Hageja: PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910; asukoht Ahtri tn 6, 10151 Tallinn), volitatud esindaja D K (epost: xxx); Kostja: K S (isikukood xxx; registreeritud elukoht xxx; tegelik elu- või viibimiskoht xxx).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt K S hageja PLACET GROUP OÜ kasuks välja laenu põhiosa võlgnevus 1459,85 eurot, intress 25,83 eurot ja viivis võlgnevuselt 1459,85 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 03.04.2025 kuni põhivõla (1459,85 eurot) tasumiseni.
3.Jätta rahuldamata hageja nõue mõista kostjalt välja põhivõlg 29,55 eurot, intress 240,40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 15,01 eurot, võla sissenõudmiskulu 10 eurot ja seadusjärgne viivis käesoleva resolutsiooni p-s 2 ületavas osas.
4.Toimetada tagaseljaotsus kostjale K S avalikult kätte. Otsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
5.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta menetluskulud 83% ulatuses kostja ja 17% ulatuses hageja kanda.
2.Mõista kostjalt K Slt hageja PLACET GROUP OÜ kasuks välja menetluskulud summas 363,54 eurot.
2-25-104314 Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda riigilõivu Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Luminor Bank EE221700017003510302, LHV Pank - EE567700771003819792. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue
1.Hageja palub kostjalt välja mõista krediidikonto lepingust XXX tulenev võlgnevus põhiosas 1489,40 eurot, intress 266,23 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 15,01 eurot (põhinõudelt 1489,40 eurot) ning 10 eurot võla sissenõudmiskulusid. Lisaks edasiulatuv viivis alates 03.04.2025 põhinõude 1489,40 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.Hagi asjaolude kohaselt pooled sõlmisid 30.07.2024 krediidikonto lepingu nr XXX, mille alusel võimaldati kostjale laenulimiiti 1500 eurot. 31.07.2024 sõlmiti krediidikonto lepingu XXX muutmise kokkuleppe, mille alusel suurendati laenulimiiti 1800 euroni. Placet Group OÜ poolt pakutavate krediidikonto lepingute puhul on tegemist tähtajatute tarbijakrediidilepingutega mille alusel väljastatud krediidilimiit on korduvkasutatav ning igakuiselt kuulub tasumisele minimaalne osamakse vastavalt krediidikonto lepingu põhitingimustele. Vastavalt krediidikonto lepingu nr XXX põhitingimustele oli kostja minimaalse igakuise tagasimakse suurus vabalt valitav, kuid mitte vähem kui 10% kasutatud krediidilimiidi summast. Lepingu krediidi kulukuse aastamäär on 47%, aastane intressimäär 39,24% ja viivisemäär päevas 0,021%. Vastavalt krediidikonto nr XXX 31.07.2024 lepingu muutmise kokkuleppele oli lepingu krediidi kulukuse aastamäär 47%, intressimäär 39,25%.
3.Kostja on enne krediidikonto lepingu XXX sõlmimist 30.07.2024 esitanud PLACET Group OÜ-le Swedbank konto väljavõtte XXX perioodiga 01.02.2024-30.07.2024 ja Swedbank konto väljavõtte XXX perioodiga 01.02.2024-30.07.2024. Swedbank väljavõtte (XXX) analüüsimisel ei tuvastanud hageja kostja sissetulekut ja finantskohustusi. Swedbank konto väljavõtte XXX analüüsimisel oli tuvastatud kostja sissetulek: veebruar 2024 – 1080,65 eurot; märts 2024 –
2-25-104314 986,45 eurot; aprill 2024 – 1008,04 eurot; mai 2024 – 1053,93 eurot; juuni 2024 – 1141,57 eurot; juuli 2024 – 947,63 eurot. Kokku laekus kostjale Swedbank konto väljavõtte XXX kohaselt aprillist kuni juulini sissetulekuna 4151,17 eurot ehk keskmiselt 4 kuu vältel 1037,79 eurot.
4.Kuna kostja Swedbanki väljavõtte (XXX) analüüsimisel tuvastati finantskohustused xxx, xxx ja xxx, kuid kostja ei ole nendele laenuandjatele veel tagasimakseid teinud, täpsustas hageja kostjalt nende finantskohustuste kuumaksete summasid. Kostja märkis, et xxx laenu kuumakse on 50 eurot, xxx AS laenu kuumakse 100 eurot ja xxx AS laenu kuumakse 30 eurot. Seetõttu võeti arvesse järgmised kostja finantskohustused: xx laenu kuumakse 50 eurot, xxx AS laenu kuumakse 100 eurot ja xxx AS laenu kuumakse 30 eurot. xxx väljavõtte XXX perioodiga (01.02.2024-30.07.2024) analüüsimisel on tuvastatud kostja finantskohustused: xxx laenu kuumakse 136,64 eurot, xxx AS laenu kuumakse 59,39 eurot. Kokku oli tuvastatud kostja finantskohustused summas 376,03 eurot. Kostjal puudusid varasemad ja kehtivad maksehäired. Kostjal puudusid maksuvõlgnevused. 30.07.2024 teostati päring Maksu- ja Tolliametile, mille tulemusena hageja tuvastas, et kostja nelja kuu keskmine sissetulek (märtsist 2024 - juunini 2024) on 1 043,87 eurot. Samuti teostati päring rahvastikuregistrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostjal ei ole ülalpeetavaid. Lisaks teostati 30.07.2024 päringu Ametlike Teadaannete registrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostja kohta puuduvad ametlikud teadaanded. Taotleva krediidikonto XXX osamakse oli 150 eurot. Krediidiandja arvestas ka kostja kuludeks igakuised majapidamiskulud summas 370 eurot.
5.Kostja krediidivõimekuse arvutus krediidikonto lepingu XXX sõlmimisel oli: 1043,87 eurot (sissetulek) – 376,03 eurot (finantskohustused) – 370 eurot (majapidamiskulud) – 150 eurot (taotleva krediidikonto XXX osamakse) = 147,84 eurot. See tähendab kostja krediidivõimekuse kontroll kinnitas kostja krediidivõimelisust igakuise reserviga 147,84 eurot. Kostja krediidivõimekuse arvutus krediidikonto lepingu XXX muutmise kokkuleppe sõlmimisel oli 1043,87 eurot (sissetulek) – 376,03 eurot (finantskohustused) – 370 eurot (majapidamiskulud) – 180 eurot (taotleva krediidikonto XXX osamakse) = 117,84 eurot. See tähendab kostja krediidivõimekuse kontroll kinnitas kostja krediidivõimelisust igakuise reserviga 117,84 eurot.
6.Krediidikonto lepingu XXX alusel teostas PLACET GROUP OÜ kostjale väljamakseid summas kokku 1800 eurot. Kostja teostas tagasimakse 04.09.2024 summas 347,76 eurot. Teostatud maksest luges hageja tasutuks 310,60 euro ulatuses põhiosa, 31,40 euro ulatuses intressi, 0,76 euro ulatuses viivise ning 5 euro ulatuses meeldetuletused. Krediidilepingu XXX alusel oli kostja viivituses oktoobri, novembri, detsembri ja jaanuarikuu osamaksetega, mida hageja pidas ülesütlemise aluseks. Kostjale oli edastatud lepingu ülesütlemise hoiatus 15. detsembril 2024, milles kostjale oli antud täiendav tähtaeg (14 päeva) kuni 29.12.2024 võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja lepingu 13.02.2025 üles.
Kohtu põhjendused
7.Kostja sai 08.12.2025 menetlusse võtmise määruse ja hagi kätte 25.01.2026 väljaande Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ei ole. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole
2-25-104314 tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata (TsMS § 407 lg 6). Ringkonnakohus on selgitanud, et kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul TsMS § 407 lg 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata (vt TlnRngK nr 2-22-145432, p 23).
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Pooled sõlmisid 30.07.2024 krediidikonto lepingu nr XXX, mille alusel võimaldati kostjale laenulimiiti 1500 eurot (dtl 51). Pooled sõlmisid 31.07.2024 krediidikonto lepingu XXX muutmise kokkuleppe, mille alusel suurendati laenulimiiti 1800 euroni (dtl 53). Kostja pidi tegema tagasimakseid iga kuu 15. kuupäevaks (dtl 51, 53). Laenusummalt tuli tasuda intressi. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.
9.Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2024 krediidiasutuste eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,65%. VÕS § 406 2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenude väljastamise ajal oli seega vastavalt 3 x 16,65%= 49,95%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli 47% aastas, mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
10.VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
11.Hageja saatis 15.12.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ning andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 29.12.2024 (dtl 229). Hageja ütles kostjaga sõlmitud lepingu erakorraliselt üles 13.02.2025 (dtl 231). Hagi kohaselt on kostjal tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.
12.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
2-25-104314
13.Hageja esitas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks kohtule kostja pangakonto väljavõtted (dtl 79-217). Kostja Swedbank konto väljavõttelt XXX nähtub, et kostja võttis vahetult enne hagejaga tarbijakrediidilepingu sõlmimist laenu xxx AS ́lt, xxx AS ́lt ja xxx AS ́lt kogusummas 11 453,58 eurot (dtl 207-217). Samuti nähtub nii kostja pangakontolt kui hagi asjaoludest, et kostjal juba esines kehtiv laenuleping xxx AS ́ga igakuise maksega 59,39 eurot ja xxx AS ́ga igakuise maksega 136,64 eurot (dtl 199, 196). Arvestades kostja keskmist sissetulekut ligikaudu 1040 eurot ja eelnevalt võetud laenude mahtu, oli vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalik kindlaks teha kostja täpsed igakuised finantskohustused enne kostjale uue laenu võimaldamist igakuise maksega 180 eurot. Selleks tuli küsida kostjalt nt laenulepingute esitamist. Samuti oli oluline kindlaks teha kostja tegelikud majapidamiskulud, mitte kohaldada üldkohaldatava määrana 370 eurot, milline summa eelduslikult hõlmas endas nii kommunaalmakseid, kulusid toidule, transpordile jmt. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja oleks küsinud ja kontrollinud andmeid selle kohta, kus kostja elab ning kes eluasemekulusid kannab. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel oli tõsiseks ohumärgiks, et kostja võttis enne hagejale laenutaotluse esitamist ulatuslikult muid kiirlaene ja selleks hetkeks kostjal juba esinesid finantskohustused xxx AS ja xxx AS ees. Kohtule esitatud tõendite pinnalt ei saanud hagejal tekkida veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Kohus on seisukohal, et hageja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
14.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam.
15.Kohtule nähtub, et kostja sai laenu kogusummas 1800 eurot (dtl 225-226, 475) ning hagi kohaselt tegi makse summas 347,76 eurot. Ümberarvestuse kohaselt oli kostja minimaalse igakuise tagasimakse suurus vabalt valitav, kuid mitte väiksem kui 10% kasutatud krediidilimiidi summast. Kostja kasutatud krediidilimiidi summa oli 1800 eurot, millest 10% moodustas 180 eurot. Kostja teostas 04.09.2024 krediidikonto lepingu nr XXX alusel tagasimakse summas 347,76 eurot, mis tähendab, et kostja tasus 2024. aasta augusti ja septembri kuumaksed. Alates oktoobrist 2024 on kostjal tekkinud võlgnevus, st rohkem kui kolme järjestikuse kuumakse ulatuses. Kohus rahuldab hageja ümberarvestuse järgse nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1459,85 eurot, seadusjärgse intressi 25,83 eurot ja seadusjärgse viivise alates hagi esitamisest 03.04.2025 põhinõude 1459,85 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni. Menetluskulude jaotus
16.TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 315 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esindaja tunnitasu 100 eurot on õigusteenuse keskmist hinda arvestades mõistlik. Kohtu hinnangul kõik hageja esindaja tehtud toimingud olid põhjendatud ja vajalikud. Hageja ei ole kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel käibemaksu tagasi arvestada. Seega
2-25-104314 õigusabikulud on põhjendatud ilma käibemaksuta summas 123 eurot. Kokku on põhjendatud menetluskulud summas 315+123 = 438 eurot.
17.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul hagi rahuldatakse ligikaudu 83% ulatuses. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 363,54 eurot (83% summalt 438 eurot).
18.Käesoleva tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluses menetluskulusid kandnud, mistõttu puudub kohtul alus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.
19.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.