Aktiva Finance Group OÜ hagi R Mi vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
4376,41 eurot Hageja: Aktiva Finance Group OÜ, registrikood: 10746479, asukoht: Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond Hageja lepinguline esindaja: Ahto Järvela, e-posti aadress: [email protected] Kostja: R M, isikukood: xxxx, elukoht: xxxx, tegelik elu- või viibimiskoht teadmata
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista R Milt OÜ Aktiva Finance Group kasuks kostja ja AS Inbank Finance vahel 07.09.2023 järelmaksulepingu nr xxxx alusel tekkinud põhivõlgnevus 964,54 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus alates 21.09.2024 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni; 25.11.2023 sõlmitud järelmaksulepingu nr xxxx alusel tekkinud põhivõlgnevus 889,42 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus alates 21.05.2025 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni; 02.02.2024 sõlmitud järelmaksulepingu nr xxxx alusel põhivõlgnevus 1071,52 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus alates 26.10.2024 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi R Mi vastu lepingujärgsete viiviste väljamõistmise nõudes määrades 9,90%, 16% ja 22% aastas rahuldamata.
4.Jätta menetluskulud R Mi kanda.
5.Välja mõista R Milt OÜ Aktiva Finance Group kasuks menetluskulud 613,20 eurot ning
menetluskuludelt 613,20 eurolt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni.
6.Avaldada kohtuotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue
1.AS Inbank Finance (krediidiandja) ja R M (kostja) sõlmisid 07.09.2023 järelmaksulepingu nr xxxx, 25.11.2023 järelmaksulepingu nr xxxx ja 02.02.2024 järelmaksulepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja kaubad järelmaksuga. Vastavalt lepingule nr xxxx soetas kostja kauba maksumusega 2814,15 eurot. Lepingus toodult on krediidikulukuse määr 22,74% aastas. Lepingu täitmise tähtaeg on 20.09.2024, igakuise osamakse suurus 263,52 eurot, osamakse tähtpäev 20 kpv, viivise- ja intressimäär 9,90% aastas. Vastavalt lepingule nr xxxx soetas kostja kauba maksumusega 1739 eurot. Lepingus toodult on krediidikulukuse määr 34,54% aastas. Lepingu täitmise tähtaeg on 20.05.2025, igakuise osamakse suurus 120,72 eurot, osamakse tähtpäev 20 kpv, viivise- ja intressimäär 16% aastas. Vastavalt lepingule nr xxxx soetas kostja kauba maksumusega 1071,52 eurot. Lepingus toodult on krediidikulukuse määr 32,82% aastas. Lepingu täitmise tähtaeg on 20.07.2025, igakuise osamakse suurus 118,44 eurot, osamakse tähtpäev 20 kpv, viivise- ja intressimäär 22% aastas. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis krediidiandja 04.10.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1, so hiljemalt 18.10.2024. Ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga oli kostja võlgnevuses lepingust nr xxxx alates 10. osamaksest, s.o 20.07.2024 kuni ülesütlemisele eelnenud 12. osamakseni, s.o 20.09.2024. Kostjal on lepingust nr xxxx tulenev võlgnevus alates 8. osamaksest, s.o 20.07.2024 kuni ülesütlemisele eelnenud 11. osamakseni, s.o 20.10.2024. Kostjal on lepingust nr xxxx tulenev võlgnevus alates 1. osamaksest, s.o 20.08.2024 kuni ülesütlemisele eelnenud 3. osamakseni, s.o 20.10.2024. 25.10.2024 edastas krediidiandja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. AS Inbank Finance loovutas 31.10.2024 nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu nr xxxx alusel tasumata põhivõlga 759,54 eurot, intress 22,22 eurot, haldustasu 8,70 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot ning viivis ajavahemiku 26.10.2024–14.08.2025 eest 60,32 eurot. Lisaks nõuab hageja viivist põhisummalt 759,54 eurot alates 15.08.2025 kuni põhivõla tasumiseni määraga 9,90% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu nr xxxx alusel tasumata põhivõlga 1154,45 eurot, intress 97,64 eurot, võla sissenõudmiskulud 50 eurot ning viivis ajavahemiku 26.10.2024–14.08.2025 eest 148,18 eurot.
Lisaks nõuab hageja viivist põhisummalt 1154,45 eurot alates 15.08.2025 kuni põhivõla tasumiseni määraga 16% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu nr xxxx alusel tasumata põhivõlga 1071,52 eurot, intress 228,23 eurot, võla sissenõudmiskulud 50 eurot ning viivis ajavahemiku 26.10.2024–14.08.2025 eest 189,12 eurot. Lisaks nõuab hageja viivist põhisummalt 1071,52 eurot alates 15.08.2025 kuni põhivõla tasumiseni määraga 22% aastas. Hageja kinnitas, et on järginud vastutustundlikku laenamise põhimõtet. Hageja esitas tõendina kostja laenutaotluse (hagi lisa 8-10) ja maksehäireregistri väljavõtte (hagi lisa 11). Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid kostjal polnud. Otsuse tegemisel lähtus krediidiandja kostja poolt taotluses esitatud regulaarsest sissetulekust. Kostja sissetulek oli enne lepingu nr xxxx sõlmimist taotluses toodult 3250 eurot ja kohustused 630 eurot kuus, enne lepingu nr xxxx sõlmimist taotluses toodult 3250 eurot ja kohustused 450 eurot kuus, enne lepingu nr xxxx sõlmimist taotluses toodult 3250 eurot ja kohustused 780 eurot kuus. Otsuste tegemisel lähtuti kliendi poolt esitatud andmetest. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 2985,51 eurot, intress 348,09 eurot, haldustasu 8,70 eurot, sissenõudmiskulud 140 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 397,62 eurot ja edasiulatuv viivis alates 15.08.2025 kuni lepingu nr. xxxx põhinõude summas 759,54 eurot täitmiseni lepingujärgse viivisemääras 9,90% aastas, kuni lepingu nr. xxxx põhinõude summas 1154,45 eurot täitmiseni lepingujärgse viivisemääras 16,00% aastas ning kuni lepingu nr. xxxx põhinõude summas 1071,52 eurot täitmiseni lepingujärgse viivisemääras 22,00% aastas. Kostja vastuväited
2.Menetlusse võtmise määrus ja hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud 25.01.2026 Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks 09.02.2026 hagile vastust esitanud. Viru Maakohus edastas kostjale menetlusdokumendid (hagi koos lisadega ning menetlusse võtmise kohtumäärus) järgnevalt: - 26.08.2025 e-toimiku kaudu: kinnitus puudub; - 02.09.2025 e-posti aadressile: xxxx, vastus puudub; - 05.09.2025 postiaadressile: xxxx; tagastatud märkega: hoiutähtaja möödumisel; - 29.09.2025 postiaadressile: xxxx; tagastatud märkega: kostja ei viibinud kohal; - 27.10.2025 e-posti aadressile: xxxx, vastus puudub; -27.10.2025 postiaadressile: xxxx; tagastatud märkega: hoiutähtaja möödumisel; - 11.12.2025 e-posti aadressile: xxxx, vastus puudub; - 11.12.2025 postiaadressile: xxxx; tagastatud märkega: hoiutähtaja möödumisel; Politsei-ja Piirivalveameti 11.12.2025 vastuse kohaselt on Politsei-ja Piirivalveameti andmebaasides isiku kehtiva aadressina alates 11.03.2016.a on märgitud xxxx. Alates 29.03.2021.a on lisa-aadressina märgitud xxxx. Alates 05.12.2025.a on lisa-aadressina märgitud xxxx. Isiku telefoninumbriks on alates 06.03.2015 märgitud xxxx ning alates 05.12.2025.a märgitud xxxx. Isiku e-posti aadressiks on alates 06.03.2015.a märgitud xxxx, alates 05.12.2025.a on märgitud xxxx. Rohkem ei ole politsei registrites andmeid isiku võimaliku elukoha ega kontaktandmete kohta. Kostjal puudub töötamise registri andmetel kehtiv töösuhe, mistõttu ei ole kohtul võimalik menetlusdokumente tööandja vahendusel kätte toimetada. Seega eeldused kätte toimetamiseks Ametlike Teadaannete vahendusel on täidetud. Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus, tutvunud hageja poolt kirjalikult esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise
lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 lahend nr 3-2-1-23-16, p 16). 5.Tsiviilasjas nr 2-23-11580 on Tartu Ringkonnakohtu 04.12.2023 otsuse (jõustunud 09.01.2024) pis 7 märkinud, et kõigil juhtudel, kus kohus saab tagaseljaotsuse tegemisele asumisel hinnata nõude aluseks oleva tehingu kehtivust selle võimaliku tühisuse aspektist, ei tohi maakohus tehingu tühisuse korral tagaseljaotsust teha. Kuna kohtul ei ole ühelgi juhul kohustust TsMS § 407 lg 1 järgi tagaseljaotsust teha, võib kohus oma sellist diskretsiooniõigust kasutada ka juhtudel, kus ta tagaseljaotsuse tegemisel ei saa kõrvaldada kahtlust, kas tehing, millele hageja tugineb, on tühine või kehtiv. Seega on kohtul sellises olukorras alati õigus asja sisuliselt menetleda ning käesolevalt lahendab kohus asja sisulise otsusega.
6.Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-25-13277 Aktiva Finance Group OÜ hagi R Mi vastu võlgnevuse nõudes. Hagi esemes palub hageja kostjalt välja mõista kokkuvõtvalt järgmised nõuded: põhivõlg 2985,51 eurot, intress 348,09 eurot, haldustasu 8,70 eurot, sissenõudmiskulud 140 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 397,62 eurot ja edasiulatuv viivis alates 15.08.2025 kuni lepingu nr. xxxx põhinõude summas 759,54 eurot täitmiseni lepingujärgse viivisemääras 9,90% aastas, kuni lepingu nr. xxxx põhinõude summas 1154,45 eurot täitmiseni lepingujärgse viivisemääras 16,00% aastas ning kuni lepingu nr. L89015067855 põhinõude summas 1071,52 eurot täitmiseni lepingujärgse viivisemääras 22,00% aastas.
7.Hageja nõuded tulenevad kostja ja AS Inbank Finance vahel 07.09.2023 järelmaksulepingust nr xxxx, 25.11.2023 järelmaksulepingust nr xxxx ja 02.02.2024 järelmaksulepingust nr xxxx. Kuna AS Inbank Finance sõlmis krediidilepingud oma majandustegevusega seonduvalt füüsilise isikuga, kelle osas kohtul puudub alus seostada tehingut kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 6), siis on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
8.Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). 05.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ reguleerib ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C-154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust
ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus antud juhul loovutusest tulenevalt hagejal. VÕS § 403 4 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Tallinna Ringkonnakohus on 8. novembri 2021 otsuse (tsiviilasjas nr 2-20106661) p-s 55 osundanud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43). Piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja oleks nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisust hinnanud“. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
9.19.08.2025 puuduste määruses andis kohus hagejale võimaluse hagiavalduses esile tuua asjaolud ja esitada tõendid, mis kinnitavad, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kostja oli krediidilepingute sõlmimisel krediidivõimeline. Kohus juhtis hageja tähelepanu ka sellele, et hagejal on võimalik teha ümberarvestus nõude osas vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7.
10.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas on hageja esitanud hagis selgitusi ning hagi lisad 8-10 (kostja taotlus) ja 11 (taust.ee maksehäireregistri väljavõte). Kohus leiab, et hagi lisad 810 ja 11 (kostja laenutaotlused ja taust.ee maksehäireregistri väljavõte) ning hagis esitatud selgitused ei ole piisavad vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ja mille põhjal ei ole võimalik veenduda, et kostja oli enne tarbijakrediidilepingute (I kuni III) sõlmimist krediidivõimeline. Krediidiandja ei ole kostja igakuiseid sissetulekuid ja kohustusi tegelikkuses enne krediidilepingute (I kuni III) sõlmimist kontrollinud ja pangakontoväljavõtet krediidiandja kostjalt nõudnud ei ole. Niisamuti ei ole hageja kohtule kostja pangakonto väljavõtet, kostja krediidivõimelisuse kontrollimiseks, esitanud. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet krediidilepingute (I kuni III) sõlmimisel järginud. Eeltoodu põhjal tuvastab kohus, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud (VÕS § 4034 lg 6).
11.Riigikohus on osundanud, et VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause mõte pärast lepingu ülesütlemist on selles, et kohtumenetluses peab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm 24.11.2023 2-2113098, p 24) (vt Tartu Ringkonnakohtu 19. detsembri 2023. a otsus asjas nr 2-23-133882, p 8). Tsiviilasjas nr 2-23-133882 on Tartu Ringkonnakohus 19.12.2023 otsuse p-s 10 märkinud, et kui
krediidilepingus sisalduv intressikokkulepe peaks osutuma vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tühiseks, siis jääb sellest hoolimata kehtima kokkulepe selle kohta, et viivisemäär on võrdne intressimääraga. See tähendab, et viivisemäär on sellisel juhul võrdne seadusjärgse intressimääraga. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb kostja tagasimaksed lugeda põhinõude katteks.
12.Hageja esitas 22.08.2025 nõude ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et laenuandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitatud ümberarvestuse kohaselt, sai kostja Lepingu nr xxxx alusel, kauba 2814,15 euro väärtuses ja tasus kokku 1849,61 eurot, seega tagastada tuleb 964,54 eurot. Lepingu ülesütlemist 25.10.2024 ei saaks lugeda kehtivaks ning põhivõlg muutuks sissenõutavaks maksegraafiku lõppemisel 20.09.2024. Hageja nõuab viivist alates 21.09.2024 ning edasiulatuvalt alates 15.08.2025 määras 9,90% aastas. Lepingu nr xxxx alusel kostja sai kauba 1739 euro väärtuses ja tasus kokku 849,58 eurot, seega tagastada tuleb 889,42 eurot. Ka selle lepingu puhul ei oleks ülesütlemine 25.10.2024 kehtiv ning põhivõlg muutuks sissenõutavaks maksegraafiku lõppemisel 20.05.2025. Hageja nõuab viivist alates 21.05.2025 ning edasiulatuvalt alates 15.08.2025 määras 16% aastas. Lepingu nr xxxx alusel kostja ei ole makseid teinud. Hageja hinnangul tuleb tagastada kogu saadud summa 1071,52 eurot. Kuna kostja oli ka ümberarvestuse korral lepingu ülesütlemise ajaks maksetega võlgnevuses, peab hageja lepingu ülesütlemist kehtivaks. Hageja nõuab viivist alates 26.10.2024 summas ning edasiulatuvalt alates 15.08.2025 määras 22% aastas. Hageja leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte võimalik rikkumine ei too kaasa kogu krediidilepingu tühisust, vaid üksnes kokkuleppelise intressi kokkuleppe osalise tühisuse, mistõttu jääb viivisekokkulepe hageja hinnangul kehtima.
13.Kohus tuvastas, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seetõttu lähtub kohus hageja 22.08.2025 esitatud nõude ümberarvestusest. Nimetatud ümberarvestuses ei nõua hageja intressi, haldustasu ega võla sissenõudmiskulude väljamõistmist, vaid üksnes tasumata põhivõla ja viivise väljamõistmist. Kohus selgitab lisaks, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on mh see, et väljamõistetava viivise määr ei tohi ületada seadusjärgset määra. Viivis on sisult kahju hüvitis kohustuse täitmisega viivitamise korral ning seadusjärgset määra ületavana saab seda käsitleda muu tasuna VÕS § 4034 lg 7 mõttes. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel ei ole hagejal õigus nõuda lepingus kokkulepitud sissenõudmiskulu ja haldustasu kui muud tasu VÕS § 403 4 lg 7 tähenduses. Sissenõudmiskuluna saab hageja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS §-d 115, 127–140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama arvestades VÕS § 1132 lg-s 1 sätestatud ülempiiriga.
14.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude esitada ja kohus selle välja mõista nii kindla summana kui ka protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Kuna hageja ei ole ümberarvestatud nõuete osas esitanud sissenõutavaks muutunud viivise summalist arvestust, vaid on piirdunud viivise nõudmisega alates nõude sissenõutavaks muutumisest, peab kohus põhjendatuks mõista viivise välja protsendina põhinõudelt. Seetõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise lepingu nr xxxx alusel põhinõudelt 964,54 eurot alates 21.09.2024, lepingu nr xxxx alusel põhinõudelt 889,42 eurot alates 21.05.2025 ning lepingu nr xxxx alusel põhinõudelt 1071,52 eurot alates 26.10.2024, kõigil juhtudel VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohase täitmiseni.
15.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt. Kohus rahuldab Inbank Finance AS ja kostja vahel 07.09.2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr xxxx tulenevalt järgmised nõuded:
põhivõlgnevus 964,54 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus alates 21.09.2024 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni; Inbank Finance AS ja kostja vahel 25.11.2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr xxxx tulenevalt kuuluvad rahuldamisele järgmised nõuded: põhivõlgnevus 889,42 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus alates 21.05.2025 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni; Inbank Finance AS ja kostja vahel 02.02.2024 sõlmitud järelmaksulepingust nr xxxx tulenevalt kuuluvad rahuldamisele järgmised nõuded: põhivõlgnevus 1071,52 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus alates 26.10.2024 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Eelnevat arvestades rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude mõista välja viivis lepingujärgsetes määrades 9,90%, 16% ja 22% aastas. Kohus mõistab viivise välja üksnes VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras.
16.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Arvestades hageja nõudeid (hagis kokku 3739,92 eurot ilma edasiulatuva viiviseta) ja seda, et kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 3142,76 eurot (sh sissenõutavaks muutunud viivis summaarselt välja arvutatanud, va ilma edasiulatuva viiviseta), rahuldab kohus hagi ca 84% ulatuses. Kohus jätab seetõttu menetluskuludest 84% kostja kanda ja 16% hageja kanda (TsMS § 163 lg 1). Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 997 eurot, mis koosneb järgnevast: hagimenetluses tasutud riigilõiv 490 eurot, õigusabikulud sisaldavad: alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule 3h x 169=507 eurot, käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et riigilõiv 490 on põhjendatud menetluskulud. Kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ning kohtuistungit ei toimunud ja tegemist on standartse hagiga, siis ei ole 507 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusteenuse tunnitasu 169 eurot (käibemaksuta) on asja keerukust ja mahtu ning esindaja juristi kvalifikatsiooni arvestades ebamõistlik. Kohtu hinnangul on hageja põhjendatud menetluskulu suuruseks 730 eurot (õigusabikulu: 2 tunni tasu x 120 eur = 240 eurot, käibemaksuta, millele lisandub riigilõiv summas 490 eurot. Arvestatuna hagi rahuldamise ulatust jäävad menetluskulud hageja kanda 84% ulatuses ja kostja kanda 16% ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 613,20 eurot.
17.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.
18.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.