Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929), lepinguline esindaja: K L (e-post: xxx) Kostja: L K (isikukood xxx, Postiaadress: xxx)
Menetluse liik
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Bondora AS hagi L K vastu võla nõudes osaliselt.
2.Mõista L Klt Bondora AS kasuks krediidilepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 965,17 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 63,34 eurot ja edasiulatuv viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras põhivõlgnevuselt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 10.06.2026 kuni põhivõlgnevuse (965,17 eurot) kohase tasumiseni.
3.Mõista L Klt Bondora AS kasuks krediidilepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 1361,02 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 89,32 eurot ja edasiulatuv viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras põhivõlgnevuselt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 10.06.2026 kuni põhivõlgnevuse (1361,02 eurot) kohase tasumiseni.
5.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 5.1 Jätta menetluskulud 46% ulatuses kostja ja 54% ulatuses hageja kanda. 5.2 Mõista L Klt Bondora AS kasuks välja menetluskulud 354,3 eurot. 5.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (354,3 eurot) tuleb L Kl tasuda Bondora AS-ile käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
MENETLUSE KÄIK
1.Bondora AS esitas 08.04.2026 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2629,54 euro saamiseks. Kohus tegi 09.04.2026 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis 06.05.2026 määrusega nõude üle Harju Maakohtule menetlemiseks. Bondora AS esitas 09.06.2026 hagiavalduse Harju Maakohtule L K vastu. Kohus võttis hagi menetlusse 10.06.2026. Kostja ei ole hagile vastanud.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
2.Bondora AS ja L K sõlmisid 18.05.2024 tarbijakrediidilepingu nr XXX ja 26.07.2024 lepingu nr XXX. Lepingu nr XXX alusel väljastati kostjale 1913 eurot ja lepingu nr XXX alusel 2126 eurot. Lisaks krediidilepingule sõlmisid pooled 18.05.2024 lisateenuse lepingu B Secure, mille eest kohustus kostja tasuma igal kuul teenustasu 19,99 eurot. Pooled sõlmisid ka lisateenuse lepingu B On Track, mille eest kohustus kostja tasuma igal kuul teenustasu 3,99 eurot. Samuti sõlmisid pooled lisateenuse lepingu B Secure+, mille eest kohustus kostja tasuma igal kuul 10 eurot.
3.Laenulepingu nr XXX krediidi kogukulu määr oli 48,45% ja lepingu nr XXX krediidi kogukulu määr oli 35,54%. Krediidi kogukulu arvutamisel võeti arvesse krediidi kogusummat, kuumaksete arvu, intressimäära aastas, haldustasu ja ühekordset lepingutasu.
4.Lepingu nr XXX sõlmimisel esitas kostja hagejale pangakonto väljavõtte, mille tulemusel tuvastas hageja, et kostja igakuine sissetulek on 1283,79 eurot ja igakuised kohustused 640,19 eurot. Hageja arvestas kostja elamiskuludeks 420 eurot, muude kulutuste tarbeks jäi kostjal 121,55 eurot. Hageja kontrollis kostja andmeid maksehäirete registris ja Rahvastikuregistris.
5.Kostja on jätnud täielikult tasumata 14.07.2025 osamakse summas 54,23 eurot, 13.08.2025 osamakse summas 54,23 eurot, 15.09.2025 osamakse summas 54,23 eurot ja 14.10.2025 osamakse summas 54,23 eurot. Eelnevast tulenevalt on kostja viivituses enama kui kolme järjestikuse osamaksega. Kostja on lepingust tuleneva kohustuse katteks teinud makseid kokku 834,83 euro ulatuses. Hageja edastas 16.09.2025 kostja e-postile lepingu ülesütlemise hoiatuse, millega andis ka 30 päevase täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks, kuid kostja rohkem ühtegi makset ei teinud. Seetõttu edastas hageja 16.10.2025 kuupäeval kostja samale e-posti aadressile lepingu ülesütlemise avalduse.
6.Kostjal on tasumata B Secure teenuse eest 16.06.2025, 14.07.2025, 14.08.2025 ja 15.09.2025 väljastatud arved igaüks 19,99 eurot. Kostjal on tasumata lisaks B On Track teenuse arved 3,99 eurot 16.06.2025, 14.07.2025, 14.08.2025 ja 15.09.2025 ning B Secure+ teenuse arved 10 eurot 16.06.2025, 14.07.2025, 14.08.2025 ja 15.09.2025. Kostjal on
tasumata arved kokku summas 194,89 eurot, mis hõlmasid lisateenuseid, sissenõudmiskulusid ja maksehäire teate avaldamise kulusid. Kostja saatis mitu meeldetuletuskirja ja on esitanud arve neist ühe eest. Hageja nõuab kostjalt põhiosa 1724,37 eurot, intressi 182,16 eurot, tasumata arvete eest 194,89 eurot, haldustasu 25,72 eurot, viivist 396,01 eurot lepingujärgses määras 31,49% ning edasiulatuvat viivist lepingujärgses määras 31,49% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
7.Lepingu nr XXX sõlmimisel tuvastas hageja pangakonto väljavõtte alusel, et kostja sissetulek on 1494,44 eurot ja igakuised kohustused 734,57 eurot. Hageja arvestas kostja elamiskuludeks 448 eurot. Hageja arvestas kostja igakuiseks vabaks rahaks muude kulutuste tarbeks 238,42 eurot. Hageja kontrollis ka maksehäirete registreid ja Rahvastikuregistrit.
8.Kostja jättis täielikult tasumata 14.07.2025 osamakse summas 46,89 eurot, 13.08.2025 osamakse summas 46,89 eurot, 15.09.2025 osamakse summas 46,88 eurot ja 14.10.2025 osamakse summas 46,88 eurot. Kostja on lepingust tuleneva kohustuse katteks teinud makseid kokku 638,98 euro ulatuses. Hageja nõuab kostjalt põhiosa 1910,7 eurot, intressi 140,13 eurot, haldustasu 28,56 eurot, viivist 274,6 eurot lepingujärgses määras 21,9% ja edasiulatuvat viivist lepingujärgses määras 21,9% alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus lahendab käesoleva tsiviilasja kirjalikus menetluses lähtudes TsMS § 404 lg 1, mille kohaselt võib kohus varaliselt hinnatava hagi asjas määrata kirjaliku menetluse, kui hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 4500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 8000 eurole. Kuna kostjale on dokumendid kätte toimetatud AT kaudu ja kostja pole hagile vastanud ning hagejalt on kohus juba täiendavaid selgitusi küsinud, siis kõik avaldused ja dokumendid, mida pooled on pidanud vajalikuks esitada, on juba esitatud. Seega menetlusökonoomiat arvestades (TsMS § 2) ei oleks mõistlik määrata veel täiendavat avalduste ja dokumentide esitamise tähtpäeva, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aega ning sellest eraldi menetlusosalisi informeerida.
10.Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
11.Hagi kohaselt sõlmisid Bondora AS ja L K 18.05.2024 krediidilepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu 1913 eurot (dtl 103). Kostja kohustus tegema tagasimakseid perioodil 13.06.2024-14.05.2029, kokku lepitud intressimäär oli 31,49% aastas, haldustasu 4% aastas ja lepingutasu 113 eurot (dtl 103). Lisaks sõlmisid Bondora AS ja L K 26.07.2024 krediidilepingu nr XXX, mille alusel sai kostja krediiti 2126 eurot, mille puhul kohustus kostja tagasimakseid tegema perioodil 13.08.2024-13.07.2029, lepingu intressimäär oli 21,9% aastas, haldustasu määr 4% aastas ja lepingutasu 126 eurot (dtl 117).
12.Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt ei ole kostja kõiki osamakseid tasunud. Kostja oli lepingu nr XXX alusel tagasimakseid kokku teinud summas 834,83 eurot ja lepingu nr XXX alusel tegi kostja tagasimakseid kokku summas 638,98 eurot. Hageja nõuab käesoleval juhul kostjalt lepingust tulenevate kohustuste täitmist.
13.Kohtu hinnangul vastavad kostja ja Bondora AS sõlmitud krediidilepingud nr XXX ja nr XXX tarbijakrediidilepingu tunnustele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja kohustus tasuma lepingus nr XXX kohaselt tasuma 60 osamakset väärtuses keskmiselt 70,03 eurot (dtl 138140). Lepingu nr XXX kohaselt kohustus kostja tasuma 60 osamakset keskmiselt 65,69 euro
suuruses (dtl 141-143). Mõlema lepingu osamaksed sisaldasid lisaks põhiosale ka igakuist intressi, seega oli tegemist tarbijakrediidilepingutega.
14.Hageja põhivõlgnevuse, intressi, haldustasu, sissenõudmiskulude, teenuse eest tasumise ja viivise nõuded võiksid kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel ja edasiulatuva viivise nõue TsMS § 367 alusel. Maksehäire teate avaldamise kulu võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 115 alusel. Põhivõlgnevuse, intressi, haldustasu, sissenõudmiskulude, teenuse eest tasumise ja viivise nõude rahuldamiseks peavad esinema järgmised eeldused: kehtiv leping, lepingus sisalduv kokkulepe põhivõlgnevuse, intressi, haldustasu, sissenõudmiskulude, teenuse eest tasumise ja viivise maksmiseks (hagis nõutud määras ja ulatuses), kostja poolne lepingu rikkumine, kostja vastutus rikkumise eest, hagis nõutud ulatuses täitmist välistavate kostja vastuväidete puudumine või nende alusetus.
15.Vastavalt krediidilepingule nr XXX on krediidi kulukuse määr 48,45% aastas (dtl 103). Eesti Panga poolt avaldatud keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 2024. aasta mais (18.05.2024 lepingu sõlmimisel) oli 17,36%, seega ei ületa lepingu krediidikulukuse määr Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning tarbijakrediidileping on kehtiv. Krediidilepingu nr XXX sõlmimisel oli krediidi kulukuse määr 35,54% (dtl 117). Eesti Panga poolt avaldatud keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 2024. aasta juulis (26.07.2024 lepingu sõlmimisel) oli 16,65%, seega ei ületa lepingu krediidikulukuse määr Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning tarbijakrediidileping on kehtiv.
16.Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). Selleks ei pea tarbija esitama menetluses vastavat vastuväidet või seda sisustama. Seega kontrollib kohus järgnevalt, kas krediidiandja on järginud kostjaga lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
17.Mõlema lepingu sõlmimise ajal (18.05.2024 ja 26.07.2024) kehtinud ja praegu kehtiva VÕS § 4034 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 järgi krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
18.Vastavalt VÕS § 4034 lõikele 13 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. Lepingu nr XXX kohta esitas hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks kohtule kostja
esitatud pangakonto väljavõtte (dtl 245-298), maksehäirete registrite väljavõtted (dtl 299-301) ja Rahvastikuregistri väljavõtte (dtl 302). Hageja tuvastas pangakonto väljavõtte alusel, et kostja igakuine sissetulek on 1283,79 eurot ja igakuised kohustused on 640,19 eurot. Hageja tuvastas, et kostjal puuduvad maksehäired ja ülalpeetavad.
19.Lepingu nr XXX vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta esitas hageja kohtule kostja esitatud pangakonto väljavõtte (dtl 319-336), maksehäirete registri väljavõtte (dtl 337-339), Rahvastikuregistri väljavõtte (dtl 340). Pangakonto väljavõtte alusel tuvastas hageja, et kostja sissetulek on 1494,44 eurot ja kohustused on 734,57 eurot.
20.Kohus märgib, et oluline on enne tarbijale krediidilepingu sõlmimist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Andmete kogumise eesmärk on hinnata laenusaaja krediidivõimelisust. Hageja omandas teabe kostja sissetulekute ja finantskohustuste kohta, kuid pole neid kogumis hinnanud. Riigikohus on väljendanud seisukohta, mille kohaselt peab krediidivõimelisust hindama selleks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust tasuda vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 22). Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostjal olid erinevates krediidiasutustes laenukohustused, nende igakuised maksed moodustasid mõlema lepingu sõlmimisel peaaegu poole kostja sissetulekust. Kohtu hinnangul oleks nimetatud asjaolu nõudnud krediidiandja kõrgendatud tähelepanu ning sisulist hinnangut kostja krediidivõimelisusele.
21.Hageja ei teinud nõuetekohaselt kindlaks kostja majapidamiskulusid. Krediidivõimelisuse igakülgseks hindamiseks peab krediidiandja omandama teabe laenusaaja regulaarsete majapidamiskulude, nagu üür, kommunaalkulud, elekter, kulud sidevahenditele, toidule jne kohta. Hageja arvestas lepingu nr XXX sõlmimisel, et kostja elamiskuludeks on 420 eurot ja lepingu nr XXX elamiskuludeks 448 eurot. Hageja ei ole põhjendanud, mille alusel arvestas hageja just neid summasid kostja elamiskuludeks ning miks hageja hinnangul kostjale nendest summadest piisas. Kohtu hinnangul nähtub esitatud asjaoludest ja tõenditest, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet – kostja varalist seisundit ega kohustusi nõuetekohaselt kindlaks ei tehtud. Järelikult ei oleks krediidiandja VÕS § 403 4 lg 6 kohaselt tohtinud kostjaga praeguse vaidluse esemeks olevaid krediidilepinguid sõlmida.
22.Vaidlusaluse lepingu sõlmimisel kehtinud VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas. Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest. Eelnevat ei kohaldata juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud vajaliku teabe esitamata või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Praegusel juhul ei ole hageja tuginenud asjaolule, et kostja oleks teadlikult valeandmeid esitanud. Asja materjalides puuduvad tõendid, millest nähtuks, kas ja millist teavet on krediidiandja kostjalt täiendavalt küsinud. Kuivõrd VÕS § 4034 lg 7 alusel kohaldatakse lepingujärgse intressi asemel seadusjärgset intressimäära, siis laieneb antud säte ka viivisele. Ehk käesolevas vaidluses kohaldub mõlemale lepingule VÕS § 113 lg 1 tulenev seadusjärgne viivisemäär.
23.Hageja on hagiavalduses esitanud krediidilepingu nr XXX ümberarvestuse. Ümberarvestuse kohaselt oli kostja jätnud tasumata 13.06.2025 osamakse summas 52,56 eurot, 14.07.2025 osamakse summas 54,23 eurot, 14.08.2025 osamakse summas 54,23 eurot,
15.09.2025 osamakse summas 54,23 eurot ja 14.10.2025 osamakse summas 54,23 eurot. Hageja edastas 16.09.2025 kostja e-postile lepingu ülesütlemise hoiatuse, millega andis 30 päevase täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks (dtl 186-188). Kostja võlgnevust ei tasunud ning hageja edastas 16.10.2025 kostja e-posti aadressile lepingu ülesütlemise avalduse (dtl 190-193). Kohtu hinnangul on ülesütlemisel järgitud VÕS §-i 416 ning leping on kehtivalt üles öeldud. Kostja pole lepingu ülesütlemisele vastu vaielnud Seega on muutunud kogu nõue sissenõutavaks.
24.Ümberarvestuse kohaselt on kostjal veel tasumata põhivõlgnevus 965,17 eurot. Hageja arvestas viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt 965,17 eurot 17.10.2025-09.06.2026, mille kohaselt on sissenõutavaks muutunud viivis kokku 63,34 eurot (dtl 315). Kohus mõistab välja ka viivise krediidilepingu nr XXX põhivõlgnevuselt 965,17 eurot alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 10.06.2026 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
25.Hageja esitas ka krediidilepingu nr XXX ümberarvestuse, mille kohaselt on kostjal põhivõlgnevus 1361,02 eurot. Kostja oli jätnud tasumata 13.06.2025 osamakse tasumata osas summas 46,70 eurot, 14.07.2025 osamakse summas 46,89 eurot, 14.08.2025 osamakse summas 46,89 eurot, 15.09.2025 osamakse summas 46,88 eurot ning 14.10.2025 osamakse summas 46,88 eurot. Hageja edastas 16.09.2025 kostja e-postile lepingu ülesütlemise hoiatuse, millega andis 30 päevase täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks (dtl 186-188). Kostja võlgnevust ei tasunud ning hageja edastas 16.10.2025 kostja e-posti aadressile lepingu ülesütlemise avalduse (dtl 190-193). Ülesütlemisel on järgitud VÕS §-i 416 ning leping on kehtivalt üles öeldud. Seega on muutunud kogu nõue sissenõutavaks.
26.Hageja on esitanud ka viivisearvestuse seadusjärgses määras. Hageja on viivist arvestanud alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 17.10.2025 kuni hagi esitamiseni 09.06.2026 võlgnetavalt krediidisummalt (1361,02) kokku 89,32 eurot (dtl 346). Kohus mõistab välja ka edasiulatuva viivise krediidilepingu nr XXX põhivõlgnevuselt 1361,02 eurot alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 10.06.2026 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
27.Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist. Hageja selgitas hagiavalduse tekstis, et esitab arve üksnes ühe meeldetuletuskirja eest, kuid kogusummasse on hageja arvestanud kaks meeldetuletuskirja (dtl 304). Kohus selgitab, et VÕS § 1132 lõige 1 ei ole seadustatud hinnakiri, vaid piirmäär sissenõudmiskulude hüvitisele. Võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõude eeldusena peab hageja esile tooma meeldetuletuskirjade saatmise asjaolud (millal, millisel viisil, kuhu ja kellele teade saadeti) ning kas ja milline oli pooltevaheline kokkulepe sissenõudmiskulude hüvitamise osas. Kui poolte vahel puudus kokkulepe sissenõudmiskulude hüvitamiseks, tuleb hagejal tõendada kahju tekkimine ja selle ulatus. Nõude rahuldamiseks ei piisa üksnes viitest VÕS § 1132 lõikele ega üldsõnalisest kirjeldusest tehtud toimingute kohta. Kohtule ei ole esitatud nimetatud meeldetuletuskirju või viidatud mis konkreetse kohustuse täitmisega seoses neid esitati. Hageja pole ka selgitanud, mis viisil kostjale meeldetuletuskirjad edastati. Seega jätab kohus rahuldamata hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõude.
28.Hageja selgitas hagiavalduses, et kostjal on tasumata arved kogusummas 194,89 eurot, mis hõlmasid lisateenuseid, sissenõudmiskulusid ja maksehäire teate avaldamise kulusid, mille tasumist on hagejal õigus nõuda VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 128 lg 3 järgi.
29.Hageja ja kostja sõlmisid hagi kohaselt B Secure teenuselepingu (dtl 177-179), B On Track teenuselepingu (dtl 180-181) ja B Secure+ teenuselepingu (dtl 182-185). Hageja esitas arvetest hageja arvutisüsteemi väljavõtte. Kohus märgib, et hageja esitatud dokumendist (dtl 304) ei ole võimalik tuvastada arvete seost kostjaga või hagis märgitud lepingutega.
Arusaamatuks jääb ka, mil viisil on arved isikule edastatud. Seetõttu jätab kohus teenuselepingute eest esitatud arvete tasumise nõuded rahuldamata.
30.Hageja soovib ka maksehäire teate avaldamise kulu hüvitamist. Hageja ei ole esitanud kohtule nimetatud teadet, ega kulu tekkimise tõendit. Hageja esitas tõendina arvutisüsteemi väljavõtte, millest ei nähtu seost kostjaga (dtl 304). Kohtu hinnangul ei ole tõendatud nimetatud kulu tekkimine ja selle seos kostjaga, mistõttu jääb nõue rahuldamata.
31.Eespool toodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt välja krediidilepingult nr XXX põhivõlgnevuse summas 965,17 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 63,34 eurot ja edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisele järgnevast 10.06.2026 päevast kuni võlgnevuse kohase täitmiseni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja krediidilepingu nr XXX põhivõlgnevuse summas 1361,02 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 89,32 eurot ning põhivõlgnevustelt edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 10.06.2026 kuni võlgnevuse kohase täitmiseni. Muus osas jääb hagi rahuldamata.
32.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 46% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud 54% ulatuses hageja ja 46% ulatuses kostja kanda.
33.Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt riigilõivu 595 eurot ja hageja õigusabikulud 175,20 eurot, kokku 770,2 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 595 eurot.
34.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja ajakulu oli 3 t 39 minutit ning tunnihind oli 48 eurot. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja kulud põhjendatud, Hageja menetluskulud kuuluvad hüvitamisele ilma käibemaksuta. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu 770,2 (595 + 175,2) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 354,3 eurot (s.o 770,2-st eurost 46%) ning menetluskuludelt (354,3 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
35.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.