kohus on eelnevalt leidnud, et leping ei ole 30.08.2020 kehtivalt üles öeldud. Seega ei saa hageja nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 113 2 lg 2 p 1 alusel. Küll aga saaks hageja nõuda kulude hüvitamist VÕS § 113 2 lg 1 alusel. Viidatud sätte kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Praegusel juhul ei ole hageja tuginenud sellele, et ta oleks enne saatnud kostjale vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Seega jätab kohus sissenõudmiskulu nõude rahuldamata.
25.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 500,06 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 261,16 eurot ja edasiulatuva viivise põhivõlalt 500,06 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.08.2026 kuni põhivõla tasumiseni.
MENETLUSKULUD
26.TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
27.Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 62% ulatuses kostja kanda ja 38% ulatuses hageja kanda.
28.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
29.Hageja menetluskulud on kokku 956 eurot, millest riigilõiv on 280 eurot ja lepingulise esindaja kulud 676 eurot (ilma käibemaksuta).
30.TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 1234,47 eurot tasuda riigilõivu 280 eurot. Arvestades hagi osalist rahuldamist kuulub hageja tasutud riigilõiv vastavalt menetluskulude jaotusele kostja poolt hüvitamisele.
31.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
32.Lähtudes TsMS § 175 lg-st 1 ning arvestades hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ning vajalikkust, peab kohus põhjendatuks lepingulise esindaja kulu 3 tunni ulatuses summas 360 eurot arvestusega 120 eurot tund, mis on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud tunnitasu suurus.
33.Seega tuleb kostjalt vastavalt menetluskulude jaotusele menetluskuluna hageja kasuks välja mõista 396,80 eurot (640 eurost 62%).
Tsiviilasi nr 2-25-11217
34.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.