I.J hagi NUNNE 18 OÜ, H.J-i, V.U ja W.J-i vastu võlgnevuse nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25. augusti 2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
W.J-i apellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
13 690 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja I.J (isikukood XXX), lepinguline esindaja esindajad ringkonnakohtus Lia Niitaru Kostja W.J (isikukood XXX ), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaisa Lumiste Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 25. augusti 2023 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta W.J-i kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.I.J (hageja) esitas 21.02.2022 Harju Maakohule NUNNE 18 OÜ (kostja I), H.J-i (kostja II), V.U (kostja III) ja W.J-i (kostja IV) vastu hagi. Hagis ja selle täienduses palus hageja mõista kostjatelt solidaarselt välja põhivõlgnevus 10 000 eurot, intressid 1500 eurot ja viivis 2190 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt nimetas kostja I nõukogu, millesse kuulusid kostja II, kostja III ja kostja IV, 08.01.2021 hageja kostja I juhatuse liikmeks. Hageja sõlmis 11.01.2021 kostjaga I laenulepingu, mille kohaselt hageja andis kostjale I laenu 10 000 eurot, intressiga 15% aastas. 10.01.2021 sõlmisid hageja ja kostjad II, III ja IV käenduslepingu, mille järgi kohustusid kostjad II, III ja IV hageja ees vastutama hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingu täitmise eest. Käenduslepingu punkti 1.4 kohaselt on iga käendaja vastutuse maksimumsumma 15 000 eurot.
3.Laenulepingu kohaselt pidi kostja I laenu ja intressid tagastama 10.01.2022. Kostja I ei ole laenu tagastanud ega intressi tasunud. Kostja I soovis laenusummat tasaarvestada kostja I poolt hageja arveldusarvele kantud summaga, kuid see ei ole põhjendatud. Hageja kasutas ülekantud raha nii palkade maksmiseks kui ka kostjale I inventari ostmiseks. Kostja I vastus
4.Kostja I ei tunnistanud hagi ja vaidles sellele vastu. Hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenuleping on tühine. ÄS § 181 lg 3 kohaselt osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. Hageja on esitanud laenulepingu 11. jaanuarist 2021, millele on väidetavalt alla kirjutanud hageja kui laenuandja ning hageja kui kostja I juhatuse liige. Hageja valiti kostja I juhatuse liikmeks 8. jaanuaril 2021. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et sellise laenulepingu sõlmimiseks oleks kostja I osanikud või nõukogu andnud nõusoleku. Samuti ei kuulu laenuvõtmine kostja I igapäevase majandustegevuse hulka.
5.Alternatiivselt, kui kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud, tasaarvestab kosta I hageja nõude kostja I nõudega summas 19 898,20 eurot ÄS § 187 lg 2 alusel või alternatiivselt VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1 alusel.
6.Hageja on rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust, kui on otsustanud kostja I pangakontolt ajaperioodil 11. jaanuar 2021 kuni 23. august 2021 teha õigusliku aluseta makseid summas 19 898,20 eurot hageja isiklikule pangakontole. Hageja otsustas iseseisvalt maksta töötajatele täiendavat töötasu. Kokkulepitust kõrgema tasu maksmise otsustamine eeldab osanike või nõukogu otsust. Sellega on hageja tekitanud kostjale I rahalise kahju summas 19 898,20 eurot. Kui kohus leiab, et hageja ei vastuta ÄS § 187 lg
2 alusel, on kostjal I nõue hageja vastu alusetu rikastumise sätete alusel samas summas, kuna hageja on teinud kostja I kontolt õigusliku aluseta ülekandeid summas 19 898,20 eurot. Kostja II vastus
7.Kostja II vaidles hagile vastu. Hageja küll laenas kostjale I hagis toodud summa, kuid hageja on kostjale I rohkem võlgu. Kostja III vastus
8.Kostja III vaidles hagile vastu. Käenduslepingu p 1.1. sätestab, et lepinguga kohustub käendaja hageja ees vastutama hageja ja kostja I vahel 8. jaanuaril 2021 sõlmitud laenulepingu täitmise eest. Koos hagiavaldusega on aga menetlusse esitatud laenuleping
11.jaanuarist 2021. Sellest laenulepingust tulenevat kohustust ei ole kostja III käendanud.
9.Hageja ja osaühingu vahel sõlmitud laenuleping on tühine ÄS § 181 lg-st 3 tulenevalt. Laenulepingu sõlmimise ajal oli hageja osaühingu juhatuse liige. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et laenulepingu sõlmimiseks oleks osanikud või nõukogu andnud nõusoleku. Samuti ei kuulu laenulepingu sõlmimine osaühingu igapäeva majandustegevuse juurde. Kostja IV vastus
10.Kostja IV vaidles hagile vastu. Kostja IV ei ole käendanud 11. jaanuari 2021 laenulepingust tulenevat kohustust. Käenduslepingu p 1.1. sätestab, et lepinguga kohustub käendaja hageja ees vastutama hageja ja kostja I vahel 8. jaanuaril 2021 sõlmitud laenulepingu täitmise eest.
11.Hageja ja osaühingu vahel sõlmitud laenuleping on tühine ÄS § 181 lg-st 3 tulenevalt. Laenulepingu sõlmimise ajal oli hageja osaühingu juhatuse liige. Hageja ei ole tõendanud, et sellise laenulepingu sõlmimiseks oleks osanikud või nõukogu andnud nõusoleku. Hagejal oli neli nõukogu liiget. Samuti väljub laenulepingu sõlmimine kostja I tavapärase majandustegevuse raamest. Kostja I tasaarvestusavaldus on põhjendatud. Maakohtu otsus ja põhjendused
12.Harju Maakohus rahuldas 25.08.2023 otsusega hagi ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõla 10 000 eurot, intressi 1500 eurot ja viivise 2190 eurot. Menetluskulud jäid solidaarselt kostjate kanda. Maakohus märkis, et määrab menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras.
13.Maakohus tuvastas, et: 11. jaanuaril 2021. a. sõlmis hageja kostjaga I laenulepingu, mille kohaselt hageja andis kostjale I laenu 10 000 eurot, intressiga 15%. Samal päeval kandis hageja kostjale I laenusumma 10 000 eurot. Laenulepingu punkt 2 kohaselt laenuvõtja kohustub laenu ja intressid tagastama hiljemalt 10.01.2022. 8. jaanuaril 2021. a. nimetas kostja I nõukogu, millesse kuulusid kostja II, kostja III ja kostja IV, hageja kostja I juhatuse liikmeks. Hageja juhatuse liikmeks valimise protokoll on allkirjastatud 08.01.2021 kell 20:59:15. Hageja ja kostjad II, III ja IV sõlmisid käenduslepingu, mille järgi kohustusid kostjad II, III ja IV hageja ees vastutama hageja ja kostja I vahel 08.01.2021 sõlmitud laenulepingu täitmise eest.
14.ÄS § 181 lg 3 kohaselt on osaühingu ja juhatuse liikme vahel sõlmitud laenuleping tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. Kohtule esitatud 11. jaanuari 2021 laenulepingule on alla kirjutanud hageja kui laenuandja ning hageja kui osaühingu juhatuse liige. Kohtule esitatud vestlusest nähtub, et kostjad olid teadlikud sellest, et kostjal I oli vajadus võtta laenu ja ainsaks laenuandjaks oli hageja. Nimetatud vestlused toimusid hageja ja kostjate vahel 8. jaanuaril 2021 ning sellel ajal ei olnud hageja veel kostja I juhatus liige. Vestlustest nähtub, et vestluse pidamise ajal oli kostja I juhatuse liikmeks veel X (X) ja vestluses on mainitud, et laenulepingu peaks allkirjastama kostja I esindajana X, kuid X jaoks oli see keeruline (I kd tl 154-155). Kohtule esitatud hageja ja kostjate vahelisest vestluses nähtub, et kostja I rahaline olukord oli väga keeruline ja seetõttu raha saamisega väga kiire (I kd tl 156, 159). Kuna kostja I nõukogu liikmed kostjad II, III ja IV kahtlesid selles, et X on valmis laenulepingut sõlmima, siis tegi kostja III ettepaneku valida hageja kostja I juhatuse liikmeks ning seeläbi lahendada probleem, mis seisnes selles, et puudus isik, kes kostja I poolt oleks laenulepingu allkirjastanud (I kd tlk 157) . Eelnimetatud tõenditest nähtub, et kostja I nõukogu liikmed olid teadlikud ja nõustusid hagejalt laenu võtmisega, samuti olid teadlikud ja nõustusid laenulepingu tingimustega (hageja annab kostjale I laenu summas 10 000 eurot, intressiga 15% aastas). Samuti olid kostjad II, III ja IV käenduslepingu allkirjastamisel teadlikud, et kostja I poolt võetakse laen hagejalt, kes oli valitud kostja I juhatuse liikmeks.
15.ÄS 181 lg 3 eesmärgiks on see, et osaühing ei teeks endaga või endaga seotud isikuga osaühingule kahjuliku tehingut. Käesoleval juhul ei nähtu kohtu ette toodud asjaoludest, et 11.jaanuaril 2021 hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenuleping oleks kostja I jaoks kahjulik. Olukorras, kus kostjad ise on soovinud, et hageja annaks kostjale I laenu ning on pidanud vajalikuks, et hageja oleks valitud kostja I juhatuse liikmeks, ja et hageja allkirjastaks kostja I nimel hageja endaga sõlmitud laenulepingu, on kohtu hinnangul kostjate poolt laenulepingu tühisusele tuginemine vastuolus hea usu põhimõttega.
16.Kostjad II, III ja IV leiavad, et nad ei ole 11. jaanuaril 2021 sõlmitud laenulepingut käendanud, sest käenduslepingus on kirjas, et nad kohustuvad käendama 08.01.2021 sõlmitud laenulepingut.
17.Kohtule esitatud vestlusest nähtub, et hageja ja kostjate vahel toimunud vestluse raames edastas hageja 08.01.2021 kostjatele käenduslepingu allkirjastamiseks (I kd tl 158). Kohus nõustus hagejaga, et sellega on seletatav, miks kannab käendusleping 08.01.2021 kuupäeva. Hageja poolt laenulepingu sõlmimise tingimuseks oli seatud, et kostjad II, III ja IV käendavad hageja poolt kostjale I antud laenu. Hageja on kohtu jaoks usutavalt selgitanud, et kuna äriregistris juhatuse liikme kande tegemine ei toimu koheselt, siis sõlmiti hageja ja kostja I vahel laenulepingu alles 11.01.2021. Kostja II on küll 11.01.2023 kohtuistungil väitnud, et kosja I on sõlminud hagejaga 08.01.2021 laenulepingu, mida väidetavalt kostjad II, III ja IV käendasid ja on lubanud vastava lepingu kohtule esitada, kuid pole seda teinud. Seega on tegemist kostja II poolse paljasõnalise ja tõendamata väitega. Tõendeid kogumis hinnates asus kohus seisukohale, et 08.01.2021 käenduselepingu kohaselt käendavad kostjad II, III ja IV 11.01.2021 laenulepingust tulenevaid kohustusi. Käenduslepingu punkti 1.2 sätestab, et kostjad II, III ja IV vastutavad kostjaga I laenulepingu täitmise eest solidaarselt. Käenduslepingu punkti 1.4 kohaselt on iga käendaja vastutuse maksimumsumma 15000 eurot (II kd tlk 15-17).
18.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingu punkt 2 kohaselt laenuvõtja kohustub laenu ja intressid tagastama hiljemalt 10.01.2022. Vaidlust pole selle üle, et kostja I või keegi käendajatest oleks laenusumma hagejale tagastanud. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et hageja on õigustatud nõudma kostjatelt põhivõlgnevust 10 000 eurot.
19.Laenulepingu punkti 1 kohaselt kohustub laenusaaja maksma intressi 15% aastas maksmata võlaosalt. Kuna laen on kostjale I välja makstud 11.01.2021 ja laenu tagastamise tähtaeg oli 10.01.2022, siis on hagejal õigus nõuda intressi ühe aasta eest. Hageja on arvestanud intressi 1500 eurot. Kohus leidis, et hageja intressinõue on seaduslik ja põhjendatud. Sellest tulenevalt on hageja õigustatud nõudma kostjatelt intressi 1500 eurot.
20.Hageja on esitanud ka viivise nõude. Hageja on oma viivisenõude arvestamisel juhindunud laenulepingu punktist 4, mille kohaselt laenuvõtja poolt laenusumma tagastamistähtaja ületamisel tasub laenuvõtja laenusaajale viivist 0,05% päevas tähtajaks maksmata laenusummalt. Hageja on palunud kostjatelt välja mõista viivise summas 2190 eurot. Hageja on arvestanud viivist ajavahemiku 11.01.2022 - 24.03.2023 eest (II kd tl 14). Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid viivisearvestusele. Kohus leidis, et hageja viivisearvestus on korrektne ning viivisenõue on seaduslik ja põhjendatud. Kohus leidis, et hagejal on õigus nõuda kostjatelt viivist summas 2190 eurot.
21.Juhuks, kui kohus hagi rahuldab, esitas kostja I tasaarvestuse vastuväite. Kostja I väitel on kostjal I hageja vastu nõue summas 19 898,20 eurot. Kostja I leiab, et hageja on rikkunud
juhatuse liikme hoolsuskohustust, kui ta on otsustanud kostja I pangakontolt ajaperioodil 11. jaanuar 2021 kuni 23. august 2021 teha makseid summas 19 898,20 eurot hageja isiklikule pangakontole ja maksnud iseseisvalt töötajatele täiendavat töötasu.
22.Hinnates kohtule esitatud tõendeid asus maakohus seisukohale, et kostja I kontolt hageja kontole makstud raha on kasutatud kostja I majanduskulude kandmiseks, töötajatele palkade maksmiseks, pubi inventari soetamiseks ning ülejäänud osas hageja töötasuks.
23.Maakohus leidis, et hageja ja kostja II (kostja I nõukogu liige ja raamatupidaja) vahel peetud sõnumivestlustest nähtub, et kostja II on andnud hagejale juhiseid ümbrikupalga maksmiseks. Kostja II omas pidevalt ülevaadet kostja I kontolt tehtavatest maksetest, sellest kui palju oli kassas raha ja kuidas kassast võetud raha kasutati. Kostja II andis juhiseid selle kohta, kui palju palka maksti töötajatele ametlikult ja palju anti sularahas. Kostja II kinnitas kõik väljamaksed nii palkadeks kui ka muudeks kuludeks. Eelnimetatud asjaolusid tõendavad ka 17.06.2023 kohtuistungil tunnistaja Y, kes töötas kostja I juures, antud ütlused, mille kohaselt osa palka maksti sularahas ja osa palga maksjaks oli kostja I ja osa palka maksti töötajatele mitteametlikult ning see toimus kostja II teadmisel (II kd tl 210-211).
24.Kostja I on väitnud, et kostja I on alati maksnud töötajatele palka ametlikult. Maakohus leidis, et kohtule esitatud kostja I pangakonto väljavõte ajavahemikust 01.10.2020 kuni 11.01.2023 kinnitab, et kostja I ei ole töötajatele tasunud palka iga kuu. Samuti nähtub pangakonto väljavõttest, et kostja I poolt töötajatele makstud töötasu on märgatavalt väiksem kui on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäär. Samas nähtub kostja I ja töötajate vahel sõlmitud töölepingutest, et kostja I on töötajad võtnud tööle tööajaga 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (II kd tl 183-204). Seega ei saa kostja I poolt töötajatele makstud töötasu selgitada töötajate poolt osalise ajaga töötamisega. Hageja palk oli 1300 eurot (I kd tl 51), hageja oli kostja I juhatuse liige 9 kuud ja pangakonto väljavõttest nähtuvalt vaidlusalusel ajavahemikul on hagejale vaid 1 kord palka makstud summas 283 eurot. Tõendamist pole leidnud, et kostja I oleks mingil muul viisil hagejale palka maksnud.
25.Eeltoodust tulenevalt on leidnud tõendamist, et hageja on kostja I arveldusarvelt hageja kontole kantud raha kasutanud kostja I huvides palkade maksmiseks ja majandamiskulude ees tasumiseks. Seega ei ole tõendamist leidnud, et hageja oleks tekitanud kostjale I kahju. Kostja I kahju hüvitamise nõue ÄS § 187 lg 2 alusel on põhjendamatu.
26.Kostja I on avaldanud, et juhul kui kohus leiab, et hageja ei ole rikkunud juhatuse liikme kohustusi ja ÄS § 187 lg 2 alusel nõue tuleb jätta rahuldamata, siis on kostjal I hageja vastu sama rahasumma nõue VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 alusel. Maakohus on eelnevalt tuvastanud, et perioodil 11. jaanuar 2021 kuni 23. august 2021 kostja I arvelduskontolt hageja kontole kantud raha on hageja kasutanud palkade maksmiseks ja majandamiskulude kandmiseks. Seetõttu ei ole hageja kohtu hinnangul kostja I arvel alusetult rikastanud.
27.Eelnevast tulenevalt asus kohus seisukohale, et kostjal I puudub hageja vastu nõue, mida ta saaks hageja nõudega tasaarvestada. Seega kuulub hagi rahuldamisele.
Apellatsioonkaebus
28.Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse kostja IV, kes palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja IV maakohtu otsuse tühistada menetluskulude jaotuse osas.
29.Kostja IV ei ole käendanud 11.01.2021 laenulepingust tulenevat kohustust. Käenduslepingu kohaselt kohustus kosja IV vastutama 08.01.2021 sõlmitud laenulepingu täitmise eest. Seega ei ole hagejal võimalik kostjalt IV nõuda 11.01.2021 laenulepingu täitmist.
30.11.01.2021 laenuleping on tühine (ÄS § 181 lg 3). Laenu võtmine ei kuulu osaühingu igapäevase majandustegevuse alla. Hageja sõlmis lepingu iseendaga, milleks puudus nõukogu või osanike nõusolek. Kuigi nõukogu liikmed olid nõus laenu võtmisega ning peeti ka läbirääkimis hagejalt laenu võtmiseks, ei tähenda läbirääkimised automaatselt nõustumust hagejalt laenu võtmiseks. Hagejat peeti lihtalt üheks võimaliku laenu allikaks. Tehingu tegemiseks nõukogu kirjalikku kinnitust andnud ei ole. Samuti ei nähtu tõenditest, et nõukogu liikmed oleksid olnud nõus laenulepingu tingimustega. Lisaks oli sel ajal osaühingul 4 nõukogu liiget, kellest üks ehk Q vestluses ei osalenud.
31.Laenulepingu tühisust kinnitab ka sõnumivestlus, millest järeldub, et hageja on vaidlusaluse 10 000 euro näol teinud osaühingusse hoopis investeeringu. Kui leida, et vaidlusalune laenuleping on kehtiv, siis järeldub 14.06.2021 sõnumivestlusest, et 14.06.2021 seisuga on 10 000 euro suurusest laenust tasumata 1500 eurot.
32.Kostja I tasaarvestusavaldus on põhjendatud. Hagejal puudus õiguslik alus kostja I kontolt enda kontole ülekannete tegemiseks ja töötajatele kokkulepitust kõrgema tasu maksmiseks. See eeldanuks osanike või nõukogu kirjalikku otsust. Hageja on rikkunud hoolsuskohustust ja tekitanud kostjale I kahju. Alternatiivselt on hageja alusetult rikastunud, kuna tal puudus enda kontole ülekannete tegemiseks õiguslik alus.
33.Kui kohus jätab hageja nõude osas maakohtu otsuse muutmata, siis palub kostja IV muuta menetluskulude jaotust. Alates 24. märtsust 2023 on maakohtus menetluse kese olnud peamiselt kostja I esitatud tasaarvestuse küsimusel ja sellega seonduvatel kostjate I ja II vastuväidetel. Seega on kostjad osalenud menetluses oluliselt erinevas ulatuses ning palju kulusid on tekkinud kostjate I-II taotlustest tulenevalt. Sellest tulenevalt on ebaõige jätta hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda, vaid hageja menetluskulud tuleks alates
24.märtsist 2023 jätta solidaarselt kostjate I ja II kanda.
Vastus apellatsioonkaebusele
34.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
35.Kostjad I ja II esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, kuid selle menetlusse võtmisest ringkonnakohus keeldus 16.07.2024 määrusega. Kostja III apellatsioonkaebust ei esitanud. Ringkonnakohtu menetluses on kostja IV apellatsioonkaebus. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust vaidlustatud osas (TsMS § 651 lg 1), s.o osas, milles hagi kostja IV vastu rahuldati. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Kaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
36.Maakohus tuvastas, et hageja ja kostja I sõlmisid 11.01.2021 laenulepingu, millega hageja andis kostjale I 10 000 eurot laenu, tähtajaga 10.01.2022, intressiga 15 % aastas. Samuti tuvastas maakohus, et laenulepingu sõlmimise ajal oli hageja kostja I juhatuse liige ja esindas lepingu sõlmimisel kostjat I. Kostja IV apellatsioonkaebuse kohaselt on 11.01.2021 laenuleping tühine, kuna selleks puudus nõukogu või osanike nõusolek. ÄS § 181 lg 3 sätestab, et osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. Riigikohus on 22.11.2019 otsuses tsiviilasjas 2-17-1725 (p 15.2) selgitanud, et osanike nõusoleku kindlakstegemisel ÄS § 181 lg 3 järgi ei ole tingimata vajalik, et osanike nõusolek peaks olema antud osanike otsuse vormis, see võib olla antud ka iseseisvate kirjalike tahteavaldustena.
37.Hageja ei ole vaidlustanud kostja IV väidet, et laenu võtmist summas 10 000 eurot ei saa käsitleda osaühingu igapäevase majandustegevusena. Kostja IV on seisukohal, et nõukogu ei ole andnud nõusolekut hagejaga laenulepingu sõlmimiseks. Ringkonnakohus märgib, et tsiviilasjast nähtuvalt on kostja I nõukogu võtnud 23.11.2020 koosolekul vastu otsuse võtta laenu 10 000 eurot ja andnud juhatusele ülesande see laen hankida (II kd tl 22). Seega on nimetatud otsusega otsustatud laenu võtmist summas 10 000 eurot, kuid mitte laenulepingu sõlmimist hagejaga. Kostjal I oli laenulepingu sõlmimise ajal neli nõukogu liiget. Lisaks kostjatele II-IV ka Q (I kd tl 180). Tsiviilasjast nähtuvalt ei osalenud Q 05.01.2021 - 08.01.2021 laenu võtmisega seonduvas sõnumivestluses ega sõlminud ka käenduslepingut. Seega ei ole kostja I nõukogu otsustanud laenulepingu sõlmimist hagejaga ning üks nõukogu liikmetest (Q) ei ole andnud ka iseseisvat kirjalikku nõusolekut vaidlusaluse laenulepingu sõlmimiseks.
Siiski nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et kostja IV ei saa hea usu põhimõttest tulenevalt laenulepingu tühisusele tugineda. TsÜS § 138 lg 1 sätestab, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Vastavalt VÕS § 6 lg-le 2 ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Käesoleval juhul on kostja I nõukogu võtnud 23.11.2020 koosolekul vastu otsuse võtta laenu 10 000 eurot. Hageja ja kostjate II-IV vahelisest sõnumivestlusest 05.01.2021 08.01.2021 järeldub, et: kostja I majanduslik olukord oli keeruline, kostjad II-IV soovisid, et kostja I võtab hagejalt laenu ning laenu oli vaja kiiresti; vestluses osalejad kahtlesid, et sõnumivestluse ajal veel juhatuse liikmeks olnud X nõustub kostja I nimel hagejaga laenulepingut sõlmima; laenulepingu sõlmimiseks hagejaga valiti hageja kostja I juhatuse liikmeks; kostjad II-IV olid teadlikud laenu summast (10 000 eurot) ja intressi suurusest (15 % aastas) (I kd tl 154-159). Kostjad II-IV allkirjastasid 08.01.2021-10.01.2021 digitaalselt käenduslepingu, millega käendasid kostja I poolt hagejalt võetavat laenu, millest omakorda järeldub kostjate II-IV allkirjastatud nõusolek hageja ja kostja I vahel laenulepingu sõlmimiseks. Kolleegiumi hinnangul on sellises olukorras kostja IV poolt laenulepingu tühisusele tuginemine vastuolus hea usu põhimõttega ja seega lubamatu.
38.Kostja IV on apellatsioonkaebuses seisukohal, et ta ei ole käendanud 11.01.2021 sõlmitud laenulepingu täitmist. Ringkonnakohus ei nõustu sellega. Kostjad II-IV on perioodil 08.01.2021 kuni 10.01.2021 allkirjastanud käenduslepingu, millega nad kohustuvad vastutama hageja ja kostja I vahel 08.01.2021 sõlmitud laenulepingu täitmise eest (II kd tl 15-17) Iga käendaja vastutuse maksimumsumma on 15 000 eurot. Tõendatud ei ole, et hageja ja kostja I vahel oleks sõlmitud muid laenulepinguid peale 11.01.2021 laenulepingu. Asjaolu, et hageja ja kostja I vaheline laenuleping vormistati pärast käenduslepingu sõlmimist, ei oma määravat tähtsust. Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud maakohtu seisukoht, et käenduslepingu poolte tahteks oli käendada laenukohustust, mis on kajastatud 11.01.2021 laenulepingus.
39.Kostja IV leiab, et 10.02.2021 sõnumivestlusest saab järeldada, et 10 000 euro näol oli tegemist investeeringuga, mitte laenuga. 10.02.2021 sõnumivestluses on hageja avaldanud, et „ja siis see mis ma olen investeerinud jääks sisse“ (dtl 921). Ringkonnakohtu hinnangul jääb vestlusest ebaselgeks, millisest investeeringust jutt käib, ja selle lause pinnalt ei saa teha järeldust, et 11.01.2021 sõlmitud lepingu puhul ei ole tegemist laenulepinguga, vaid hageja investeeringuga kostjasse I.
40.Kostja IV on seisukohal, et 14.06.2021 sõnumivestlusest nähtub, et 14.06.2021 seisuga oli laenust tagastamata üksnes 1500 eurot, kuna kostja II küsimusele võla kohta, on hageja vastanud, et „1500 + eelmise kuu palk“ (dtl 654). Ringkonnakohus on seisukohal, et sellest vestlusest ei ole võimalik järeldada, et jutt käib 11.01.2021 laenulepingust. Lisaks ei ole kostja IV selgitanud, millal on 11.01.2021 lepingu järgne laen muus osas tagastatud
ning ei ole tagastamist ka tõendanud. Seega on tõendamata kostja IV väide, et 14.06.2021 seisuga oli 11.01.2021 lepingu järgne laen 1500 eurot ületavas osas tagastatud.
41.Ülaltoodust tulenevalt on maakohus põhjendatult leidnud, et hagejal on õigus käenduslepingu alusel nõuda kostjalt IV põhivõla 10 000 eurot, intressi 1500 eurot ja viivise 2190 eurot tasumist.
42.Kostja IV leidis apellatsioonkaebuses, et kostja I tasaarvestas põhjendatult hageja nõude kostja I nõudega summas 19 898,20 eurot (kahju hüvitamise nõue, alternatiivselt alusetu rikastumise nõue) hageja vastu. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et kostjal I puudub hageja vastu tasaarvestatav nõue. Maakohus tuvastas, et hageja kasutas kostjalt I hagejale ülekantud raha kostja I majandamiskulude kandmiseks, töötajatele ning endale töötasu maksmiseks. Kostja IV väited, et hageja poolt töötajatele makstud töötasu on kokkulepitust kõrgem töötasu, on kolleegiumi hinnangul tõendamata. Maakohus leidis, et tõenditest ei nähtu, et kostja I on töötajatele ja hagejale muul viisil töötasu kokkulepitud ulatuses tasunud. Kostja IV ei ole apellatsioonkaebuses esitanud väiteid, mis annaksid alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Kuna hageja kasutas vaidlusalust raha kostja I majandamiskulude kandmiseks, töötajatele ning endale töötasu maksmiseks, siis ei ole kostja I 19 898,20 euro ulatuses kahju kandnud ega hageja ka alusetult rikastunud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
43.Kostja IV on apellatsioonkaebuses leidnud, et kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse hagi rahuldamise osas muutmata, tuleks hageja menetluskulud alates 24.03.2023 jätta solidaarselt kostjate I ja II kanda, kuna alates sellest ajast on menetluse ese olnud peamiselt kostja I esitatud tasaarvestusavaldusel (TsMS § 165). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja IV seisukoht põhjendatud. Kostja IV on ise tuginenud kostja I tasaarvestusele nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus. Eeltoodust tulenevalt ei saa asuda seisukohale, et kostja IV on osalenud menetluses kostjatest I ja II oluliselt erinevas ulatuses.
44.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud ringkonnakohtus kostja IV kanda (TsMS § 171 lg 1). Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.