10. august 2026 Tartu kohtumaja, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses
Tsiviilasja number
2-25-22063
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi S.T väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
4273,24 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood: 10746479; lepinguline esindaja Sigrid Rahkema, Julianuse Õigusbüroo OÜ, e-post:
vastu võlgnevuse
Kostja: S.T (isikukood: XXX, e-post:
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista S.T-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks Placet Group OÜ ja S.T vahel 12.04.2024 tarbijakrediidilepingust nr JM4077191 tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt: Maksepäev
3.Välja mõista S.T-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis 35% aastas tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhiosa tagasimakselt tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni põhiosa makse tasumiseni.
4.Jätta hagi põhivõla 682,10 euro ja kõrvalnõuete 873,20 euro osas rahuldamata.
5.Jätta menetluskulud 59% ulatuses S.T kanda ja 41% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
6.Välja mõista S.T-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 488,52 eurot.
7.Välja mõista S.T-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludelt viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni
8.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine Ringkonnakohus menetleb hageja apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud
menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
2.Kohus kohustas kostjat kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 14 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist. Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 21.01.2026. Kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.
3.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Ulatuses, milles on põhjendatud teha tagaseljaotsus, võib kohus TsMS § 444 lg 3 järgi teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.
4.Hagiavalduses esitatud asjaoludest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu Placet Group OÜ ja kostja vahel 12.04.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr JM4077191, mille alusel sai kostja laenu 2700 eurot, mis tuli tagastada lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 10.05.2024 – 10.11.2028. Kostja on lepingu põhiosa katteks tagasimakseid teinud 181,45 eurot ja jäi võlgnevusse alates 10. osamaksest s.o kuni 10.02.2025 kuni 10.04.2025. Kuivõrd kostja lepingut ei täitnud lõpetati leping 29.04.2025.
5.Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale põhivõlgnevuse 2518,55 eurot, intressi 262,91 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 560,29 eurot ning edaspidi viivise intressimääraga võrdses määras 35% aastas alates 18.12.2025 põhinõudelt kuni selle tasumiseni.
6.Poolte vahel sõlmitud leping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 tähenduses ning kohtul on tarbijakrediidilepingute puhul kohustus omal algatusel kontrollida lepingu kehtivust.
7.Seega tuleb kohtul kontrollida, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas ning kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098).
8.Kohus on kontrollinud ja leiab, et krediidikulukuse määr 46% aastas ei ületanud lepingus märgitud krediidikulukuse määr Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega on leping kehtiv.
9.Kohus andis hagejale tähtaja esitada selgitused ja andmed, millest nähtuks, et kostjaga lepingu sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
10.Hageja esitas 17.03.2026 vastuse kohtule, milles märkis, et jääb hagis esitatud selgituste selle juurde, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole rikutud ning juhuks kui kohus leiab, et on, esitas ümberarvestuse ja alternatiivselt lepingu täitmise nõude (VÕS § 108 lg 1), mille kohaselt palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutunud põhiosamaksed
10.09.2026 kuni 10.11.2028 vastavalt graafikule ja viivise lepingujärgses määras tasumise tähtajale järgnevast päevast.
11.Hageja on selgitanud, et esialgne võlausaldaja lähtus otsuse tegemisel kostja poolt taotluses märgitud regulaarsest sissetulekust. Kostja poolt sõlmitud lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi.
12.Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidiandja peab tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi. See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (RKTKm 24.11.2023, 221-13098, p 18 jj).
13.Hagis esitatud asjaoludest nähtuvalt on kostja märkinud 12.04.2024 taotluses oma töötasu suuruseks 1100 eurot, majapidamiskuludeks 150 eurot ja ülalpeetavate kuludeks 450 eurot. Esialgne võlausaldaja on teinud kindlaks, et kostja keskmine sissetulek oli 1211,45 eurot kuus, tal on 3 ülalpeetavat ning kohustused 790 eurot (majapidamiskulud ja kulud ülalpeetavatele). Finantskohustuste kohta ei ole kostjalt infot küsitud. Hageja kogutud Creditinfo.ee ja Taust.ee andmebaasidest nähtuvalt on kostjal olnud varasemalt maksehäireid, kuid kehtivad puudusid.
14.Kohtu hinnangul ei ole hagis esitatud selgitused kostja krediidivõimelisuse hindamiseks piisavad selleks, et veenduda esitatud andmete pinnalt vastustundliku laenamise põhimõtte järgmist. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes kostja sissetuleku ja majandamiskulude suurus. Võimalike finantskohustustuste kohta ei ole kostjalt infot küsitud ega ei ole ka küsitud konto väljavõtet, millelt see nähtuks. Kuna kostja finantskohustuste suurust ei ole kindlaks tehtud, ei ole võimalik ka hinnata, kas lisaks finantskohustuste täitmisele jääb kostjale pärast laenu võtmist piisavalt raha, et jooksva sissetuleku arvelt kanda ka enda ja ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Pelgalt asjaolu, et tegemist on väikses summas ja osamaksetega tasutava laenu või järelmaksuga ei vähenda krediidiandja kohustust järgida vastutustundliku laenamise põhimõtteid ega krediidivõimelisuse hindamisele kohalduvat hoolsusstandardit. Ka väikese laenusumma puhul esineb risk, et tarbija võtab endale kohustusi (nt mitmeid erinevaid laene, järelmakse), mille täitmine võib osutuda tarbija jaoks üle jõu käivaks arvestades tema sissetulekuid ja juba võetud finantskohustusi. Seega ei ole hageja esitatud andmete põhjal võimalik järeldada, et kostja tegelik krediidivõime oleks enne lepingu sõlmimist kindlaks tehtud.
15.Kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, kuna on jätnud krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamata. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja
uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja on esitanud ümberarvestuse, mis on kostjale kätte toimetatud 26.03.2026.
16.VÕS § 108 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja sai laenu 2700 eurot ning on hageja esitatu kohaselt teinud tagasimakseid 1025,34 euro ulatuses. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik kostja tehtud maksed arvestada põhivõla katteks tehtud makseteks.
17.Arvestades kõik kostja tehtud maksed põhinõude katteks, ei saanud lepingut lugeda 29.04.2025 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega võlgnevuses. Seega on lepingu ülesütlemine tühine VÕS § 416 rikkumise tõttu ning tarbijakrediidileping on kehtiv.
18.Kuna vastutustundliku laenamise rikkumise korral kostja hagejale muid tasusid ei võlgne ja kostja ei olnud viivituses põhivõla tasumisega ei ole põhjendatud hageja nõue lepingutasu, haldustasu, sissenõudmiskulu ja põhivõlalt arvestatud sissenõutavaks muutunud viivise osas. Seega jätab kohus need nõuded rahuldamata.
19.Hageja on esitanud TsMS § 369 alusel lepingu täitmise nõude nõuete osas, mis ei ole veel sissenõutavaks muutunud. Hageja esitatud ümberarvestuse kohaselt saabub järgmise osamakse tasumise tähtaeg 10.09.2026. Kuna kostja ei ole alates 2025. aastast lepingut täitnud, leiab kohus, et põhjendatud on mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed.
20.Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (RKTKo 14.01.2009, 3-2-1-120-08, p 12).
21.Kohus leiab, et põhjendatud on arvestada lepingujärgset viivise määra, mis on 0,10% päevas tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhiosa osamakselt tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni osamakse tasumiseni.
23.Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (RKTKo 14.01.2009, 3-2-1-120-08, p 12).
24.Kohus leiab, et põhjendatud on arvestada lepingujärgset viivise määra 35% aastas tulevikus sissenõutavaks muutuvalt osamakselt maksetähtajale järgnevast päevast kuni selle tasumiseni.
25.Ülejäänud osas s.o põhivõla 682,10 euro, kõrvalnõuete 873,20 euro (intressi 262,91 euro, sissenõudmiskulude 50 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 560,29 eurot) jätab kohus hageja nõude rahuldamata.
26.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
27.Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 163 lõikest 1 ja kindlaks määramisel TsMS § 174 lg-st 1. Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 59% ulatuses kostja kanda ja 41% ulatuses hageja kanda.
28.Hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv 490 eurot ja lepingulise esindaja kulu 338 eurot (ilma käibemaksuta).
29.Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 4273,24 eurot tasuda riigilõivu 490 eurot, mille hageja on tasunud.
30.Lähtudes TsMS § 175 lg-st 1 ning arvestades hageja lepingulise esindaja tehtud menetlustoiminguid hagiavalduse ja seisukoha koostamiseks peab kohus põhjendatuks lepingulise esindaja ajakulu 2 tunni ulatuses summas 338 eurot.
31.Arvestades eeltoodut kuulub vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks menetluskuluna väljamõistmisele menetluskulud 488,52 eurot (490 eurot + 338 eurot ja sellest 59%).
32.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.